V\u00f5ib-olla tuleks J\u00fc\u00fctimaa deklaratsiooni t\u00e4iendada ka t\u00e4iskasvanutele m\u00f5eldud sotsiaalmeedia piirangutega, et kaitsta noori nende platvormide negatiivse ja infantiilse sisu eest, arutleb Maarja Vaino Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aasta oktoobris kirjutasid 25 Euroopa Liidu riigi digiministrit alla J\u00fc\u00fctimaa deklaratsioonile, mille eesm\u00e4rk on kehtestada sotsiaalmeedia platvormidel vanusekontroll ning kaitsta noori platvormide negatiivsete m\u00f5jude eest.<\/p>\n
Neil p\u00e4evil saime aga teada, et Eesti koos Belgiaga on ainsad kaks riiki, kes on noorte sotsiaalmeedia keelu vastu. Haridusminister Kristina Kallas leidis, et keelamisest ei ole kasu ning justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta s\u00f5nul usub Eesti noorte kaasamisse info\u00fchiskonda, mitte nende t\u00f5rjumist.<\/p>\n
Ometi on Eesti lapsevanemad aina suuremas mures oma laste k\u00e4itumise ja vaimse tervise p\u00e4rast, osa neist on teinud isegi rahvaalgatuse sotsiaalmeedia keelustamiseks alla 16-aastastele, p\u00f5hjendusega, “et liiga varajane ning ebasobiv nutiseadmete kasutus ja veebitegevus v\u00f5ib p\u00f5hjalikult kahjustada laste tervist ja heaolu”.<\/p>\n
Ega see ei tule ju enam \u00fcllatusena, et \u00fclem\u00e4\u00e4rane ekraaniaeg m\u00f5jutab laste kognitiivset arengut, n\u00e4iteks keskendumisv\u00f5imet, suutlikkust oma emotsioone kontrollida jne. Seda eriti alla 6-aastastel lastel, kelle aju ja n\u00e4rvis\u00fcsteem on alles v\u00e4lja arenemata.<\/p>\n
Tervise Arengu Instituut on mitmetele uuringutele viidates toonud esile selle, et liiga varajane ja \u00fclem\u00e4\u00e4rane ekraanikasutus on seotud kehvema keeleoskuse ja k\u00f5ne arenguga, samuti toovad uuringud v\u00e4lja kahesuunalise seose aktiivsus-t\u00e4helepanuh\u00e4ire s\u00fcmptomite ja liigse ekraaniaja vahel, nimelt: ATH s\u00fcmptomitega lapsed kasutavad rohkem ekraane, mis v\u00f5ib omakorda s\u00fcvendada nende s\u00fcmptomeid.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6ndakse, et vaimse tervise probleemide sagenemine noorte hulgas on ajaliselt kokku langenud nutiseadmed ja sotsiaalmeedia kasutamise suurenemisega. \u00dcle kolme tunni p\u00e4evas sotsiaalmeedias viibimist v\u00f5ib suurendada riski vaimse tervise probleemide, sealhulgas depressiooni tekkeks. Aga mis kolm tundi? Alles hiljuti v\u00f5is lugeda Delfi portaalist vestlust noortega, kelle s\u00f5nul on nad sotsiaalmeedias ligi 20 tundi \u00f6\u00f6p\u00e4evast ning kes tunnistavad, et neil on raskusi eesti keelest aru saamisega.<\/p>\n
“N\u00e4iteks inimese tapmine on keelatud, ometi seda vahel juhtub. Kas peaks siis loobuma seadusest, mis tapmise keelab?”<\/p>\n
Seega probleem on t\u00f5sine ning Eesti riigi ootamatu sirgeselgsus just sellele \u2013 tegelikult poliitiliselt mittesiduvale \u2013 deklaratsioonile mitte alla kirjutada on t\u00e4iesti arusaamatu. Kindlasti on v\u00f5imalik keeldudest k\u00f5rvale hiilida, nagu valitsus viitab, kuid ometi suurem osa seadusi just teatud keeldude kaudu \u00fchiskonda reguleeribki. N\u00e4iteks inimese tapmine on keelatud, ometi seda vahel juhtub. Kas peaks siis loobuma seadusest, mis tapmise keelab?<\/p>\n
Aga veel. Kogu selle teema juures n\u00e4ib mulle, et lastest suuremad patuoinad on t\u00e4iskasvanud ise. Ning mitte ainult seet\u00f5ttu, et paljud vanemad on mugavusest v\u00f5i teadmatusest lastel asja k\u00e4est \u00e4ra lasknud. Vaid seet\u00f5ttu, et paljud t\u00e4iskasvanud on ise sotsiaalmeediast s\u00f5ltuvuses.<\/p>\n
Paistab nii, et eriti vaevlevad selles s\u00f5ltuvuses poliitikud, kellele see on k\u00e4ep\u00e4rane platvorm oma m\u00f5tete levitamiseks. Aga kui lugeda kasv\u00f5i mitmesuguste ministrite lauspostitusi, siis tuleb tahtmine sotsiaalmeedia kasutamine k\u00f5igepealt just poliitikutele \u00e4ra keelata. Alates nendest, kes istuvad valitsuses ning kulutavad oma kallist t\u00f6\u00f6aega sotsiaalmeedias \u00e4rplemiseks.<\/p>\n
Kui vaadata seda, mis toimub m\u00f5nede poliitikute ja poliitiliste gruppide lehtedel ning nende kommentaariumides, siis on p\u00e4ris selge, et ekraanitagune m\u00f5tete avaldamine tundub inimestele nii turvalisena, et igasugune enesekontroll kaob. Ja nn poliitilise v\u00f5itluse k\u00e4igus valatakse avalik ruum \u00fcle s\u00f5imu, v\u00e4ikluse, kiusu, m\u00f5nitamise, alandamise ja k\u00f5ikv\u00f5imaliku muu m\u00f5ttetu v\u00f5i kergekaalulise sisuga. Seda teevad t\u00e4iskasvanud inimesed.<\/p>\n
N\u00e4ib, et ka siin \u2013 kuigi aju ja n\u00e4rvis\u00fcsteem peaks olema juba v\u00e4lja arenenud \u2013 on tegemist tugeva emotsionaalse enesekontrolli probleemiga. Kuid millist \u00f5hustikku see loob, millist eeskuju annab noortele? Milleks r\u00e4\u00e4kida koolikiusamisest kui probleemist, kui samalaadne k\u00e4itumine on \u00fchiskonnas hoopis laiemalt aktsepteeritud?<\/p>\n
Palju on r\u00e4\u00e4gitud sellest, kuidas heaolu\u00fchiskonnad liiguvad aina suurema infantiilistumise teed. T\u00f5epoolest, sotsiaalmeedias toimuv kinnitab seda. Nii et v\u00f5ib-olla tuleks Euroopa Liidu deklaratsioon sellisel kujul t\u00f5esti tagasi l\u00fckata ning paluda seda t\u00e4iendada ka t\u00e4iskasvanutele m\u00f5eldud sotsiaalmeedia piirangutega, et kaitsta noori nende platvormide negatiivse ja infantiilse sisu eest.<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n