Viimasel n\u00e4dalal on k\u00fctnud tuliselt kirgi justiits- ja digiministri Liisa Pakosta soov muuta toimingupiirangu rikkumist k\u00e4sitlevat kuriteokoosseisu. Eriti j\u00f5uliselt astusid sellele vastu j\u00f5ustruktuuride esindajad, kelle hinnangul toonuks seadusemuudatus kaasa sisuliselt korruptsiooni lubamise.<\/p>\n
M\u00f5istagi ei saa korruptsiooni tolereerida, aga tekkinud reaktsioon paneb k\u00fcsima, kas korruptsioonivastane v\u00f5itlus saab t\u00f5esti toimida ainult l\u00e4bi karistus\u00f5iguse prisma. Kas iga formaalne rikkumine, s\u00f5ltumata tegelikust kahjust, peabki olema kuritegu?<\/p>\n
Karistus\u00f5igus on viimane abin\u00f5u<\/p>\n
Karistus\u00f5iguses kehtib \u00fcks fundamentaalne p\u00f5hiprintsiip: vastutuse m\u00e4\u00e4r peab olema koosk\u00f5las teo eba\u00f5igussisuga. Teisis\u00f5nu, \u00f5igusvastasele k\u00e4itumisele tuleb reageerida proportsionaalselt. Mitte iga toimingupiirangu rikkumine ei ole \u00fchiskonnale sama kahjulik ega v\u00e4\u00e4rigi \u00fchesugust reaktsiooni.<\/p>\n
Oluline on r\u00f5hutada, et korruptsioonivastane v\u00f5itlus ei seisne ainult kriminaliseerimises, karistustega \u00e4hvardamises ning s\u00fc\u00fcteomenetluste l\u00e4biviimistes. Madalaima korruptsioonitasemega riigid on heade tulemusteni j\u00f5udnud eelk\u00f5ige kolme teguri koosm\u00f5jul.<\/p>\n
Esiteks iseloomustab nendes riikides avalikku teenistust tugev eetikakultuur, kus huvide konfliktide v\u00e4ltimine on iseenesestm\u00f5istetav norm, mitte erand. Teiseks toimivad neis riikides j\u00e4relevalveinstitutsioonid s\u00f5ltumatult ja l\u00e4bipaistvalt, tagades usaldusv\u00e4\u00e4rse kontrolli. Kolmandaks on kehtivad reeglid selged ja h\u00f5lpsasti rakendatavad, j\u00e4ttes minimaalselt ruumi erinevatele t\u00f5lgendustele v\u00f5i segadusele.<\/p>\n
Sellistes s\u00fcsteemides on karistus\u00f5igus viimane, mitte esmane kaitseliin, mida rakendatakse alles juhul, kui muud ennetavad mehhanismid ei ole toiminud.<\/p>\n
Praegusel kujul on kuriteona karistatav ka olukord, kus ametiisik on end k\u00fcll formaalselt taandamata j\u00e4tnud, kuid tegelik kahju p\u00e4rast huvide konfliktis tehtud otsust v\u00f5i toimingut puudub. Ehk teisis\u00f5nu on k\u00e4esoleval ajal karistatav juba pelk ohuolukorra loomine, s\u00f5ltumata sellest, kas see endaga mingeid eba\u00f5iglaseid tagaj\u00e4rgi kaasa toob. Selliste juhtumite k\u00e4sitlemine kuritegudena ei teeni \u00f5iglust, vaid pigem \u00f5\u00f5nestab karistus\u00f5iguse kui \u00fchiskonna viimase abin\u00f5u usaldusv\u00e4\u00e4rsust.<\/p>\n
Mida muudatus ette n\u00e4inuks?<\/p>\n
Kriitikute jutust v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da kohati mulje, nagu soovinuks seadusandja toimingupiirangu t\u00e4ies ulatuses dekriminaliseerida. See ei vasta t\u00f5ele.<\/p>\n
Plaanitud seadusemuudatusega sooviti lisada kuriteokoosseisu eeldus, mille kohaselt oleks toimingupiirangu rikkumine kuriteona karistatav \u00fcksnes siis, kui selle tagaj\u00e4rjel on tekkinud suur varaline kahju v\u00f5i ametiisik v\u00f5i temaga seotud isik saab otsuse v\u00f5i toimingu tagaj\u00e4rjel suurt varalist kasu. Piltlikult \u00f6eldes on karistamisv\u00e4\u00e4rsed teod, kus tehtavad otsused v\u00f5i toimingud puudutavad varaga seotud olukordi ning kus \u00fchiskonnale on tekkinud reaalne, m\u00f5\u00f5detav kahju.<\/p>\n
Seadusemuudatuse kritiseerijad t\u00f5id ka esile, et teatud varavastaste kuritegude puhul jookseb kuriteopiir juba 200 eurost, toimingupiirangut puudutava seadusemuudatuse tagaj\u00e4rjel tuleks aga tuvastada, et otsuse v\u00f5i toimingu tagaj\u00e4rjel on saadud kasu v\u00f5i tekkinud kahju suurus aga rohkem kui 40 000 eurot.<\/p>\n
Tegemist on eba\u00f5nnestunud n\u00e4itega. Ka praegusel juhul on toimingupiirangu karistatavuspiiriks minimaalselt 40 000 eurot ja 1 sent. Toodud n\u00e4itega \u00fcritati luua eksitavat narratiivi, nagu sooviks seadusandja nihutada karistatavuse piiri oluliselt kaugemale.<\/p>\n
Lisaks tasub meeles pidada, et ka mitme teise olulise kuriteokoosseisu puhul muutub tegu kriminaalkorras karistatavaks alles teatud rahalise piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamisel. N\u00e4iteks saab inimest maksukuriteos kriminaalkorras s\u00fc\u00fcdi m\u00f5ista \u00fcksnes juhul, kui riigile tekitatud maksukahju \u00fcletab 40 000 eurot.<\/p>\n
Sarnane p\u00f5him\u00f5te kehtib ka keskkonnaalaste s\u00fc\u00fctegude puhul, tegu muutub kriminaalkorras karistatavaks, kui keskkonnale tekitatud kahju \u00fcletab kindlaksm\u00e4\u00e4ratud piirm\u00e4\u00e4ra, mis v\u00f5ib olenevalt juhtumist olla n\u00e4iteks 4000 v\u00f5i 40 000 eurot.<\/p>\n
Eeltoodu ei t\u00e4henda, et rikkumistele, mis j\u00e4\u00e4vad alla nimetatud m\u00e4\u00e4rade, ei reageerita. Selleks on olemas teised meetodid ja v\u00f5imalused, mis on teatud juhtudel ka kiiremad ja efektiivsemad kui pikk ja lohisev kriminaalmenetlus.<\/p>\n
Toimingupiirang ei pea t\u00e4hendama kriminaalvastutust<\/p>\n
Eesti ei olnuks plaanitava muudatusega rahvusvahelises v\u00f5rdluses mingil juhul erandlik, pigem vastupidi. K\u00f5rge \u00f5iguskultuuri ja madala korruptsioonitasemega riikides k\u00e4sitletakse toimingupiirangute rikkumisi valdavalt haldus- v\u00f5i distsiplinaar\u00f5iguse raamistikus, mitte karistus\u00f5iguse kaudu. Kriminaalvastutus kerkib esile eesk\u00e4tt juhtudel, kus on tuvastatav sisuline ja m\u00f5\u00f5detav kahju ning tugev eba\u00f5igus.<\/p>\n
“S\u00fcsteemid, mis ei toetu liigselt kriminaliseerimisele, saavutavad sageli suurema usaldusv\u00e4\u00e4rsuse.”<\/p>\n
Huvide konflikti olukordadele reageeritakse peamiselt ennetavate ja korrigeerivate meetmetega, haldus\u00f5iguslike sekkumiste, teenistus\u00f5iguslike sanktsioonide ning eetikanormide kaudu. S\u00fcsteemid, mis ei toetu liigselt kriminaliseerimisele, saavutavad sageli suurema usaldusv\u00e4\u00e4rsuse ja madalama korruptsioonitaseme.<\/p>\n
Seadusemuudatuse kritiseerijad t\u00f5id oma k\u00e4sitluses v\u00e4lja mitmeid n\u00e4iteid, mis peaksid illustreerima, kuidas plaanitav muudatus j\u00e4taks senised rasked rikkumised karistuseta. Vaadakem neid n\u00e4iteid veidi l\u00e4hemalt.<\/p>\n
Esmalt toodi n\u00e4ide vallaspetsialistist, kes annab endale ehitusloa ehk otsustab k\u00fcsimuse \u00fcle, milles tal on otsene erahuvi.<\/p>\n
Toodud n\u00e4ide oleks nii hetkel kehtiva regulatsiooni kui ka soovitud seadusemuudatuse j\u00e4rgselt k\u00e4sitletav v\u00e4\u00e4rteona. Ka praegu kehtiva regulatsiooni valguses on keeruline n\u00e4ha, kuidas oleks v\u00f5imalik \u00f5iguslikult r\u00e4\u00e4kida sellest, et ehitusluba endale v\u00e4ljastades oleks ametiisik rikkunud toimingupiirangut suures ehk 40 000 eurot \u00fcletavas ulatuses. Ehitusloa “v\u00e4\u00e4rtus” toimingupiirangu rikkumise valguses ei ole kindlasti v\u00f5rdsustatav ehitatava hoone v\u00e4\u00e4rtusega. Olgu m\u00e4rgitud, et seadusandja ei soovinud muuta v\u00e4\u00e4rteokoosseisu.<\/p>\n
Teine n\u00e4ide puudutas ministeeriumi IT-juhti, kes allkirjastab 20 miljoni euro suuruse arendushanke, misj\u00e4rel teeb temaga seotud \u00e4ri\u00fching hanke tagaj\u00e4rjel allt\u00f6\u00f6v\u00f5tu 200 000 euro eest, teenides p\u00e4rast kulude mahaarvestamist 36 000 eurot. N\u00e4itega sooviti ilmselt viidata, et tegemist on piisavalt raske teoga, mis v\u00e4\u00e4riks kriminaalkaristust, kuna lubatav ei saa olla, et isik, saades karistada n\u00e4iteks v\u00e4\u00e4rteokorras, maksab \u00e4ra 1000 eurot trahvi ja j\u00e4\u00e4b l\u00f5ppastmes 35 000 euroga kasumisse.<\/p>\n
Esmalt tuleb mainida, et toodud n\u00e4ide on pealiskaudne, kuna pelk hanke allkirjastamine ei pruugi ka praegu kvalifitseeruda toimingupiirangu rikkumiseks ning s\u00fc\u00fcteoks. Nimelt s\u00e4testab korruptsioonivastane seadus erandi, mille kohaselt toimingupiiranguid ei kohaldata otsuse v\u00f5i toimingu tegemisel, kui ametiisikul puudub v\u00f5imalus m\u00e4\u00e4rata otsuse v\u00f5i toimingu asjaolusid.<\/p>\n
Juhul, kui IT-juhi \u00fclesandeks on hange lihtsalt allkirjastada ehk v\u00e4lja kuulutada, puudub korruptsioonioht. Kui IT-juht on osalenud hanketingimuste koostamises ning m\u00e4\u00e4ratlenud need nii, et need on suunatud osalt ka temaga seotud \u00e4ri\u00fchingule, siis on v\u00f5imalik r\u00e4\u00e4kida riigihangete teostamise n\u00f5uete rikkumisest, mis on eraldiseisvalt karistusseadustikus kriminaliseeritud.<\/p>\n
Kolmandaks toodi n\u00e4ide riigikaitse arendusprojekti kohta, kus projekti eest vastutav ametiisik s\u00f5lmib 25 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses lepingu endaga seotud \u00e4ri\u00fchinguga, kusjuures \u00e4ri\u00fching t\u00f6\u00f6tab esialgu kahjumiga.<\/p>\n
Esmalt ei ole usutav, et niiv\u00f5rd suure lepingu s\u00f5lmimine saab olla \u00fcksnes \u00fche isiku ainup\u00e4devuses. Teiseks n\u00f5uaks sellise lepingu s\u00f5lmimine eelnevalt suure t\u00f5en\u00e4osusega riigihanke l\u00e4biviimist. Kolmandaks, isegi, kui selline leping mingil moel \u00fche isiku poolt s\u00f5lmitakse, v\u00f5ivad teatud eelduste t\u00e4idetuse korral k\u00f5ne alla tulla ka veel omastamise v\u00f5i usalduse kuritarvitamise koosseis. Samuti on v\u00f5imalik juhul, kui isik on enda p\u00e4devust \u00fcletanud v\u00f5i huvide konfliktis tegutsenud, ta ametist vabastada ning leping \u00fcles \u00f6elda.<\/p>\n
V\u00e4ita v\u00f5i luua mulje, et taolist kaasust annab lahendada \u00fcksnes toimingupiirangu rikkumist k\u00e4sitleva kuriteokoosseisu kaudu, on juriidiliselt l\u00fchin\u00e4gelik. Meenutagem, et isegi kui ametiisik on teinud huvide konfliktis olles otsuse v\u00f5i toimingu, j\u00e4\u00e4b see otsus v\u00f5i toiming kehtima. Kriminaalmenetlus v\u00f5i s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmine ei muuda selles osas midagi.<\/p>\n
Haldusakti kehtetuks tunnistamiseks v\u00f5i lepingu \u00fcles\u00fctlemiseks on ette n\u00e4htud oma regulatsioon. Ehk \u00f5iguskorras on olemas hulk teisi mehhanisme, mille kaudu reageerida. Toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseis ei saa ega peagi olema primaarne.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5te<\/p>\n
Toimingupiirang on korruptsioonivastases seaduses oluline p\u00f5him\u00f5te ja keegi ei vaidlegi vastu sellele, et taoline regulatsioon peab j\u00e4\u00e4ma kehtima nii eetilise normi kui ka \u00f5igusliku kohustusena. K\u00fcsimus on aga selles, kas iga toimingupiirangu rikkumine, ka selline, millega ei kaasne mingit reaalset rahalist kahju ega kasu, peab olema k\u00e4sitletav kuriteona. Karistus\u00f5iguse proportsionaalsuse p\u00f5him\u00f5ttest l\u00e4htudes on vastus eitav.<\/p>\n
Plaanitud muudatus ei kustutanuks toimingupiirangut seadusest. See ei oleks muutnud korruptsiooni lubatavaks. Muudatus seadnuks toimingupiirangut k\u00e4sitlevale kuriteokoosseisule proportsionaalsed piirid, mis on \u00fche k\u00fcpse \u00f5igusriigi tunnus. Mitmed edukad madala korruptsioonitasemega l\u00e4\u00e4neriigid on n\u00e4idanud, et korruptsioonivastases v\u00f5itluses saab edukalt olla esireas ka ilma iga formaalsust kriminaliseerimata.<\/p>\n
Rohkem karistus\u00f5igust ei t\u00e4henda automaatselt v\u00e4hem korruptsiooni. T\u00f5husam korruptsioonivastane v\u00f5itlus algab selgetest ja \u00fcheselt m\u00f5istetavatest reeglitest ning t\u00f5husast selgitus- ja ennetust\u00f6\u00f6st, mitte karistustega \u00e4hvardamisest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimasel n\u00e4dalal on k\u00fctnud tuliselt kirgi justiits- ja digiministri Liisa Pakosta soov muuta toimingupiirangu rikkumist k\u00e4sitlevat kuriteokoosseisu. Eriti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":151249,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,13952,5209,14661,4097,3836,28,29,2860,19,25,69499,23,24,22,20,30],"class_list":["post-151248","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-juriidika","tag-justiits-ja-digiministeerium","tag-karistusoigus","tag-korruptsioon","tag-kriminaalkaristus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liisa-pakosta","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-toimingupiirang","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116385475576546434","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/151248","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=151248"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/151248\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/151249"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=151248"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=151248"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=151248"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}