{"id":152465,"date":"2026-04-13T07:52:07","date_gmt":"2026-04-13T07:52:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/152465\/"},"modified":"2026-04-13T07:52:07","modified_gmt":"2026-04-13T07:52:07","slug":"louna-korea-lisas-mobiilse-andmeside-oiguste-loetellu-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/152465\/","title":{"rendered":"L\u00f5una-Korea lisas mobiilse andmeside \u00f5iguste loetellu | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"

L\u00f5una-Korea teadusministeeriumi plaani j\u00e4rgi saavad enam kui seitse miljonit inimest oma igakuise andmemahu t\u00e4itumise j\u00e4rel alandatud kiirusel internetti piiramatult edasi kasutada. Algatusele andsid oma heakskiidu ka juba riigi suurimad telekommunikatsiooniettev\u00f5tted, vahendab R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n

Inimkonna ajalugu v\u00f5is paista kuni tsivilisatsiooni tekkeni pigem kuulekusena loodusseadustele. T\u00f5si, oleme t\u00f5esti loodust paremini m\u00f5istes oma soovid reaalsusega paremini joondanud. \u00d5ppisime, mis on v\u00f5imalik ja mis mitte. Kujunes tunnetus, et looduses on teatud asjad v\u00f5i n\u00e4htused alati kindlad. V\u00f5imatuid asju v\u00f5imalikuks m\u00f5tlevad jutustused on vaid m\u00e4ng fantaasiaga.<\/p>\n

Leidub aga ka selliseid kindlaks peetud n\u00e4htusi, millel puudub looduslik garantii. Neid tagab \u00fchiskond. Nende olemuseks on mingil ajal s\u00f5lmitud sotsiaalsed kokkulepped millegi absoluutse miinimumi kohta, mida on vaja \u00fchiskonnas tulemuslikuks osalemiseks.<\/p>\n

Iga \u00fchiskond otsustab \u00fchel hetkel, mida k\u00f5ik \u00fcheskoos peavad oma liikmetele tagama. Elu ja vara kaitsmist v\u00f5ib pidada \u00fcpris loomulikuks. \u00dchiskond loob \u00fcheskoos rohkem, kui selle liikmed ei pea kogu aeg oma elu p\u00e4rast muretsema. Samuti on k\u00f5igi huvides individuaalset omandit \u00fcheskoos kaitsta.<\/p>\n

Taolised garantiid ei ilmunud korraga. Neist enamik kujunes aeglaselt ja sageli vastumeelselt, eriti kui t\u00e4rkas vajadus abstraktsemate \u00f5iguste j\u00e4rele, nagu \u00f5igus avaldada oma m\u00f5tteid ehk s\u00f5navabadus. Sinna alla k\u00e4ib ka valimis\u00f5igus, sealhulgas naistel. Tegu polnud f\u00fc\u00fcsikaseaduste tundma\u00f5ppimise viljadega. Pigem p\u00f5hinesid need suurte inimr\u00fchmade koostoime tundma\u00f5ppimisele, mis on loodusseadustega arvestamisest pahatihti raskem. Raskustest hoolimata lisandus v\u00e4hem v\u00f5i rohkem s\u00f5jakate l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemusel sotsiaalselt tagatud \u00f5igusi ja h\u00fcvesid.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval tundub imelik, et juurdep\u00e4\u00e4s haridusele muutus avalikuks kokkuleppeks v\u00f5rdlemisi hilja. Eriti k\u00f5rghariduses kulus taaskord rohkem aega naistega arvestamisele, kellele ollakse praegu paljuski t\u00e4nu v\u00f5lgu tervishoiule juurdep\u00e4\u00e4su tagamise ja sotsiaalkindlustuse arengu eest. \u00d5piti, et v\u00f5imekamaks muutuvas \u00fchiskonnas osalemine n\u00f5uab teatud v\u00f5imeid ja kui selle liikmed \u00fcksi ei suuda neid iseseisvalt ning usaldusv\u00e4\u00e4rselt tagada, tuleb riik appi.<\/p>\n

Ettepoole vaadates ollakse pimedamad. Sestap on k\u00f5iki selliseid sotsiaalseid t\u00e4iendusi saatnud kriitika ja vajaduse eitamine. Kunagi ammu v\u00f5is tunduda \u00f5igustatudn\u00e4iteks k\u00fcsimus, miks peaksid k\u00f5ik h\u00e4\u00e4letama v\u00f5i peaks tervishoiule antama sotsiaalsed garantiid jne. Aja m\u00f6\u00f6dudes kujunesid need minimaalselt tagatud \u00f5igusteks, sest need olid j\u00e4rgmise arenguetapi eelduseks. \u00dchiskonda ei m\u00e4\u00e4ratle mitte ainult see, mida v\u00f5imaldatakse ja lubatakse, vaid ka see, mida see oma kodanikele tagab.<\/p>\n

Olgu meenutatud, et Eesti peab<\/a> alates sajandi algusest vaba juurdep\u00e4\u00e4su internetile inim\u00f5iguste lahutamatuks osaks. Erineva seadusliku j\u00f5uga interneti juurdep\u00e4\u00e4su garantiidega riike on teisigi. Soome oli esimene riik, kus seadustati igale kodanikule seaduslik \u00f5igus 1 Mbps lairiba\u00fchendusele.<\/p>\n

Eelmisel n\u00e4dalal otsustas<\/a> L\u00f5una-Korea kehtestada oma kodanikele minimaalse garanteeritud \u00f5igusena universaalse mobiilse andmeside baasjuurdep\u00e4\u00e4su. L\u00f5una-Korea teadusministeeriumi plaani j\u00e4rgi saavad enam kui seitse miljonit inimest oma igakuise andmemahu t\u00e4itumise j\u00e4relinternetti piiramatult edasi kasutada.\u00a0T\u00f5si k\u00fcll, alandatud kiirusel 400 kilobitti sekundis (kbps).<\/p>\n

Ajalugu kordub. Esmapilgul v\u00f5ib riigi taoline garantii v\u00f5rreldes n\u00e4iteks tervishoiu tagamise v\u00f5i h\u00e4\u00e4le\u00f5igusega tunduda ebaasjalik. Mobiilne andmeside on ju teenus, mis paistab rohkem mugavuse kui vajadusena. Ilmselt j\u00e4\u00e4b sedamoodi m\u00f5tlejaid \u00fcha v\u00e4hemaks.<\/p>\n

Olime \u00fched esimesed, kes r\u00e4\u00e4kisid sajandivahetusel internetile juurdep\u00e4\u00e4sust kui p\u00f5hi\u00f5igusest. T\u00e4nap\u00e4evases elukorralduses tekib \u00fcha sagedamini amputeeritu tunne, kui ei olda sellega katkematus \u00fchenduses. P\u00fcsivas \u00fchenduses olemise puudus pole enam pelk ebamugavus, vaid \u00fcha enam v\u00f5imetuse ja isolatsiooni tegur. Mobiilsest andmesidest on saamas \u00fchiskonna toimimise eeltingimus.<\/p>\n

Ajaloolisele kogemusele toetudes peab sotsiaalsete garantiide loetelu t\u00e4ienema, innustades ennustama, mis on j\u00e4rgmine. V\u00f5imalik, et selleks on juurdep\u00e4\u00e4s tehisintellektile. V\u00f5ib oletada, et TI suurendab kodanike t\u00f6\u00f6v\u00f5imet, toetab \u00f5ppimist ja edendab sotsiaalset kompetentsust.<\/p>\n

Tuleviku \u00fchiskonnas, mille saavutamise eelduseks on t\u00e4nap\u00e4eva probleemide lahendamine, peab inimesi stimuleerima, et nad suudaksid teha enamat, kui lubavad nende t\u00e4nased kultuurilis-bioloogilised v\u00f5imed. Inimestel peab olema oma TI-agent ja ka oma robot.<\/p>\n

Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00f5una-Korea teadusministeeriumi plaani j\u00e4rgi saavad enam kui seitse miljonit inimest oma igakuise andmemahu t\u00e4itumise j\u00e4rel alandatud kiirusel internetti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":152466,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,51423,37,33,35,34,36,3605,72036,37229,72034,72035],"class_list":["post-152465","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-digipoliitika","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-louna-korea","tag-mobiilne-andmeside","tag-sotsiaalsed-garantiid","tag-universaalne-andmeside","tag-universaalne-baasteenus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116396316686830397","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/152465","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=152465"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/152465\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/152466"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=152465"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=152465"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=152465"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}