{"id":151811,"date":"2026-04-12T07:39:09","date_gmt":"2026-04-12T07:39:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/151811\/"},"modified":"2026-04-12T07:39:09","modified_gmt":"2026-04-12T07:39:09","slug":"saastuplaanist-sai-kululaviin-veniv-praamihange-neelab-14-miljonit-lisaraha-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/151811\/","title":{"rendered":"S\u00e4\u00e4stuplaanist sai kululaviin: veniv praamihange neelab 14 miljonit lisaraha"},"content":{"rendered":"<p>Kliimaministeerium andis neljap\u00e4eva \u00f5htul teada, et saarte viienda parvlaeva hankel tegi parima pakkumuse Poola laevatehas CRIST S.A., kes ehitab uue laeva 49,93 miljoni euro eest. Taristuminister <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/66205092\/kuldar-leis\" tag-id=\"66205092\">Kuldar Leis<\/a> nimetas tulemust Euroopa laevaehitusturu seisu arvestades v\u00e4ga heaks.<\/p>\n<p>Kuid nagu ikka, saadetakse t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5pus v\u00e4lja teateid, mis peidavad endas potentsiaalset negatiivset uudist. Viienda parvlaeva ostmise kallal on riik nikerdanud juba kaks aastat otsides odavamat v\u00f5imalust ja soovides sisimas hanget anda Eesti laevaehitajatele. Paraku l\u00f5ppeb see 14 miljonit eurot suurema kuluga, kui oleks olnud leppides aastataguse hanke tulemustega. Ja nagu \u00fctleb Eesti laevaehitaja <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/64274951\/baltic-workboats\" tag-id=\"64274951\">Baltic Workboats<\/a> tegevjuht <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/64239827\/margus-vanaselja\" tag-id=\"64239827\">Margus Vanaselja<\/a>: \u201ePalju \u00f5nne Poola maksumaksja!\u201c<\/p>\n<p>14 miljonit lisakulu<\/p>\n<p>Aasta tagasi l\u00fckkas riik tagasi ettev\u00f5tte NSO O\u00dc pakkumuse, mis oli 41,89 miljonit eurot. Ametlik p\u00f5hjus: see \u00fcletas riigi seatud 40-miljonilist eelarvet 1,9 miljoni v\u00f5rra ja oli seega liiga kallis.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd kiideti heaks pakkumus, mis \u00fcletab toonast liiga kallist hinda enam kui 8 miljoni euroga. Taristuminister Kuldar Leis p\u00f5hjendab eelarve l\u00f5hkemist \u00c4rilehele sellega, et otseselt maksumaksja raha see ei kuluta. \u201eT\u00e4iendav rahastus laevaehituse finantseerimiseks ei tule riigi maksutulust, vaid CO2 vahenditest,\u201c kommenteeris Leis. Paraku on CO2 kvooditulu samuti riigi eelarveline vahend, mille saab suunata teistesse vajalikesse projektidesse.<\/p>\n<p>Lisaks 8-miljonilisele hinnat\u00f5usule peab riik kinni maksma venitamisest tingitud ajakulu. Kuna uus parvlaev valmib alles 2028. aasta l\u00f5puks, pikendati 55-aastase parvlaeva Regula rendilepingut. \u00c4rileht on varasemalt v\u00e4lja toonud, et ainu\u00fcksi j\u00e4rgmise kahe aastaga kasvab saarte liinivedude toetus \u00fcle 6 miljoni euro, mis katab muuhulgas Regula rendi- ja remondivajadusi.<\/p>\n<p>Kokku maksab riigi otsus eelmisest hankest loobuda ligikaudu 14 miljonit eurot lisakulu.<\/p>\n<p>K\u00f5rvale l\u00fckatud laev s\u00f5idaks juba sel aastal<\/p>\n<p>Aasta tagasi eelarve \u00fcletamise t\u00f5ttu ukse taha j\u00e4\u00e4nud NSO O\u00dc esindaja Sander Pere t\u00f5deb, et riigi toonased argumendid polnud l\u00f5puni rahaliselt kaalutud.<\/p>\n<p>Minister Leis m\u00e4rkis neljap\u00e4eval, et eelmise hanke t\u00fchistamise \u00fcheks p\u00f5hjuseks oli ka soov v\u00e4ltida laeva ehitamist v\u00e4ljaspool Euroopa Liitu. Kui esimesel hankel, mis toimus juba 2024. aastal, esindas NSO Hiina laevaehitajat, siis viimasel kahel hankel on NSO pakkumise taga olnud Pere kinnitusel NATO liitlase T\u00fcrgi laevatehas ja Taani insenerib\u00fcroo.<\/p>\n<p>Pere s\u00f5nul ei pakkunud nad riigile riskantset protot\u00fc\u00fcpi. Pakkumises oli sama seeria kolmas laev, st arendust\u00f6\u00f6 l\u00f5petatud, testitud jne. See oleks taganud l\u00fchema ajakava ja v\u00e4iksema eelarve. \u201eAasta tagasi pakkusime valmislahendust, mis oleks selle aasta l\u00f5pus juba ka vees olnud,\u201c v\u00e4itis Pere. Ta ei m\u00f5ista, millele p\u00f5hines riigi lootus, et t\u00e4nases keerulises maailmas toormehinnad langevad ja laev \u00f5nnestub k\u00e4tte saada odavamalt. Tema s\u00f5nul olid riigil eelmisest hankest k\u00e4es pakkumised 42 miljonist eurost kuni 80 miljonini. \u201eRaske hinnata, mis info pealt eeldati, et mida aasta edasi, seda v\u00e4iksemaks peaksid hinnad minema,\u201c oli Pere n\u00f5utu.<\/p>\n<p>P\u00fc\u00fce soosida Eesti t\u00f6\u00f6stust, l\u00f5ppes Poola v\u00f5iduga<\/p>\n<p>Ametlikult r\u00e4\u00e4giti mullu eelarve l\u00f5hkemisest ja Euroopa Liidu eelistamisest. Toonane taristuminister Vladimir Svet on aga <a rel=\"noopener follow nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120408643\/parvlaevahanke-manoovri-tottu-lukkub-uue-laeva-liinile-joudmine-edasi-vahemalt-kaks-aastat\" data-rel-date-range=\"[]\">varasemalt \u00c4rilehele avaldanud<\/a>, et hanke t\u00fchistamine andis v\u00f5imaluse disainida uus hange nii, et Eesti laevaehitusettev\u00f5tetel oleks paremad v\u00f5iduv\u00f5imalused. \u201eSee v\u00f5imaldaks s\u00e4ilitada kontrolli tootmisprotsessi \u00fcle, ettev\u00f5tetel saada juurde referentse ning hoida ja luua t\u00f6\u00f6kohti Eestis,\u201c \u00fctles Svet mullu.<\/p>\n<p>Tulemus oli paraku vastupidine. Uuel hankel tegi soodsaima pakkumise Poola tehas CRIST S.A. Eesti laevaehitajate Baltic Workboatsi ja BLRT \u00fchispakkumus osutus kallimaks ja l\u00fckati k\u00f5rvale.<\/p>\n<p>T\u00e4naseks on selgunud, et kodumaised laevaehitajad ei pruugi tulemusega leppida. Baltic Workboatsi tegevjuht Margus Vanaselja kommenteeris reedel <a rel=\"noopener follow nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.aripaev.ee\/uudised\/2026\/04\/10\/eesti-laevaehitajad-kaaluvad-riigihanke-vaidlustamist-palju-onne-poola-maksumaksjale?utm_campaign=aripaev%2Buudiskiri%2B1004vol2&amp;utm_medium=email&amp;utm_source=sendsmaily\" data-rel-date-range=\"[]\">\u00c4rip\u00e4evale<\/a>, et nad kaaluvad Poola tehase v\u00f5idu vaidlustamist.<\/p>\n<p>\u00c4rilehele antud kommentaaris nentis Vanaselja, et tegu on riigihangete s\u00fcsteemse probleemiga, kus nutikuse asemel ruulib pelgalt hind. \u201ePoola tehastega on v\u00e4ga raske hinnas v\u00f5istelda. Samas on v\u00e4ga palju teisi n\u00e4itajaid, mida me oskaksime neist paremini teha. Kui neid hakata hankes n\u00f5udma, siis on ametnikul reaalne oht saada kraesse kriminaalasi,\u201c m\u00e4rkis Vanaselja, lisades, et hanget korraldanud Riigilaevastikule ta isiklikult midagi ette ei heida.<\/p>\n<p>Pere \u00fctleb, et saarlasena loodab ta siiralt, et uus laev valmib kiirelt ja on parem kui varem. L\u00f5pptulemusena on aga riik praegu olukorras, kus liiga kalli ja v\u00e4lismaise laeva v\u00e4ltimiseks tehtud uus hange l\u00f5ppes ikkagi v\u00e4lismaise laevaga, kuid koos vana Regula putitamisega maksab see maksumaksjale 14 miljonit eurot enam.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/a\/120567966\/saastuplaanist-sai-kululaviin-veniv-praamihange-neelab-14-miljonit-lisaraha\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/a\/120567966\/saastuplaanist-sai-kululaviin-veniv-praamihange-neelab-14-miljonit-lisaraha\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare (14)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kliimaministeerium andis neljap\u00e4eva \u00f5htul teada, et saarte viienda parvlaeva hankel tegi parima pakkumuse Poola laevatehas CRIST S.A., kes&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":94547,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[3986,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,4039,28,29,3988,19,6840,25,71754,8013,23,24,22,20,30],"class_list":["post-151811","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-baltic-workboats","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kuldar-leis","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-margus-vanaselja","tag-news","tag-parvlaevad","tag-populaarseimad-lood","tag-praamihange","tag-riigihanked","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116390603425199123","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/151811","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=151811"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/151811\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/94547"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=151811"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=151811"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=151811"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}