Keeruline on portreteerida kunstnikku, kelle omailm libiseb v\u00e4lja tavap\u00e4rasest olmeloogikast. Enamgi veel, kui portreteeritavaks on linnalegendide saadik kunstnik Peeter Laurits, kelle puhul on tegemist t\u00e4iesti omaette keskkonnaga, kus p\u00f5imuvad loodus, m\u00fctoloogia, kehad ja usk loomingusse kui k\u00f5ige \u00fclevamasse. Johan Huimerinna tunnipikkune dokumentaalfilm “Laskumine orgu” ei p\u00fc\u00fcagi seda maailma \u00e4ra seletada, vaid loob ruumi, kuhu vaataja saab ettevaatlikult siseneda: tajuda selle ruumi r\u00fctmi, vastuolusid ja intensiivsust. Just pinge kaudu seletamise ja kogemise vahel hakkab film aeglaselt avanema.<\/p>\n
Operaatori ja ka re\u017eiss\u00f6\u00f6ri rollis Huimerind toob Lauritsa maailma kaasa oma fotokunstniku pilgu. Selleski seoses v\u00f5ib peituda \u00fchine ja \u00fchendav motiiv, mille kaudu avatakse Lauritsa kui fotograafi positsioon. Olgu selleks huvi arhailiste s\u00fcmbolite, koopajooniste v\u00f5i folkmotiivide vastu, osutab kunstniku maailmavaade soovile k\u00f5neleda keeles, mis ulatuks kaugemale t\u00e4nap\u00e4eva sageli kitsaks j\u00e4\u00e4vast v\u00e4ljendusviisist. Selles m\u00f5ttes meenutab Lauritsa maailmatunnetus kohati maalikunstnik Lembit Sarapuu loomingulist universumit, milles on miskit \u00fcrgset, kuid seejuures on j\u00e4rjekindlalt oma loogikat j\u00e4rgitud.<\/p>\n
Keskne on ka filmitavat \u00fcmbritsev K\u00fctiorg, mis on korraga \u00fcks paik L\u00f5una-Eestis ja paljuski ka kollektiivne vaimne seisund. 1990. aastate kunstnike kogukonna epitsenter, mida v\u00e4isasid teiste hulgas n\u00e4iteks Toomas Vint ja Leonhard Lapin, on seniajani paik, mis on n-\u00f6 v\u00e4estatud kultuuriinimese vaimuga. Filmis on oluline roll ka kehalisel kogemusel. Loodus ei ole siin idealiseeritud ega distantseeritud, vaid tajutav oma t\u00e4ies ambivalentsuses. S\u00e4\u00e4sed, niiskus, muld, torm, loomade l\u00e4hedus \u2013 k\u00f5ik see loob tunde, et inimene ei seisa keskkonnast eraldi, vaid on sellesse paratamatult p\u00f5imitud. Olgugi et see kogemus pole alati meeldiv, t\u00f5stab see toonust.<\/p>\n
Nussida ja haududa<\/p>\n
Seesuguste s\u00f5nadega p\u00f6\u00f6rdub Laurits kanade poole, kes pole \u00f5igeks ajaks munenud. See hetk v\u00f5tab \u00fcsna h\u00e4sti kokku filmi hoiaku: suhtlus ei k\u00e4i ainult inimeste vahel, vaid laieneb loomadele, keskkonnale, isegi n\u00e4htamatutele protsessidele. Filmi kese on tugevalt seotud subtiilsete dialoogidega: olgu selleks Lauritsa suhe K\u00fctioruga, kus Valdur Ohaka k\u00e4e all sai alguse tema kunstniku\u00adtee, v\u00f5i s\u00e4\u00e4sevannistseen keset oksa\u00adr\u00e4gastikku, kus Laurits laseb end, j\u00e4semed harali ja teist n\u00e4gu tegemata, \u00fcllama eesm\u00e4rgi nimel s\u00e4\u00e4skedel igast otsast pureda. Helire\u017eii m\u00f5jub seejuures lausa kehaliselt: forsseeritud s\u00e4\u00e4sepinin kutsub kinosaalis esile lausa fantooms\u00fcgeluse ning vaatajad hakkavad end tahtmatult \u00fcle keha kratsima. Kui sinna k\u00f5rvale liita kitsekese tapmine ja n\u00fclgimine, enese ekskremendi rookimine, saab selgeks, et Laurits ei ole looduses lihtsalt linnulaulu nautiv molutaja v\u00f5i varahommikune supleja. Ta on haruldaselt n\u00f5tke isiksus, kes \u00fcritab loodusega samal m\u00f5testatud pulgal p\u00fcsida. Seda kinnitab ka tema p\u00f5hjalik looduss\u00fcsteemide toimimise tundmine ja oskus metsas hakkama saada, olgu vaja loomanahka t\u00f6\u00f6delda v\u00f5i koore\u00fcraskite sisemaailma \u00fcle juurelda.<\/p>\n
\u00dches tuleb Lauritsaga n\u00f5ustuda: \u00fcraskitel ja muudel inimese suu l\u00e4bi “h\u00e4vitajateks” tembeldatud liikidel on looduses oma koht. Probleem tekib hetkest, mil inimene hakkab metsa k\u00e4sitlema pelga ressursina, p\u00fc\u00fcdes sellest kasu l\u00f5igata. Lauritsa radikaalsem m\u00f5ttek\u00e4ik, et asjade asemel tuleks toota rohkem kondoome, m\u00f5jub esmapilgul provokatsioonina, kuid selleski on oma loogika. Maamunal lihtsalt ei ole enam ruumi j\u00e4rjekordse h\u00e4vitaja jaoks.<\/p>\n
Kui lahata filmi tugevusi, on esiplaanil esteetiline tasand. Lisaks filmi algust ja l\u00f5ppu raamivale analoogsektsioonile, mis viib vaataja tagasi Ohaka-aegsesse K\u00fctiorgu, on Huimerind j\u00e4\u00e4dvustanud kaadreid, mis paljastavad teravalt ja eksimatult, mida t\u00e4hendab see paik t\u00e4nap\u00e4eval nii portreteeritavale kui\u00a0ka tema l\u00e4hedastele. Kadreeringus t\u00f5useb esile l\u00e4bim\u00f5eldud stiil ja liin, mis muutub omaette k\u00f5nekaks n\u00e4htuseks \u2013 t\u00e4pselt see, mida \u00fcks hea operaatorit\u00f6\u00f6 \u00fcldjuhul teha v\u00f5iks. Kuigi laias laastus pakub film \u00fcpris eristuva vormi portreedokile, kus on omal kohal ka p\u00e4ris kr\u00f5be annus abjektsust, robustsust ja r\u00e4medust, on tervik sisuplaanis leigem ja visuaalselt toimiv pinge ei kandu t\u00e4ielikult \u00fcle narratiivi.<\/p>\n
Lagunevad narratiivid<\/p>\n
M\u00f5istagi on Peeter Laurits vaieldamatult kirju kuju ja filmis on \u00f5nnestunud seda mitmek\u00fclgsust illustreerida. Suurem k\u00fcsitavus on arvutu hulk k\u00f5rvalisi faktoreid: n\u00e4iteks kaks noormeest, kelle roll ja kohalolu j\u00e4\u00e4b p\u00f5hjendamata, viha kohaliku suusabaasi vastu, sektilaadse atmosf\u00e4\u00e4riga metsarituaalid, aktifoto\u00adsessioonid, lynchilikult \u00f5\u00f5vastavad vaheklipid. K\u00f5ik need motiivid ilmuvad ja kaovad, ilma et neist moodustuks dramaturgiline joon. V\u00f5imalik, et just selles v\u00e4ljendub Lauritsa enda s\u00f5nastatud panseksuaalne hullus, mille hulka kuulub amelemine metsaga, h\u00f5\u00f5rumine end selle erinevate osade vastu; naiselikkuse ja kehalisuse avastamine. Need ideed on iseenesest intrigeerivad, kuid j\u00e4\u00e4vad pigem visandlikuks kui l\u00e4bim\u00f5eldult arendatuks. \u00dchelt poolt v\u00f5ibki seda v\u00f5tta montaa\u017eis tehtud otsusena esitleda karakterit etteaimamatu ja vahelduvana, kuid ps\u00fchholoogiliselt m\u00f5jub see liiga fragmentaarselt ja t\u00f5tt-\u00f6elda poolikuna.<\/p>\n
Lauritsa karakteris on peidus ka \u00fcksk\u00f5iksust, mis asetab inimsuhted madalamale tasandile kui loomingu. Kunst kui miski p\u00fcha: see on omaette m\u00f5tteviis, kus looming \u00f5igustab peaaegu k\u00f5ike. Sellise vaate puhul ei ole empaatia tingimata keskne kategooria \u2013 olulisem on intensiivsus ja t\u00f5de, mida looming kannab. Peaosalise haavatavus on esil vaid hetkel, kui jutuks tuleb surm ja kunagi saadud v\u00e4hidiagnoos, millesse k\u00fcll ei s\u00fcveneta. Rahuldamata uudishimu k\u00fclvatakse seevastu aga usinalt.<\/p>\n
\u00dchetunnise filmi sisse on koondatud liiga palju erinevaid kihte, mis ei j\u00f5ua omavahel t\u00e4ielikult suhestuda. Dialoog tekib eelk\u00f5ige visuaalsel tasandil, n\u00e4iteks aastaaegade vaheldumise kaudu, kuid tervik j\u00e4\u00e4b siiski fragmentaarseks. V\u00f5imalik, et just sellises ambivalentsuses ongi v\u00f5imalik Lauritsa-sugust isiksust kujutada: killustunult, h\u00fcplevalt ja vastuoluliselt. Kuid vaatajale, kes ei tule filmi juurde eelteadmistega, j\u00e4\u00e4b seesugune l\u00e4henemine siiski piiravaks. Fragmendid on iseenesest k\u00f5nekad, kuid nendevaheline pinge ei koondu t\u00e4henduslikuks tervikuks.<\/p>\n
Filmi suurim paradoks seisneb selles, et kuigi on hoidutud teadlikult liigse seletamise eest ja usaldatud vahetut kogemust, pole suudetud seda vormiliselt korrastada. Selle tulemusena vaataja k\u00fcll tajub Lauritsa maailma intensiivsust, kuid ei p\u00e4\u00e4se sellele piisavalt l\u00e4hedale, et see transformeeruks millekski enamaks kui esteetiliseks v\u00f5i kontseptuaalseks muljeks.<\/p>\n
“Laskumine orgu” j\u00e4\u00e4b kahe k\u00fcnka vahele: \u00fchelt poolt soov olla intuitiivne, kehaline ja seletamatu, teiselt poolt vajadus luua dramaturgiline selgus, mis aitaks seda kogemust siduda. Sellegipoolest peab m\u00f6\u00f6nma, et film ei l\u00e4he kunagi p\u00e4riselt k\u00e4est \u00e4ra. Sarnaselt peategelasega hoiavad intensiivsed teemad ja s\u00fcmbolistlik kujundikeel vaataja pidevalt rakkes, nii et igavus kergelt peale ei tiku. Film ei too muutust, vaid j\u00e4tab vaataja samasse seisundisse, milles too alustas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Keeruline on portreteerida kunstnikku, kelle omailm libiseb v\u00e4lja tavap\u00e4rasest olmeloogikast. Enamgi veel, kui portreteeritavaks on linnalegendide saadik kunstnik…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":151988,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,6506,34,36,31,32,208,21,50102,28,29,19,27266,25,1278,23,24,22,20,30],"class_list":["post-151987","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-emel-elizabeth-tuulik","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-film","tag-headlines","tag-laskumine-orgu","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-peeter-laurits","tag-populaarseimad-lood","tag-sirp","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116391861619987807","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/151987","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=151987"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/151987\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/151988"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=151987"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=151987"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=151987"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}