{"id":15269,"date":"2025-10-09T08:31:08","date_gmt":"2025-10-09T08:31:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/15269\/"},"modified":"2025-10-09T08:31:08","modified_gmt":"2025-10-09T08:31:08","slug":"ivo-visak-mitte-midagi-tegemine-ei-ole-lahendus-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/15269\/","title":{"rendered":"Ivo Visak: mitte midagi tegemine ei ole lahendus | Arvamus"},"content":{"rendered":"

2024. aasta alguses tehtud \u00fcle-eestiline \u00f5pilask\u00fcsitlus<\/a> (n = 15 631; 6.\u201312. klass) kinnitab, et g\u00fcmnaasiumiastmes on tehisaru kasutus massiline. \u00dcle 90 protsendi \u00f5pilastest on seda \u00f5ppet\u00f6\u00f6s v\u00e4hemalt proovinud ja v\u00e4ga suur osa kasutab seda igan\u00e4dalaselt.<\/p>\n

K\u00f5ige populaarsemad on olnud vabalt k\u00e4ttesaadavad vestlusmudelid (eesk\u00e4tt ChatGPT, sellele j\u00e4rgneb Gemini, k\u00fcsitluse ajal kandes nime Google Bard), tihti vaikeseadetega, mis lubavad vestluste pealt mudelit edasi treenida.<\/p>\n

See on meie tegelikkus, mitte tulevikuh\u00fcpotees. \u00d5pilask\u00fcsitluse l\u00e4biviimise ja TI-h\u00fcppe v\u00e4ljakuulutamise vahel laiutab peaaegu aasta.<\/p>\n

Metsiku l\u00e4\u00e4ne v\u00f5rgus<\/p>\n

Kui enamik \u00f5pilasi kasutab tasuta generatiivseid tehisaru mudeleid, siis elame vaikes\u00e4tete maailmas, kus andmete edasitreening, serverite asukoht ja vestluste sisuline filtreerimine (sh vaimse tervise teemadel) ei ole kellegi teise kontrolli all kui tehnoloogiahiiud, kes antud mudeleid omavad.<\/p>\n

Hiljutised t\u00e4helepanekud: platvormid on lahti kruvinud hoiatusi (nt et keelemudel ei ole professionaalne ps\u00fchholoog<\/a>), et kasvatada usaldust ja kasutust. See k\u00f5ik puudutab otseselt meie eesti noori. K\u00fcsimus on lihtne: kas me lepime sellega?<\/p>\n

TI-h\u00fcpe ei romantiseeri generatiivse tehisaru tehnoloogiat, aga ei tee ka n\u00e4gu, et seda pole olemas. Meie l\u00e4htekoht on faktid: kui enam kui 90 protsenti \u00f5pilastest kasutab juba tehisaru, siis riiklik vastus ei tohi olla k\u00e4ed r\u00fcpes pealt vaatamine. See oleks ja paljudel juhtudel juba on halbade \u00f5ppimisharjumuste vaikimisi legitimeerimine.<\/p>\n

Tehnoloogia on tavaline ja seda t\u00f5sisem<\/p>\n

Arvind Narayanani ja Sayash Kapoori “TI kui tavaline tehnoloogia”<\/a> vaade aitab lahti harutada utopismi ja d\u00fcstoopiat. “Tavaline” ei t\u00e4henda kahjutu, see t\u00e4hendab, et kohtleme tehisaru samamoodi nagu elektrit v\u00f5i internetti, see on suurt m\u00f5ju omav, aga selgelt dem\u00fctologiseeritud<\/a>. Selline l\u00e4henemine sunnib k\u00fcsima, mis on kasutusjuhud, riskid ning kontrolli ja vastutuse jaotus.<\/p>\n

See k\u00f5ik ei v\u00e4lista seda, et uutel tehnoloogiatel ei ole poliitilist m\u00f5\u00f5det. Dan Bogdanov on r\u00f5hutanud, et tehisintellekt aitab neid, kes seda kontrollida suudavad<\/a>. Kui haridus muutub s\u00f5ltuvaks v\u00e4hestest globaalsetest teenusepakkujatest, kahaneb meie tegevusv\u00f5imekus kujundada eesti keele ja kultuuri digitaalse tuleviku reegleid.<\/p>\n

Meil on tarvis tegeleda veel enam<\/a> Euroopa superarvutiklastritega, kasvatada oma keeleressursse ja edendada hoogsalt enda (avatud) mudeleid. See ei saa olla paari sihtasutuse, instituudi ja muretseja tegevus, vaid selgelt riiklikult koordineeritud tegevus kontrolli ja pikema (kui \u00fcks valimists\u00fckkel) plaaniga.<\/p>\n

Keeleriski illustratsioon on kainestav<\/a>: v\u00e4ikekeelte Vikipeedia on \u00fcle ujutatud masint\u00f5lgetest ja suured keelemudelid \u00f5pivad seda tehispr\u00fcgi omakorda “t\u00f5e p\u00e4he”. Seel\u00e4bi j\u00f5uavad haavatavad v\u00e4ikekeeled n\u00f5iaringi. Kui me ei panusta eesti keele kvaliteetsetesse andmekogudesse ja keeleruumile kohandatud mudelitesse, ei teki “turul” iseenesest lahendust. V\u00e4ikekeeled vastutavad siin enda saatuse eest ise, eeskuju saab v\u00f5tta Islandi l\u00e4henemist<\/a>.<\/p>\n

Pedagoogika ja tehnoloogia mittehierarhiline p\u00f5imumine<\/p>\n

“Kas tehnoloogia v\u00f5i pedagoogika esimesena?” Tim Fawns pakub<\/a> t\u00e4psustuse, et suhe pole j\u00e4rjekorra-, vaid p\u00f5imumisk\u00fcsimus. \u00d5ppimise kvaliteet kujuneb eesm\u00e4rkidest, v\u00e4\u00e4rtustest, hindamisest, kontekstist, \u00f5petaja ja \u00f5ppija tegevusv\u00f5imekusest ja t\u00f6\u00f6riistadest. R\u00f5hk on sellel, et tegevusv\u00f5imekus on \u00f5petaja, \u00f5ppijate ja institutsiooni vahel jagatud, t\u00f6\u00f6riist valitakse eesm\u00e4rgi ja \u00f5pik\u00e4situse j\u00e4rgi, mitte vastupidi.<\/p>\n

Seep\u00e4rast on TI-h\u00fcppe tuum pedagoogiline, mitte vidinlik, ehk \u00f5petajate professionaalse agentsuse kasvatamine (\u00f5piringid, kolleegilt kolleegile \u00f5ppimine), \u00f5pioskuste ja eneseregulatsiooni \u00f5petamine ning hindamise \u00fcmberkujundamine nii, et v\u00e4\u00e4rtus on m\u00f5tlemisprotsessil, mitte pelgal l\u00f5pptulemil. Eesm\u00e4rk on muuta vaikek\u00e4itumisi klassis, mitte pelgalt lisada “veel \u00fcks \u00e4pp”.<\/p>\n

Kolm m\u00f5\u00f5dupuud<\/p>\n

Kuidas teame, et oleme edukad?<\/p>\n

Esiteks m\u00f5tlemise kvaliteet. \u00d5ppimine s\u00fcnnib pingutusest ja l\u00e4bipaistvast m\u00f5tlemise protsessist. Seep\u00e4rast disainime tegevusi, kus mudel ei saa “k\u00f5ike \u00e4ra teha”, vaid sunnib \u00f5pilast selgitama, v\u00f5rdlema, p\u00f5hjendama, \u00fcmber s\u00f5nastama, looma oma n\u00e4iteid.<\/p>\n

Teiseks v\u00f5rdsed v\u00f5imalused. Kui j\u00e4tame asjad n-\u00f6 metsiku l\u00e4\u00e4ne hooleks, siis v\u00f5imendame niigi olemasolevat hariduslikku kihistumist: tugev peretugi ja parem digip\u00e4devus toovad edu versus surve “kiire lahenduse” poole. Hariduslikud rakendused peavad seega olema k\u00e4ttesaadavad k\u00f5igile g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilastele.<\/p>\n

Kolmandaks eesti keel ja kultuur. Kui me ei tooda ise kvaliteetset eestikeelset treeningandmestikku ja ei tee koost\u00f6\u00f6d Euroopa superarvutiklastritega, siis harjub p\u00f5lvkond t\u00f6\u00f6riistadega, mis kallutavad nende keeletaju. See on kultuuripoliitika, mitte pelgalt IT-hange.<\/p>\n

“Andmepoliitika peab olema kindlalt Euroopa-p\u00f5hine, kuni ei ole v\u00e4ljakujunenud terviklahendused Eestis endas.”<\/p>\n

K\u00f5ige selle eeltingimuseks on ohutus ja privaatsus. Kool ei saa suunata lapsi vaikeseadetega globaalplatvormidesse. TI-h\u00fcpe seab sihiks eesti keelele kohandatud ja kooli kontrollitavad kasutusviisid (loogika: v\u00e4hem andmeriski, rohkem pedagoogilist kontrolli). Andmepoliitika peab olema kindlalt Euroopa-p\u00f5hine, kuni ei ole v\u00e4ljakujunenud terviklahendused Eestis endas.<\/p>\n

Mida TI-h\u00fcpe tegelikult teeb (ja mida mitte)<\/p>\n

TI-h\u00fcpe ei too “uut TI-vidinat” klassi. See on seal juba aastaid erikujuliselt ja kontrollimatult olnud. TI-h\u00fcpe soovib masinalt teistsugust k\u00e4itumist: k\u00fcsimusi, millele tehisaru ei anna valmisvastust; protsessi, mis sunnib m\u00f5tlema; hindamist, mis v\u00e4\u00e4rtustab selgitamist ja viitamist.<\/p>\n

Jah, tegeleme plaasterdamisega, aga mitte selleks, et haava varjata, vaid et anda \u00f5petajale vahendid, kuni ehitame p\u00fcsivama lahenduse: eestikeelseid t\u00f6\u00f6riistu, selged reeglid, \u00f5petajate TI-\u00f5piringid, kriitilise TI-kirjaoskuse \u00f5pimoodulid.<\/p>\n

Jah, teeme koost\u00f6\u00f6d suurtega ja sel ajal valmistame ette oma teed (paremad eestikeelsed korpused, ava\u00f6kos\u00fcsteem k\u00f5igile n\u00e4htava l\u00e4htekoodiga, \u00fchiskondlik kontroll, mis vajab seadusandja t\u00e4helepanu). Nii v\u00e4ldime ka vendor-lock-in’i ehk \u00fchest teenusepakkujast s\u00f5ltuma j\u00e4\u00e4mist.<\/p>\n

Mille eest kool vastutab?<\/p>\n

Kool ei tohi delegeerida kasvatust tehisarule. \u00dckski tehnofiks ega tehnofoobia ei vabasta meid vastutusest kasvatada noort inimest, kes oskab m\u00f5elda, kes oskab mitte ainult leida infot, vaid hinnata selle usaldusv\u00e4\u00e4rsust; kes ei toimeta masinlikult, vaid m\u00f5testab t\u00f6\u00f6riista m\u00f5ju endale ja teistele.<\/p>\n

TI-h\u00fcpe on kasvatuskeskne haridusuuendusprogramm. \u00d5petaja j\u00e4\u00e4b inimese rolli, mudel j\u00e4\u00e4b t\u00f6\u00f6riistaks. Max Tegmark on tabavalt \u00f6elnud, et tsivilisatsiooni h\u00fcved on inimese intellekti vili. Tehisaru v\u00f5imendus on kasulik ainult nii kaua, kui hoiame selle inimkesksena.<\/p>\n

Just seep\u00e4rast on TI-h\u00fcppe kontseptsioonis r\u00f5hk \u00f5petaja professionaalsel tegevusv\u00f5imekusel, mitte tehnoloogia sissetoomisel. Me ei k\u00fcsi, millist mudelit kasutad, vaid k\u00fcsime, kuidas \u00f5pilane oma m\u00f5tlemist n\u00e4htavaks teeb. Kuidas hindad p\u00f5hjendust, mitte ainult tulemust?<\/p>\n

Mitte midagi tegemine ei ole lahendus<\/p>\n

Tanel M\u00e4llo n\u00e4eb \u00f5igesti<\/a>, et AI-hype v\u00f5ib teenida v\u00f5imude huve ja teha \u00fchiskonnast “katseala”.<\/p>\n

Oht on p\u00e4riselt olemas nii l\u00e4bipaistmatute algoritmide, andmeriski kui ka kultuurilise s\u00f5ltuvuse kujul. Kuid sellest ei j\u00e4reldu, et parim haridusstrateegia on mitte midagi tegemine. Vastupidi, parim kaitse on pedagoogiliselt tugev kool, mis s\u00f5nastab ise reeglid ja seab piirid. TI-h\u00fcpe ei koloniseeri klassi tehisaruga, see kinnistab klassis \u00f5petaja tegevusv\u00f5imekuse ja \u00f5ppija vastutuse.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks<\/p>\n

\u00d5pilased kasutavad tehisaru niikuinii ning kool peab seda kasutamist suunama selgete reeglitega, olgu selleks keelud v\u00f5i load. P\u00f5imime pedagoogika ja tehnoloogia nii, et inimene juhib, mitte vastupidi.<\/p>\n

Suver\u00e4\u00e4nsus ei s\u00fcnni h\u00fc\u00fcdlausest. Investeerime oma keeleressurssidesse, mudelitesse ja klastritesse, et eesti keel j\u00e4\u00e4ks digitaalselt eluj\u00f5uliseks.<\/p>\n

Allikaviited<\/p>\n