{"id":152736,"date":"2026-04-13T13:58:07","date_gmt":"2026-04-13T13:58:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/152736\/"},"modified":"2026-04-13T13:58:07","modified_gmt":"2026-04-13T13:58:07","slug":"jaagup-tuisk-koolikiusamine-vottis-minult-esinemistuhina-vikerraadio","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/152736\/","title":{"rendered":"Jaagup Tuisk: koolikiusamine v\u00f5ttis minult esinemistuhina | Vikerraadio"},"content":{"rendered":"<p>Jaagup Tuisk on kolmelapselise pere noorim laps. Oma lapsep\u00f5lvele tagasi vaadates r\u00e4\u00e4kis muusik, et kuna tema \u00f5de ja vend on temast \u00fcle k\u00fcmne aasta vanemad, v\u00f5tsid vanemad pesamuna kasvatamist rahulikult.<\/p>\n<p>&#8220;Esimese lapsega on need hirmud, tiinekad ja k\u00f5ik l\u00e4bi k\u00e4idud. Mul oli igati rahulik selles m\u00f5ttes, et vanemad v\u00f5tsid tervislikult chill&#8217;ilt seda asja,&#8221; meenutas ta.<\/p>\n<p>Jaagupi ema Aili Tuisk \u00f5petab internetis eesti keelt ja isa tegeleb ettev\u00f5tlusega. Kuigi \u00fckski Jaagupi l\u00e4hisugulane ei ole muusikaga professionaalselt tegelenud, on muusika teda juba maast madalast saatnud.<\/p>\n<p>&#8220;Nii palju kui ma lapsep\u00f5lvest m\u00e4letan, oli papsil alati kitarr kaasas. K\u00f5ik \u00fcritused, peod, kus v\u00e4hegi v\u00f5imalust oli, siis papsil oli kitarr alati kaasas. Ta oli see seltskonnal\u00f5vi, kes pani kogu seltskonna laulma. See oli kindlasti \u00fcks minu katal\u00fcsaatoritest, kust ma muusikaarmastuse sain,&#8221; r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n<p>Ema Aili lisas, et Jaagupi isapoolses suguv\u00f5sas on k\u00f5ik hobi korras muusikaga seotud olnud. &#8220;Laulukooris lauljad, laulupidudel k\u00e4ijad ja Jaagupi vanaisa ema oli Kullamaa kiriku orelim\u00e4ngija. Vanaisa oli k\u00fcla akordionimees. K\u00fcllap see sealt tuleb.&#8221;<\/p>\n<p>Isa esimene vastus oli alati &#8220;ei&#8221;<\/p>\n<p>Kuni koolini m\u00f6\u00f6dus Aili lapsep\u00f5lv Lehmja k\u00fclas. Tema s\u00f5nul kasvas ta lihtsas t\u00f6\u00f6lisperekonnas, kus vanemad k\u00e4isid kolhoosis t\u00f6\u00f6l.<\/p>\n<p>&#8220;Mina olin viieaastane ja pidin j\u00e4\u00e4ma koju \u00fcheaastase vennaga. Hommikust \u00f5htuni! J\u00e4relikult ei olnud mingit varianti. Oli k\u00fcll vanaisa, aga hiljem olen kuulnud, et tal ei olnud lastega mingit tegemist: tema tegi metsas puid ja t\u00f6\u00f6tas p\u00f5llul,&#8221; lausus ta.<\/p>\n<p>K\u00f5ik teised lapsed, kes k\u00fclas elasid, olid poisid. &#8220;Nii et mina tegin ainult poiste m\u00e4nge \u2013 turnisime m\u00f6\u00f6da kivihunnikuid ja p\u00f5ldude peal, jooksime tagaajamist, luurekat ja k\u00f5ike seda. \u00dchtegi muud t\u00fcdrukut ei olnud. Keegi ei kartnud, et lapsed ojja kukuvad v\u00f5i midagi juhtub. Kui l\u00e4ks veriseks, panime teelehe peale,&#8221; meenutas ta.<\/p>\n<p>Aili isa oli v\u00e4ga kange mees, kelle esimene vastus igale ideele oli ei. &#8220;Aga ema oli j\u00e4lle v\u00e4ga kaval. Tegelikult ema juhtis kogu seda protsessis. Ema serveeris asju nii, et l\u00f5puks kujunes v\u00e4lja, nagu isa oleks selle ettepaneku teinud,&#8221; muigas ta.<\/p>\n<p>Oma noorusajast m\u00e4letab Aili eredalt \u00fcht korda, kui isa talle ei \u00fctles. Ta oli siis juba v\u00e4hemalt 15-aastane ning tahtis Tallinnast v\u00e4lja kellegi talumajja s\u00fcnnip\u00e4evale minna. Kuigi isa keelas selle kategooriliselt \u00e4ra, l\u00e4ks ta ikkagi.<\/p>\n<p>&#8220;Reede \u00f5htul l\u00e4ksin ja p\u00fchap\u00e4eval tulin. Isa ikkagi tuli rihmaga ukse peale vastu. Siis olid sellised ajad. Ta oli lihtsalt nii endast v\u00e4ljas, aga ta oli ikkagi endast v\u00e4ljas armastusest. See lahenes kohe \u00e4ra \u2013 andis p\u00fcksirihmaga \u00fche siraka vastu jalgu ja nii oligi,&#8221; meenutas ta.<\/p>\n<p>&#8220;Ma tegelikult ei kahetsenud. Oli tore olemine ja midagi halba seal ei tehtud. K\u00fcllap seal mingit alkoholi oli, aga sellest ei p\u00e4\u00e4se mitte keegi, k\u00f5ik katsetavad. Sa ei saa, sa ju kuulud mingisse s\u00f5pruskonda ja kui k\u00f5ik l\u00e4hevad, kuidas sa ei l\u00e4he.&#8221;<\/p>\n<p>Jaagup tunnistas, et enda lapsep\u00f5lvest ta suuri keelamisi ei m\u00e4leta. &#8220;Seda ma t\u00e4heldasin teistes perekondades palju rohkem, et t\u00e4iesti m\u00f5ttetuid asju keelati liiga kergek\u00e4eliselt. Aga v\u00f5ib-olla see ongi t\u00e4pselt see d\u00fcnaamika, et mina olin kolmas laps ja oligi chill, midagi sellest ei juhtu ja teistes perekondades on esimene laps ja keelataksegi k\u00f5ike,&#8221; arutles ta.<\/p>\n<p>Ema Aili s\u00f5nul usaldasid nad Jaagupit tema tegemistes. &#8220;Kui sa juba teismeline olid, oli kokku lepitud, et kui midagi juhtub seal, kus sa oled, siis \u00e4ra karda seda, mis v\u00f5ib j\u00e4rgneda, vaid igal juhul helista ja me tuleme \u00f6\u00f6sel lihtsalt j\u00e4rele ja aitame.&#8221;<\/p>\n<p>Noore sugulase traagiline surm pani kolmandale lapsele m\u00f5tlema <\/p>\n<p>Jaagupi vanemad viis kokku kool \u2013 nad olid alates algklassidest klassikaaslased. Teineteist leidsid nad keskkooli viimase klassi alguses ning abiellusid, kui Aili oli \u00fclikooli neljandal kursusel. &#8220;Esimene laps s\u00fcndis alles peale abiellumist. K\u00f5ik oli nii nagu peab. Nii nagu sel ajal oli.&#8221;<\/p>\n<p>Jaagupi \u00f5de oli 13-aastane ja vend oli 12-aastane, kui pesamuna s\u00fcndis. Otsus kolmas laps saada oli ajendatud suguv\u00f5sa tabanud traagilisest s\u00fcndmusest.<\/p>\n<p>&#8220;\u00dcks noor sugulane s\u00f5itis oma pruudiga P\u00e4rnust Riiga. S\u00f5itis rahulikult m\u00f6\u00f6da teed ja keegi kihutas autoga m\u00f6\u00f6da ning tagasi oma ritta s\u00f5ites riivas ta tagumise osaga sugulase auto esiotsa. Ise s\u00f5itis edasi, aga selle sugulase auto tegi mitu ringi, pani p\u00f5maki vastu posti ja poiss sai surma. See oli minu mehele nii suur \u00fcleelamine ja siis me arutasime, et tema l\u00e4ks \u00e4ra, \u00e4kki m\u00f5tleme selle peale, et meil v\u00f5iks \u00fcks laps veel olla. P\u00e4rast selliseid m\u00f5tteid see lihtsalt juhtus.&#8221;<\/p>\n<p>Pesamunale nime leidmiseks korraldati kodus nimetalgud ning ka \u00f5de ja vend said s\u00f5na sekka \u00f6elda.<\/p>\n<p>&#8220;Tiina ja Uku olid juba ees, niisugused vanad Eesti nimed, siis sa ei saa lapsele nimeks panna Michael v\u00f5i midagi sellist, olid ikkagi Joosep, Jaagup, Robert. Aga siis me ikkagi m\u00f5tlesime, et vaatame lapse pealt. Ma ei tea, isa v\u00e4idab k\u00fcll, et seal oli Jaagup Kreemi eeskuju m\u00e4ngus, aga mina sellest midagi ei m\u00e4leta,&#8221; meenutas Aili.<\/p>\n<p>Esimesed m\u00e4lestused seostuvad muusikaga <\/p>\n<p>\u00dcks Jaagupi esimesi m\u00e4lestusi on seotud muusikaga. Ta oli umbes kolmeaastane, kui isaga volbripeol s\u00f5pradele esines.<\/p>\n<p>&#8220;Kui s\u00f5prusringkond hakkas kaasa plaksutama, olin alguses v\u00e4ga l\u00f6\u00f6dud, et mis toimub, aga siis v\u00f5tsin publiku energia endasse ja laulmine l\u00e4ks veel toredamaks,&#8221; meenutas Jaagup.<\/p>\n<p>Oma esimese taskuraha teenis ta umbes viieaastaselt Rootsi kruiisil olles.<\/p>\n<p>&#8220;Mul oli ilge tuhin sees, et tahaks karaoket laulma minna. L\u00e4ksime papsiga vaatama, mis laulud valikus on. Enamik laule olid roppusi t\u00e4is, aga \u00fche laulu leidsime, mida paps ka h\u00e4sti teadis \u2013 &#8220;Kui on meri h\u00fclgehall&#8221;. K\u00e4isime kiiresti nurga taga \u00f5ppimas, paps \u00f5petas k\u00fcmne minutiga laulu selgeks ja saingi oma karaokedeb\u00fc\u00fcdi ilusti tehtud. P\u00e4rast laulu tuli peomeeleolus rootsi h\u00e4rra ja pani mulle 25-kroonise pihku, et v\u00e4ga tublilt esinetud,&#8221; muigas ta.<\/p>\n<p>&#8220;Kui sa selle raha said k\u00e4tte, hoidsid seda peos, me istusime pehmete istmete peal ja sa tulid meie selja taha \u2013 momentaalselt magasid. See oli lapsele nii suur pingutus, aga ta lausa v\u00e4rises sellest himust laulda! See vajadus esineda teiste ees on tal algusest peale,&#8221; r\u00e4\u00e4kis ema.<\/p>\n<p>Esimeses klassis hakkas Jaagup klaverit, viiulit ja trompetit \u00f5ppima, k\u00e4is laulukooris, v\u00f5istlustantsus ja jalgpallis. &#8220;Huviringe v\u00f5tsin nii palju kui graafikusse v\u00e4hegi mahtus,&#8221; naeris ta. &#8220;Meil oli tabel iga p\u00e4eva kohta t\u00e4is, et kuhu n\u00fc\u00fcd,&#8221; ohkas ema.<\/p>\n<p>\u00dchel hetkel ta sai aru, et kolmele pillile pole m\u00f5istlik keskenduda ja k\u00f5ike ei j\u00f5ua ka. &#8220;Sa \u00fctlesid, et tead, ema, mina lavaauku t\u00f6\u00f6le ei l\u00e4he. Ainult lava peale. Selle t\u00f5ttu j\u00e4id need asjad, millega sai lava peale,&#8221; muigas Aili.<\/p>\n<p>Kiusamine pani kooli vahetama <\/p>\n<p>Esimesed kuus aastat \u00f5ppis Jaagup Laagri koolis. Esimesse klassi minnes oli Jaagup enda s\u00f5nul korralik pealehakkaja, kel oli null filtrit, kuid k\u00f5ik muutus kui ta osales telesaates &#8220;Eesti talent&#8221;, kus esitas Alexander Rybaki loo &#8220;Fairytale&#8221; eestikeelset versiooni.<\/p>\n<p>&#8220;Nagu ikka kui keegi saab rohkem t\u00e4helepanu, siis vanemate klasside \u00f5pilased hakkasid seal mingeid kommentaare tegema, hakkasid kiusama. See t\u00f5mbas paariks aastaks esinemistuhina suht maha. \u00d5nneks mu enda klass oli super\u00e4ge ja ma olin oma klassis ikkagi see plaanide-ideede liider. Aga kuidagi see kiusamine ikkagi t\u00f5mbas laval olemise tahtmist maha,&#8221; nentis ta.<\/p>\n<p>P\u00e4rast seda j\u00e4tkas ta kooliteed Gustav Adolfi g\u00fcmnaasiumis, kus tema s\u00f5nutsi soositi loomingulisust palju rohkem.<\/p>\n<p>&#8220;Tegime koos kooliperega suuri projekte kuskil Alexela kontserdimajas, pluss direktor Hendrik Agur kaasas mind direktori b\u00e4ndi, mida ta aastate jooksul \u00f5pilastega eri vormides oli teinud. See k\u00f5ik t\u00f5mbas minus selle esinemistahte tagasi,&#8221; t\u00f5des ta.<\/p>\n<p>Vanemate lahkuminek on pannud endasse vaatama <\/p>\n<p>Jaagupi vanemad l\u00e4ksid lahku, kui ta oli 12-aastane. &#8220;See oli kindlasti tollel hetkel ka ikkagi v\u00e4ga keeruline, mingil m\u00e4\u00e4ral maailmapildi kokkuvarisemine ja selline tunne, et justkui k\u00f5ik on normaalne, aga ei ole ka. Lapsena sa ei oska v\u00f5ib-olla kommunikeerida ka nii h\u00e4sti, mida teha,&#8221; lausus ta.<\/p>\n<p>Ta nentis, et vanemate lahutus on teema, mis on hiljem ka tema enda suhteid m\u00f5jutanud.<\/p>\n<p>&#8220;See on kindlasti olnud teema, millele ma olen pidanud hiljem otsa vaatama ja tegelema selle traumaga, mis sellest tekkis, et see ei kanduks minu enda suhetesse \u00fcle.&#8221;<\/p>\n<p>K\u00f5ige rohkem on haavadel aidanud paraneda aeg. Lisaks on sel teekonnal olnud oluline roll ka ps\u00fchholoogil.<\/p>\n<p>Aili lisas, et kuigi lahkuminek oli talle v\u00e4ga raske, v\u00f5ttis ta enda sees kohe vastu otsuses, et isa ei tohi laste juurest \u00e4ra kaduda. &#8220;Paremat isa annab otsida. Nii et isa k\u00e4is vaat et iga p\u00e4ev v\u00f5i \u00fcle p\u00e4eva, kuna ta t\u00f6\u00f6tas meie kodu l\u00e4hedal.&#8221;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Jaagup Tuisk on kolmelapselise pere noorim laps. Oma lapsep\u00f5lvele tagasi vaadates r\u00e4\u00e4kis muusik, et kuna tema \u00f5de ja&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":152737,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28284,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-152736","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-jaagup-tuisk","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116397755754412795","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/152736","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=152736"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/152736\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/152737"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=152736"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=152736"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=152736"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}