{"id":15224,"date":"2025-10-09T07:45:08","date_gmt":"2025-10-09T07:45:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/15224\/"},"modified":"2025-10-09T07:45:08","modified_gmt":"2025-10-09T07:45:08","slug":"euroopa-komisjoni-oktoobrikuu-rikkumismenetlustest-kaks-otsust-puudutavad-eestit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/15224\/","title":{"rendered":"Euroopa Komisjoni oktoobrikuu rikkumismenetlustest kaks otsust puudutavad Eestit."},"content":{"rendered":"Euroopa Komisjoni <\/a>oktoobrikuu rikkumismenetlustest kaks otsust puudutavad Eestit. Komisjon otsustas saata Eestile ja Austriale ametliku kirja (INFR(2025)2122) rikkumismenetluse algatamise kohta, kuna komisjoni hinnangul ei ole Eesti n\u00f5uetekohaselt \u00fcle v\u00f5tnud joogiveedirektiivi (direktiiv (EL) 2020\/2184).<\/a> Direktiivi eesm\u00e4rk on parandada veekerksust<\/a> ja liikuda nullsaaste suunas kogu ELis<\/a>. Uuesti s\u00f5nastatud joogiveedirektiiviga kaitstakse paremini inimeste tervist ning selles on ajakohastatud veekvaliteedi standardeid, p\u00f6\u00f6ratud t\u00e4helepanu probleemsetele saasteainetele, nagu endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ja mikroplast, ning kehtestatud rangemad eeskirjad kraanivee puhtuse kohta.<\/p>\n

Liikmesriigid pidid direktiivi oma \u00f5igusesse \u00fcle v\u00f5tma ja selle s\u00e4tteid j\u00e4rgima hakkama 12. jaanuariks 2023. \u00dclev\u00f5tmisega seotud k\u00fcsimused puudutavad meetmeid, mida tuleb v\u00f5tta juhul, kui joogivesi kujutab endast v\u00f5imalikku ohtu inimeste tervisele, samuti joogiveega kokkupuutuvate materjalide vastavust ja riskip\u00f5hise l\u00e4henemisviisiga seotud kohustusi. Eestil ja Austrial on komisjoni kirjale vastamiseks ja osutatud puuduste k\u00f5rvaldamiseks aega kaks kuud. Kui rahuldavaid vastuseid ei esitata, v\u00f5ib komisjon otsustada liikuda menetlusega j\u00e4rgmisse etappi ja esitada Eestile puuduste kohta p\u00f5hjendatud arvamuse.<\/p>\n

Samuti otsustas komisjon t\u00e4na esitada Eestile ja veel neljale riigile (Belgia, Saksamaa, Hispaania ja Poola) p\u00f5hjendatud arvamuse (INFR(2025)0038) selle kohta, et need riigid ei ole t\u00e4ielikult \u00fcle v\u00f5tnud liikmesriikide \u00f5iguskaitseasutuste vahelist teabevahetust k\u00e4sitlevat direktiivi<\/a> (direktiiv 2023\/977<\/a>). Direktiivi eesm\u00e4rk on t\u00f5hustada kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist ELis, tagades, et liikmesriigi politseiametnikel on samav\u00e4\u00e4rne juurdep\u00e4\u00e4s teabele, mis on k\u00e4ttesaadav mis tahes teise liikmesriigi politseiametnikele. Selles on s\u00e4testatud ELi liikmesriikide \u00f5iguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse korralduslikud ja menetluseeskirjad, sealhulgas \u00fchtse kontaktpunkti loomine teabevahetuseks teiste ELi liikmesriikidega. Eestil, Belgial, Saksamaal, Hispaanial ja Poolal on vastamiseks ja vajalike meetmete v\u00f5tmiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul v\u00f5ib komisjon otsustada anda asja Euroopa Liidu Kohtusse koos rahalise karistuse m\u00e4\u00e4ramise taotlusega.<\/p>\n

Rikkumisotsustega v\u00f5tab Euroopa Komisjon \u00f5iguslikke meetmeid liikmesriikide suhtes, kes ei t\u00e4ida oma ELi \u00f5igusest tulenevaid kohustusi. ELi eri poliitikavaldkondi h\u00f5lmavate otsuste eesm\u00e4rk on tagada ELi \u00f5iguse n\u00f5uetekohane kohaldamine kodanike ja ettev\u00f5tjate h\u00fcvanguks.<\/p>\n

Komisjoni j\u00e4relevalvetegevust ja liikmesriikide vastavust ELi \u00f5igusele saab j\u00e4lgida interaktiivsetelt kaartidelt ja graafikutelt<\/a>. T\u00e4psemat teavet leiate rikkumisotsuste registrist<\/a> ning k\u00fcsimustest ja vastuste<\/a> lehek\u00fcljelt.<\/p>\n

T\u00e4ismahus pressiteade koos k\u00f5igi oktoobrikuu rikkumisotsustega<\/a><\/p>\n<\/td>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Komisjoni oktoobrikuu rikkumismenetlustest kaks otsust puudutavad Eestit. Komisjon otsustas saata Eestile ja Austriale ametliku kirja (INFR(2025)2122) rikkumismenetluse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":15225,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,2337,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-15224","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa-komisjon","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised","29":"tag-world","30":"tag-world-news","31":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15224","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15224"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15224\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15225"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15224"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15224"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15224"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}