Soode taastamine on p\u00e4lvinud viimasel ajal k\u00f5vasti avalikku t\u00e4helepanu, eriti seoses Kikepera soometsadega tervendamise plaaniga. Kuigi taastamisala asub asulatest kaugel, on lahvatanud arutelu t\u00f5statanud laiemaid k\u00fcsimusi \u2014 neist vast t\u00f5sisem puudutab \u00fcleujutuste riski.<\/p>\n
Kas m\u00e4rgalade taastamine suurendab t\u00f5epoolest ohtu, et j\u00f5ed hakkavad rohkem \u00fcle kallaste t\u00f5usma? See k\u00fcsimus k\u00f5netas laiemat \u00fchiskonda. Keskkonnaminister andis keskkonnaagentuurile \u00fclesande olukorda hinnata ja anal\u00fc\u00fcs avaldati suve l\u00f5pus koos meediakajastusega. Uuringu tulemusi ma pikemalt \u00fcmber jutustama ei hakka, sest tegu on alap\u00f5hise uuringuga. Nii aruanne<\/a> kui ka kokkuv\u00f5ttev artikkel<\/a> on huvilistele k\u00e4ttesaadavad.<\/p>\n Tahaksin aga peatuda sellel, kuidas teemat on k\u00e4sitletud avalikus arutelus \u2014 sealhulgas v\u00e4ga k\u00f5rgel akadeemilisel tasemel. K\u00fcllap on \u00fctlejad samuti tunnetanud \u00fchiskonna vajadust selgituste j\u00e4rele, kuid kahjuks on need k\u00e4sitlused h\u00fcdroloogia seisukohalt k\u00f5vasti \u00fclelihtsustatud.<\/p>\n R\u00f5hutan siinjuures, et selle artikli eesm\u00e4rk ei ole vaielda kuivenduse v\u00f5i m\u00e4rgalade taastamise vajalikkuse \u00fcle. Pigem soovin selgitada m\u00f5ningaid olulisi h\u00fcdroloogia p\u00f5him\u00f5tteid, mis avalikus debatis on esitamata j\u00e4\u00e4nud. Esmalt katsun lahti seletada loogikaahela, kuidas avaldatud v\u00e4ideteni j\u00f5uti. <\/p>\n \u00dclelihtsustatud s\u00f5nav\u00f5ttude keskne idee on iseenesest lihtne: kuivendus langetab veetaset mullas ja sellega tekitatakse rohkem ruumi vee jaoks. Ruutmeetri skaalal tundub see igati loogiline: kuivendatud muld suudab endasse vett mahutada rohkem, enne kui k\u00fcllastub ja algab vee v\u00e4ljavool.<\/p>\n Kui seda loogikat laiendada n\u00fc\u00fcd kogu valgalale, tundub j\u00e4reldus olevat midagi sellist: igas niisuguses kuivendatud ruutmeetris peab muld k\u00f5igepealt veega k\u00fcllastuma, enne kui see hakkab j\u00f5kke j\u00f5udma. Nii loob kuivendus juba maastiku tasemel veele justkui t\u00e4iendava puhvriruumi, mis hoiab vett kinni ja seega v\u00e4hendab vastavalt allvoolu j\u00f5gedes vooluhulka.<\/p>\n Sama teed edasi minnes j\u00f5uamegi v\u00e4iteni, et looduslikult k\u00f5rgema veetasemega alad nagu sood omavad v\u00e4hem puhverdamisruumi ja allasadav vesi j\u00f5uab seega suuremas koguses j\u00f5kke. M\u00e4rgalade taastamine t\u00e4hendaks selle m\u00f5ttek\u00e4igu korral \u00fcleujutusriskide suurendamist, sest sellega eemaldatakse s\u00fcsteemist vee puhverdusruumi.<\/p>\n Edasi vaatleme kolme peamist eeldust, millele see eelnev loogikaahel tugineb:<\/p>\n K\u00f5ik need kolm eeldust hakkavad k\u00f5ikuma v\u00f5i lausa lagunevad, kui r\u00e4\u00e4gime turbaaladest \u2014 olgu siis kuivendatud (ligikaudu 2\/3 Eesti turbaalade pindalast) v\u00f5i enam-v\u00e4hem looduslikest soodest (ligikaudu 1\/3 Eesti turbaalade pindalast).<\/p>\n 1. Kuivendus muudab mitte ainult veetaset, vaid ka pinnast<\/p>\n Turvas on kuivendamata soos pehme ja koheva struktuuriga, sest see on t\u00e4is suuri ja h\u00e4sti \u00fchendatud poore. Vesi imbub sinna kiiresti ja t\u00e4idab turvast altpoolt \u00fcles. Pindmine \u00e4ravool algab t\u00f5esti alles siis, kui kogu mullaprofiil on vett t\u00e4is. Suurte pooride kaudu suudab kuivendamata soopinnas endasse imada vett ka v\u00e4ga intensiivsete valingvihmade ajal, ilma et tekiks pindmist, kiiret vee \u00e4ravoolu.<\/p>\n Turba struktuur muutub oluliselt soo kuivendamisel. Iga\u00fcks, kes on jalutanud nii kuivendamata kui ka kuivendatud soos, tunneb selle vahe kohe \u00e4ra: kuivendamata turbas vajub jalg s\u00fcgavale sisse, kuivendatud pinnas on palju tihkem.<\/p>\n See n\u00e4itab otseselt kuivenduse m\u00f5ju turbapinnase struktuurile. Vee k\u00f5rvaldamisega kaasnev suurem efektiivpinge toob kaasa pinnase pooriruumi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kahanemise \u2013 turvas vajub kokku. Kergesti n\u00e4htav tulemus on kuivendatud turbapinna vajumine: paljaste juurtega puud on kuivendatud soometsades t\u00fc\u00fcpilised, sest turvas nii-\u00f6elda kaob puude alt \u00e4ra.<\/p>\n Seega j\u00e4\u00e4b kuivendusega juurde v\u00f5idetud ruum vee jaoks palju v\u00e4iksemaks, kui esimene eeldus nagu lubaks. Tegelikult v\u00e4heneb see aastak\u00fcmnete jooksul veelgi, kui \u00f5huga kokkupuutuv turvas aeglaselt laguneb.<\/p>\n Pikemas perspektiivis kogunevad \u00f5hu k\u00e4es lagunevast turbast p\u00e4rit peenosakesed pinnakihti, ummistub pooriruum ja pindmine kiht muutub j\u00e4rjest v\u00e4hem vett l\u00e4bilaskvaks. See omakorda t\u00e4hendab, et intensiivsete sadude, nagu suviste \u00e4ikesevihmade korral, j\u00e4\u00e4b suur osa justkui vabast pooriruumi mahust lihtsalt kasutamata, sest maakeeli \u00f6eldes “ei v\u00f5ta maa vett vastu”. Kuivendatud turba pindmine kiht ei suuda piisavalt kiiresti vett allapoole juhtida ja tekib kiire pindmine \u00e4ravool.<\/p>\n Nii m\u00f5jutab kuivendus turbapinnas v\u00e4ga tugevaltt \u2013 eeldatud t\u00e4iendav puhverruum on tegelikult oluliselt v\u00e4iksem ja valingvihmade korral kasutamatu. Vahekokkuv\u00f5te: t\u00e4iendav puhverruum on v\u00e4iksemas mahus kuivendatud turbas k\u00fcll olemas, kuid halvemini kasutatav. Liigume n\u00fc\u00fcd ruutmeetri skaalast kaugemale.<\/p>\n 2. Kuivenduse eesm\u00e4rk ei ole vee salvestamine, vaid selle kiire \u00e4rajuhtimine.<\/p>\n Teine eeldus v\u00e4itis, et \u00e4ravool algab alles siis, kui pinnas on t\u00e4ielikult vett t\u00e4is. See eeldus l\u00e4heb t\u00e4ielikult vastuollu kuivenduse rajamise eesm\u00e4rgiga. Kuivendusv\u00f5rk ongi ehitatud selleks, et pinnas p\u00fcsiks kuivem ja EI k\u00fcllastuks veega.<\/p>\n Kuivendatud maa-ala ei k\u00e4itu nagu \u00e4mber, mis t\u00e4itub ja alles siis hakkab vesi \u00fcle \u00e4\u00e4re kraavidesse voolama. Pigem meenutab kuivenduss\u00fcsteem lehtrit: vesi imbub pinnasesse, koondatakse sealt kohe kraavidesse ja seej\u00e4rel voolab vesi s\u00fcsteemist eesvoolude kaudu \u00e4ra.<\/p>\n V\u00f5rreldes vabaveelise kraaviga, voolab v\u00f5i liigub vesi turbas v\u00f5i \u00fcldse pinnases \u00fcliaeglaselt (vabalt miljard korda aeglasemalt). Seet\u00f5ttu on kuivendamise esimene eesm\u00e4rk saada vesi pinnasest v\u00e4lja nii kiiresti kui v\u00f5imalik, mitte teda seal hoida kuni pooriruumi k\u00fcllastumiseni. Just sel p\u00f5hjusel on ka kraavid rajatud nii tihedalt, kui majanduslikult veel kannatab.<\/p>\n 3. Kuivendus ei alanda ainult veetaset \u2014 see muudab kogu vee liikumise viisi. <\/p>\n Kolmas eeldus oli, et maastik j\u00e4\u00e4b samaks ja muutub ainult veetase mullas\/turbas. Tegelikkuses aga muudab kuivendus kogu vee liikumise viisi maastikus. <\/p>\n \u00dcks oluline muutus on seotud juba varem mainitud turba kokkuvajumisega. Kaugemalt vaadates ei ole turbapinna vajumine \u00fchtlane \u2013 see on k\u00f5ige suurem kuivendava kraavi vahetus l\u00e4heduses. Varem tasasele turbamaale tekivad sellest vajumisest sekundaarsed n\u00f5lvad, mis v\u00f5ivad ulatuda paarisaja meetri kaugusele kraavist endast.<\/p>\n See omakorda soodustab just kiiret, pindmist \u00e4ravoolu. Tekib positiivne tagasiside: tekkiv kallak koos pindmise mullakihi pooride ummistumisega kiirendab veelgi vee \u00e4ravoolu. Kuivendus turbamaadel v\u00f5imendab iseennast.<\/p>\n Selle protsessi vastukaaluks toimub kohati kraavide kinnikasvamine, mis ajapikku kraave osaliselt ummistab ja (taas)aeglustab voolu. Kraavide kadumine maastikust on aga v\u00e4ga pikaajaline ning eba\u00fchtlane protsess. Turba kokkuvajumisest tekkinud sekundaarsed n\u00f5lvad j\u00e4\u00e4vad ikkagi maastikku alles ja see on p\u00fcsiv vee \u00e4ravoolu kiirust suurendav efekt.<\/p>\n K\u00f5ige olulisem muutus maastiku tasemel puudutab aga vooluteede pikkust ja omadusi.<\/p>\n Kuivendamata soodes liigub vesi aeglaselt ka voolukanalites: samblakiht, juured, lamapuit ja muud voolutakistused takistavad k\u00f5ik vee kiiret liikumist ja lisaks hajutatakse vesi suurele alale laial. Eriti t\u00f5husad vooluaeglustid on soo- ja lammimetsad, kus puut\u00fcved koos tiheda alustaimestikuga aeglustavad veevoolu oluliselt ka k\u00f5rgvee ajal, kui vesi voolab maapinna peal.<\/p>\n Lisaks peab vesi l\u00e4bi selle urbse maastiku liikuma pika tee, enne kui j\u00f5uab p\u00e4ris vaba vooluga veekogudesse. Need omadused muudavad m\u00e4rgalad vee liikumise m\u00f5ttes looduslikeks amordis\u00fcsteemideks: ka valingvihmadega tulevad suured veevood hajutatakse nii ruumis kui ka ajas laiali ning kokkuv\u00f5ttes muutub \u00e4ravool alalt sujuvamaks. Kuivendusv\u00f5rgud on t\u00e4iesti teadlikult rajatud k\u00fcmneid kordi tihedamalt, kui meie maastikus on looduslikke ojasid, et l\u00fchendada vee liikumise aeglast osa v\u00f5imalikult palju. <\/p>\n Kraavie ehitatakse vee \u00e4ravoolu kiirust ja efektiivsust silmas pidades: need on v\u00f5imalikult l\u00fchikesed, sirged, \u00fchtlase kaldega ja puhastatud taimestikust ning setetest. Veel, millel varem kulus j\u00f5eni j\u00f5udmiseks p\u00e4evi v\u00f5i isegi n\u00e4dalaid, j\u00f5uab n\u00fc\u00fcd kohale oluliselt kiiremini ja k\u00f5ik \u00fchel ajal.<\/p>\n Kraavid on nagu kiirteed veele: kiired, sirged ja t\u00f5husad \u2013 aga sarnaselt liiklusega kipuvad ka need \u00fchenduskohtades tekitama n-\u00f6 tipptunnil ummikuid, olgu see \u00fchenduskoht siis foor kiirtee l\u00f5pus v\u00f5i truup ojal. Sellised s\u00fcsteemid toimivad v\u00e4ga h\u00e4sti keskmistes oludes, kuid suurte koormuste ajal tipptunnil v\u00f5i siis tugeva vihmasaju ajal muutub seesama kiirus ja t\u00f5husus n\u00f5rkuseks. Kiirele \u00e4ravoolule optimeeritud maastik kaotab (osaliselt) v\u00f5ime vett hajutada ja talletada.<\/p>\n Kui n\u00fc\u00fcd soo taastamiseks kraavid kinni panna, muutuvad vooluteed koheselt j\u00e4lle pikemaks ja seega pikeneb vee viibeaeg valgalal. Turba poorse struktuuri taastumine v\u00f5tab k\u00fcll aastak\u00fcmneid, kuid see juhtub, kui me laseme veel maastikus j\u00e4lle koguneda, j\u00e4rgnevalt naaseb ka sootaimestik ja taas algab uue turba teke.<\/p>\n Niisiis kolmest k\u00e4sitletud eeldusest saab osaliselt t\u00e4idetuks lugeda vaid esimest. Suures plaanis on pilt siiski \u00fcsna selge: sood \u00fchtlustavad vee l\u00e4bivoolu maastikust, leevendades n\u00f5nda \u00fcleujutusi ja ka p\u00f5uda.<\/p>\n L\u00f5petuseks<\/p>\n Kuivenduss\u00fcsteemid suunavad vee maastikust j\u00f5gedesse kiiremini v\u00f5rreldes kuivendamata aladega. J\u00f5kke j\u00f5udva vee koguhulk ei pruugi muutuda, kuid see saabub l\u00fchema aja jooksul. Tulemuseks on j\u00e4rsemad ja l\u00fchema kestusega suurveed.<\/p>\n Varem lahendati seda probleemi j\u00f5gede sirgendamise ja s\u00fcvendamisega \u2013 ent t\u00e4nap\u00e4eval pole selline lahendus enamasti vastuv\u00f5etav, sest see m\u00f5jub h\u00e4vitavalt j\u00f5gede elustikule ja muu toimimisele. Pealegi on sellise kiirusele optimeeritud s\u00fcsteemi hoolduskulud v\u00e4ga k\u00f5rged ning riskid suuremad. Seet\u00f5ttu on hakanud isegi p\u00e4ris rikkad riigid, nagu Taani v\u00f5i Inglismaa, traditsiooniliste insenerilahenduste k\u00f5rval vaatama v\u00f5imalusena ka taastatud m\u00e4rgalade poole, et v\u00e4hendada \u00fcleujutuste ja p\u00f5udadega kaasnevaid riske kuluefektiivsel moel. <\/p>\n Kirjeldatud kuivenduse m\u00f5ju j\u00f5gede \u00e4ravoolule pole mingi uus teadmine, tegu on baastaseme h\u00fcdroloogiaga. Tsiteerin Eesti \u00fcht maaparanduse suurkuju, Uno Tombergi, kes kirjutas 1972. aastal: “Kuivendamine ei ole sisuliselt midagi muud kui pinnavee ja mullas oleva gravitatsioonivee \u00e4ravoolu kiirendamine. Kuivenduss\u00fcsteem juhib lumesulamis- ja vihmavee kiiremini veekogudesse, mille tagaj\u00e4rjel suurvee k\u00f5rgseis t\u00f5useb, selle kestus aga l\u00fcheneb.”<\/p>\n Lisalugemist<\/p>\n Lugeja v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd k\u00fcsida: kui kuivendus kiirendab \u00e4ravoolu, siis miks me ei n\u00e4inud suuri \u00fcleujutusi N\u00f5ukogude-aegse suure kuivendamise ajal v\u00f5i m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid muutusi viimaste m\u00e4rgalade taastamiste j\u00e4rel?<\/p>\n Kindlasti v\u00e4hendas meie kliimas ja pinnamoes t\u00e4iesti loomulikke j\u00f5elammide \u00fcleujutusi j\u00f5es\u00e4ngide s\u00fcvendamine ja sirgendamine. Teiseks on k\u00f5rged veeseisud kliimamuutuse t\u00f5ttu rohkem ajas hajutatud: palju v\u00e4hem toimub talv otsa lume kuhjumist ning k\u00fclmunud maapinnaga kevadisi sulasid. \u00dche k\u00f5rge kevadise suurvee asemel on meil n\u00fc\u00fcd mitu v\u00e4iksemat talvel. Kolmandaks on meil pikaajalisi andmeridu ainult suuremate valgalade kohta ja nende puhul hakkab kuivendamise v\u00f5i siis ka taastamise m\u00f5ju \u00e4ra kaduma juba suuruse ning loodusliku k\u00f5ikumise sisse.<\/p>\n Vee \u00e4ravool valgalast on v\u00e4ga muutlik, s\u00f5ltudes ikkagi peamiselt ilmastikust. Muutuste tekitamiseks peab m\u00e4rgatav osa valgalast, k\u00fcmneid protsente, olema inimese poolt \u00fcmber kujundatud. Isegi valgalades, kus \u00fcle 50 protsendi on kuivendatud, ilmnevad m\u00f5jud pikaajalistes vaatlusridades alles peale p\u00f5hjalikku statistilist anal\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n Sama kehtib ka m\u00e4rgalade taastamise kohta: n\u00e4gemaks m\u00f5\u00f5detavat m\u00f5ju j\u00f5gede \u00e4ravoolus, peaksime taastama m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa valgalast, samamoodi k\u00fcmneid protsente. See pole eriti t\u00f5en\u00e4oline arvestades metsanduse ja p\u00f5llumajanduse j\u00e4tkuvat majanduslikku t\u00e4htsust ning ka kultuurilist tausta. <\/p>\n Seega kuivendus ei kao kuskile, kuid v\u00f5iksime nihutada oma fookuse \u00e4ravoolu kiiruselt rohkem vee mahutamisele maastikus. V\u00f5i v\u00e4hemalt looma rohkem v\u00f5imalusi vee \u00e4ravoolu kontrollimiseks, et oleks veevaesemal ajal ka midagi kasutada. \u00dcleujutuste leevendamiseks peitub ehk k\u00f5ige t\u00f5husam ja ka ruumis\u00e4\u00e4stlikum lahendus hoopis mujal: j\u00f5elammide (taas)avamises. Need on looduslikud puhvrid just k\u00f5rgvee ajal.<\/p>\n Tahaks kiita Eesti keskkonnaagentuuri, kes on suutnud vaatamata k\u00f5igele t\u00f6\u00f6s hoida j\u00f5gedel asuvaid vaatluspunkte. H\u00e4dasti oleks k\u00fcll vaja taastada v\u00e4iksemate, \u00fclemjooksu valgalade seiret, sest neis avalduvad selgemalt nii maakasutuse kui ka kliimamuutuste m\u00f5jud.<\/p>\n Samuti arendada kohapealset h\u00fcdroloogilise modelleerimise v\u00f5imekust, mis on kahjuks \u00fcsna lapsekingades. Vee l\u00e4bivool maastikust on inimesele endalegi niiv\u00f5rd oluline, et meile on vaja piisavalt varakult m\u00f5ista toimuvaid ja eesseisvaid muutusi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Soode taastamine on p\u00e4lvinud viimasel ajal k\u00f5vasti avalikku t\u00e4helepanu, eriti seoses Kikepera soometsadega tervendamise plaaniga. Kuigi taastamisala asub…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":15268,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,497,9732,19,25,8636,2424,23,24,22,9731,20,30],"class_list":{"0":"post-15267","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-margalad","21":"tag-marko-kohv","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-sood","25":"tag-tartu-ulikool","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uleujutused","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15267","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15267"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15267\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15268"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15267"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15267"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15267"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n