Indrek Kiisler: Viktor Orb\u00e1n l\u00f6\u00f6di suure pauguga v\u00f5imult minema ja tundub, et ta on valmis sellega leppima, mis on m\u00f5neti \u00fcllatav.<\/p>\n
Margus Tsahkna: T\u00f5epoolest. Ma ise arvasin, et P\u00e9ter Magyari v\u00f5it tuleb v\u00f5ib-olla v\u00e4iksem, aga tekkis k\u00fcsimus, kas Viktor Orb\u00e1n selle v\u00f5imu nii kergelt k\u00e4est annab. Enne valimisi ja valimiste p\u00e4eval \u00e4hvardati Orb\u00e1ni meeskonna poolt, et hakatakse s\u00fc\u00fcdistama valimispettustes, aga see v\u00f5it oli nii suure m\u00e4ekindlusega, et Magyari partei saavutas ju konstitutsioonilise enamuse.<\/p>\n
Orb\u00e1n on v\u00e4hemalt ametlikult teatanud, et tunnustab valimistulemust. Ungari rahvas on keeranud uue lehek\u00fclje ning eks see oli pigem valimine paremradikaalsuse, populismi ja venemeelsuse vastu.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kisin ka inimestega, kes on Budapestis \u2013 nii meie diplomaatide kui ka Eesti 200 esimehe Kristina Kallasega \u2013, et mis meeleolud seal on. Need on ikkagi revolutsioonilised s\u00f5na otseses m\u00f5ttes: tuletatakse meelde 1956. aastat ja \u00fcks skandeerimise loosung oli “Venelased v\u00e4lja!”. See oli v\u00e4ga tugev meelsusavaldus Euroopa, korruptsioonivastase v\u00f5itluse ja liberaalsuse suunas. Loodan v\u00e4ga t\u00f5siselt, et kui see valitsus seal paika pannakse, saame ka Euroopa julgeolekuteemad uuesti k\u00e4ima.<\/p>\n
Viimase kahe n\u00e4dala jooksul n\u00e4gime, kuidas korraldused tulid Kremlist s\u00f5na otseses m\u00f5ttes; me teadsime seda juba aastaid. Euroopa julgeoleku v\u00f5tmes on k\u00f5ige t\u00e4htsam Ukraina toetamine ja Euroopa Liidu laienemine \u2013 k\u00f5ik need eksistentsiaalsed teemad. Arvan, et see meelsus ei j\u00e4\u00e4 ainult Ungarisse, vaid kandub \u00fcle. Kindlasti peavad parempopulistlikud erakonnad oma Euroopa-vastased s\u00f5numid \u00fcle vaatama, sest sellel on m\u00f5ju mitte ainult Ungaris, vaid laiemalt.<\/p>\n
Indrek Kiisler: Urmas Reinsalu, me saime tegelikult kinnituse, et demokraatia \u00fcldises plaanis Ungaris toimis. V\u00f5i oli see lihtsalt olukord, kus rahva absoluutne enamus soovis Orb\u00e1ni-sugusest inimesest lahti saada?<\/p>\n
Urmas Reinsalu: Ma arvan, et m\u00f5lemat. Meie jaoks on v\u00e4ga oluline geopoliitiline j\u00e4reldus see, et v\u00f5ttes arvesse Orb\u00e1ni seoseid Venemaaga ja Venemaa huvide strateegilist esindamist, siis selle elemendi \u00e4ra kadumine on kindlasti meie elulistele julgeolekuhuvidele vastav. Teiseks usun, et see oli inspireeriv signaal paljudele, kes on rahulolematud v\u00f5i tajuvad, et v\u00f5imul olev poliitiline juhtkond petab ja manipuleerib nendega. See on kindlasti \u00fcks signaal, et muutusi on v\u00f5imalik l\u00e4bi viia vaatamata juhtkonna vastuseisule. Ja kindlasti on see j\u00e4reldus ka Eestis.<\/p>\n
Indrek Kiisler: R\u00e4\u00e4gime kohe selgeks ka \u00fche asja, mis puudutab Isamaa suhteid Fidesziga. Eesti k\u00f5ige aktiivsem poliitik sotsiaalmeedias, reformierakondlane J\u00fcrgen Ligi, kirjutas t\u00e4na hommikul, et kui tema oli v\u00e4lisminister, siis tema Ungari v\u00e4lisministriga ei suhelnud. Aga asjaolud muutusid, kui tuli uus v\u00e4lisminister Urmas Reinsalu, ja ma tsiteerin: “Szijj\u00e1rt\u00f3 hakkas Eestile juhiseid tooma.” Kuidas te seda kommenteerite?<\/p>\n
Urmas Reinsalu: Eks meil on v\u00e4ikesed “miniorbanid” siin, “minion-Orb\u00e1nid” on Eestis v\u00f5imul, kelle doktriin sarnaneb Orb\u00e1ni omaga. Nii nagu Orb\u00e1n hirmutas Ungari rahvast enne valimisi s\u00f5jaga, n\u00e4en ma sama d\u00fcnaamikat Reformierakonna seltskonnal. Nad p\u00fc\u00fcavad hirmuagendaga tegelikkust moonutada.<\/p>\n
Kui asetada asjad \u00f5igesse perspektiivi, siis eile valimised v\u00f5itnud Tisza partei on Euroopa Rahvapartei liige, kuhu kuulub ka Isamaa. On \u00f5ige, et aastaid tagasi kuulus ka Fidesz Euroopa Rahvaparteisse, kust ta ise v\u00e4ljaviskamise hirmus lahkus. Ma n\u00e4en, et v\u00e4lispoliitikat p\u00fc\u00fctakse \u00fcha rohkem kanda \u00fcle sisepoliitikasse. Ja loomulikult soovitakse inimesi hirmutada.<\/p>\n
Eesti rahvuslike huvide seisukohalt oli Orb\u00e1ni kaotus asjakohane ja vajalik. Mis aga puudutab kodanike tahet oma tulevikku ise suunata olukorras, kus v\u00f5im on muutunud \u00fcleolevaks, siis selles osas n\u00e4en ma Eesti ja Ungari vahel paralleele. J\u00e4ttes vene elemendi k\u00f5rvale, on siin v\u00f5imalik seoseid tuua ja olen valmis neid ka avama.<\/p>\n
Margus Tsahkna: Urmas, kui me r\u00e4\u00e4gime v\u00e4lispoliitika mittetoomisest sisepoliitikasse, siis sa just seda praegu teed, tuues selle ajaloolise valimistulemuse m\u00e4ngu. Mul on hea meel, et Isamaa, sina ja loodetavasti ka Helir-Valdor Seeder olete muutnud oma seisukohti, mis puudutab suurt s\u00f5prust Orb\u00e1ni ja Szijj\u00e1rt\u00f3ga isegi p\u00e4rast seda, kui nad olid rahvaparteist lahkunud. See on hea muutus.<\/p>\n
Alati on soov kleepida teiste suled enda k\u00fclge, nii nagu Isamaa proovib praegu n\u00e4idata, et valitsuse vahetus on v\u00f5imalik. Aga need p\u00f5hjused – me r\u00e4\u00e4gime 16 aastat kestnud Orb\u00e1ni re\u017eiimist, mis alustas suhteliselt Euroopa-s\u00f5braliku retoorikaga, k\u00fcll aga t\u00f5stes \u00fcles populistlikud v\u00e4\u00e4rtused, kuid hakkas j\u00e4rjest rohkem Euroopale vastanduma ja t\u00f5i j\u00e4rjest rohkem sisse ka Vene kaarti.<\/p>\n
Kui me n\u00fc\u00fcd vaatame Eesti poliitikat, siis opositsioon peabki \u00fctlema, et valitsus on halb, me oleme paremad. Aga kui sinna sisse vaadata, siis tegelikult Isamaa, Keskerakond ja EKRE, kes on t\u00e4na moodustanud sellise tervikbloki, Tallinnas me n\u00e4eme seda, kuidas \u00fcks r\u00e4\u00e4gib \u00fchte juttu ja teine teist juttu, aga tegelikult on kokkulepe j\u00e4rgmisteks valimisteks s\u00f5lmitud. Siis see Vene kaart ilmub koos Isamaaga ju pilti. K\u00f5ige selle vastu Ungari rahvas seekord ju h\u00e4\u00e4letas. Usun, et selle aasta jooksul n\u00e4eme Eestis d\u00fcnaamika muutust, kus inimesed tahavad kinnitust, et oleme euroopameelsed, liberaalsed ja toetame \u00fchtset julgeolekupoliitikat vastuseisus Venemaale.<\/p>\n
Urmas Reinsalu: Mis ma sellele tiraadile pean vastama, h\u00e4rra Tsahkna, Isamaa ei k\u00e4sitle ennast mingis grupiblokilisuses, nagu siin viide oli. Isamaa on Isamaa. Mis puudutab J\u00fcrgen Ligi hirmutamistaktikat, siis v\u00e4lisministri osundus oli otsekui v\u00e4ide, et Eesti inimesed ootavad selle valitsuse poliitika j\u00e4tkumist. Asetame asjad objektiivselt paika.<\/p>\n
Ungaris oli l\u00f5viosal inimestel Orb\u00e1ni re\u017eiimist k\u00f5rini. \u00dchtesid \u00e4rritas Moskva-meelsus, teised olid rahulolematud korruptsiooni, majandusolukorra v\u00f5i rahanduse \u00e4ralagastamisega, \u00fclbusega. L\u00f5viosa inimesi tahtis sellest v\u00f5imust lahti saada. Ungari \u00f5ppetund ei ole see, et \u00fchiskonna usalduse kaotanud valitsejad j\u00e4\u00e4vad mis tahes loosungitega v\u00f5imule, vaid see, et muutused on v\u00f5imalikud ja \u00fcleminekut on v\u00f5imalik rahumeelselt l\u00e4bi viia.<\/p>\n
Indrek Kiisler: Ma v\u00e4ga ei tahaks r\u00e4\u00e4kida Eesti sisepoliitikast, aga k\u00fcsin lihtsa k\u00fcsimuse. Ungari on h\u00e4das sellega, et ei p\u00e4\u00e4se v\u00e4lja naftalepingutest Venemaaga. Meie president Alar Karis tegi detsembris ettepaneku, et v\u00f5ib-olla peaksid teised liikmesriigid raha kokku panema ja solidaarsusaktina aitama Ungaril neid lepingutrahve maksta. Eelmise valitsuse puhul poleks see idee lennanud, aga kas n\u00fc\u00fcd, uue valitsusega, oleks see toimiv lahendus? Kas te toetaksite seda?<\/p>\n
Margus Tsahkna: Kindlasti mitte. Presidendi poolt eelmise aasta l\u00f5pus Soome meedias v\u00e4lja k\u00e4idud m\u00f5te on olemuslikult vastupidine Eesti, Euroopa ja Euroopa Komisjoni kokkulepitud seisukohtadele. Need olid Ungari jutupunktid, kuidas blokeerida 2027. aastaks kokku lepitud energias\u00f5ltumatuse paketti Venemaast, mis on t\u00e4naseks vastu v\u00f5etud.<\/p>\n
Euroopa Komisjon on \u00fcritanud Orb\u00e1ni valitsusele pakkuda erinevaid infrastruktuuri lahendusi, et saada Venemaa energiast vabaks, n\u00e4iteks l\u00e4bi Sloveenia. Ka v\u00f5ib-olla kompenseerida teatud investeeringuid. Aga see konkreetne ettepanek t\u00e4hendaks aga seda, et Eesti inimesed ja Euroopa maksumaksjad hakkaksid l\u00e4bi energiamaksete otseselt toetama Venemaa s\u00f5jamasinat Ukraina vastu.<\/p>\n
Indrek Kiisler: Urmas Reinsalu, kas teile see m\u00f5te meeldiks?<\/p>\n
Urmas Reinsalu: Ma arvan, et Eesti peab kujundama uutes oludes oma k\u00e4sitluse. Kui meil on loetud n\u00e4dalate p\u00e4rast ametis uus Ungari valitsus, t\u00e4hendab see strateegilise koost\u00f6\u00f6positsiooni muutust. Loodetavasti kaob \u00e4ra ka senine vetod\u00fcnaamika Venemaa sanktsioonide ja Ukraina toetamise suunal.<\/p>\n
Indrek Kiisler: V\u00e4lisminister \u00fctles, et teadsime juba aastaid, kuidas Ungari poliitikud Moskvas k\u00e4isid ja milline oli Vene m\u00f5ju Budapestis. Me n\u00e4gime ka seda, kui vaevaliselt Euroopa Liit reageeris. Eelmisel n\u00e4dalal ilmus Politicos p\u00f5hjalik artikkel sellest, et oleks aeg julgeoleku- ja v\u00e4lispoliitikas \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse n\u00f5udest loobuda. Urmas Reinsalu, kas \u00fcheh\u00e4\u00e4lsusest tuleks loobuda v\u00f5i sellest kinni hoida, kuna see annab v\u00e4ikestele riikidele v\u00f5imaluse kaasa r\u00e4\u00e4kida?<\/p>\n
Urmas Reinsalu: L\u00fchidalt \u00f6eldes: ma ei teeks \u00fche eba\u00f5nnestunud n\u00e4ite pinnalt sellist j\u00e4reldust. Eesti ei ole minu teada ametlikku valitsuse positsiooni muutnud. \u00dcheh\u00e4\u00e4lsuse loogika rajaneb sellel, et riikide jaoks eksistentsiaalsetes julgeolekuk\u00fcsimustes ei saa neist lihtsalt kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamusega \u00fcle s\u00f5ita. See oleks tee \u00fchise v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika laialilammutamiseks. Oleks ebam\u00f5istlik, kui meie regiooni riikide \u2013 P\u00f5hjala, Poola ja Balti riikide \u2013 positsioonidest saaks niisama lihtsalt \u00fcle s\u00f5ita. See oleks ebam\u00f5istlik.<\/p>\n
Margus Tsahkna: Valitsuse seisukoht on j\u00e4tkuvalt see, et \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse p\u00f5him\u00f5te hoiab v\u00e4iksemaid riike laua taga v\u00f5rdsena. Eeldus on see, et Euroopa suudab kokku leppida. Viimane poolaasta oli k\u00fcll karm, aga ka p\u00e4rast agressiooni algust 2022. aastal mindi Ungari poolt ilma argumentideta vastu Euroopa eksistentsiaalsetele julgeolekuk\u00fcsimustele. Siis ma n\u00e4gin seda kiusatust ka nende riikide poolt, kes on rohkem seda \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse kaotamise poolt toetanud.<\/p>\n
Eesti v\u00e4lisministrina olen seisukohal, et me ei tohiks \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse kaotamisega kaasa minna. K\u00fcll aga v\u00f5imaldab Euroopa alusleping leida teatud puhkudel praktilisi lahendusi ilma konsensust otsimata, n\u00e4iteks laienemisk\u00fcsimustes.<\/p>\n
Me oleme v\u00e4ga palju viimase paari-kolme aasta jooksul ise praktilistes rakendusotsustes kinni ja kujutame ette, et k\u00f5ik on vaja leida konsensusp\u00f5hiselt. Ei ole tegelikult.<\/p>\n
Kui te vaatate viimase aasta Euroopa Komisjoni ettepanekuid, siis v\u00e4ga palju ka n\u00e4iteks sanktsioonipoliitikas, eelarvepoliitikas, rahade eraldamise poliitikates me oleme ikkagi leidnud neid lahendusi ka, kus seda konsensust ei ole vaja.<\/p>\n
Ma ei poolda Euroopa aluslepingute lahtiv\u00f5tmist, Eesti peaks olema nende lepingutega rahul. Pigem oli k\u00fcsimus artikkel seitsme rakendamises. Kui \u00fcks v\u00f5i teine liikmesriik on Euroopa p\u00f5hialusprintsiiopidega totaalses vastuolus, rikub k\u00f5iki kokkuleppeid, siis tegelikult Euroopa leping v\u00f5imaldab h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse peatamist, aga selleks on vaja 26 liikmesriiki. Ungari suhtes algatati see menetlus juba \u00fcle kahe aasta tagasi, kuid l\u00f5puni ei ole seda suudetud rakendada.<\/p>\n
Urmas Reinsalu: Selles osas, et olemasolev aluslepingute s\u00f5nastus on Eesti huvidele vastav, siis siin ma tahaksin k\u00fcll valitsuse strateegilist ambitsiooni Eesti huvidest l\u00e4htuvalt t\u00f5sta. Ma olen selleks korduvalt ka peaministrit kutsunud \u00fcles. Praegu on meil kujunenud v\u00e4lja kummastav paradoks: Euroopa Liit on suutnud l\u00e4bi finantsskeemide toetada Ukraina relvastamist, kuid samal ajal Euroopa aluslepingud v\u00e4listavad s\u00f5jalise kaitse ressursside suunamise Euroopa Liidu eelarvest oma territooriumi kaitseks. Et oma territooriumi me kaitsta ei tohi, kuid kolmandaid riike oleme valmis ja suudame kaitsta.<\/p>\n
Euroopa Komisjoni pakutud seitsmeaastases finantsperspektiivis l\u00e4heb kaitsemeetmetele 18 miljardit eurot projekti j\u00e4rgi aastas, mida peetakse suureks eduks. Ja kui me v\u00f5rdleme seda 2024. aasta Euroopa riikide kaitsekuludega, mis oli 350 miljardit, siis me n\u00e4eme, et see on pisku. Aluslepingud peavad teenindama Euroopa elulisi geopoliitilisi huve, milleks on julgeolekum\u00f5\u00f5de ja majandus- ning konkurentsiv\u00f5ime. Praegu julgeolekum\u00f5\u00f5det aluslepingud ei v\u00f5imalda sisuliselt v\u00e4lja arendada.<\/p>\n
Margus Tsahkna: Euroopa seisab suure otsuse ees: kas kasutame ajaloolist v\u00f5imalust l\u00f5petada “hallid tsoonid” Venemaa ja NATO vahel ja k\u00e4ituda tugevamalt, eriti olukorras, kus transatlantilised suhted Ameerika \u00dchendriikidega on k\u00fcsitavad. Ennustan, et j\u00e4rgmise aasta jooksul n\u00e4eme riike, kes hakkavad tooma uusi argumente, miks mitte edasi liikuda.<\/p>\n
Indrek Kiisler: Jah, sest k\u00f5rvalt vaadates tundub, et v\u00f5ib-olla on Hispaania Euroopa Liidu v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika jaoks suurem mure kui Ungari. Aga ma p\u00f6\u00f6rduksin teema juurde, mis rullus meedias eelmisel n\u00e4dalal. President Karis \u00fctles, et v\u00e4lisministeeriumil on vaja kaugemat vaadet ning puudub piisav ressurss ja inimesed, kes vaataksid Eesti huve pikema pilguga. Mis see oli \u2013 eba\u00f5nnestunud intervjuu v\u00f5i ongi teil mure majas?<\/p>\n
Margus Tsahkna: Seda tuleb k\u00fcsida president Kariselt endalt. Mina olin sunnitud vabandama Eesti diplomaatide ees, kes on meie v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika eest seisnud. V\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika on just see valdkond, kus meil ei ole visioonipuudust. Eesti on alati vaadanud pikalt tulevikku \u2013 alates Vene v\u00e4gede v\u00e4ljaviimisest kuni NATO ja Euroopa Liiduga liitumiseni. Minu jaoks j\u00e4i segaseks, miks h\u00e4rra president pidi kogu diplomaatilist kogukonda r\u00fcndama. Loodan, et seda enam ei juhtu. Ja et ma saame j\u00e4tkata \u00fchtse v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikaga Eesti v\u00f5tmes, sest see on meile eksistentsiaalne k\u00fcsimus.<\/p>\n
Indrek Kiisler: Enne kui annan s\u00f5na Urmas Reinsalule: kas t\u00f5esti on R\u00e4vala puiestee ja Kadrioru suhted nii halvad, et omavahel ei saada l\u00e4bi ja me loeme L\u00e4\u00e4ne Elust selliseid presidendi avaldusi?<\/p>\n
Margus Tsahkna: Ma ei oska kommenteerida p\u00f5hjuseid, miks president on andnud j\u00e4rjest intervjuusid, mida on hiljem pidanud selgitama. V\u00e4lisministeerium teenindab k\u00f5iki riigi institutsioone avatult ja v\u00f5rdselt. Kogu meie ressurss on k\u00f5igi nende inimeste k\u00e4sutuses. Eesti v\u00e4lispoliitilised seisukohad kujunevad \u00fchistes aruteludes riigikogu v\u00e4liskomisjonis ja valitsuses. Ka presidendil on ju v\u00e4hemalt kaks v\u00e4lisn\u00f5unikku, kes on talle k\u00e4ttesaadavad 24\/7. Minu jaoks on tegu pigem presidendi valimisv\u00f5itluse tulemisega, mis algas juba eelmisel aastal. Ausalt \u00f6eldes siin mina v\u00e4lisministrina ei tahaks kuidagi osaleda. Ja k\u00f5ige v\u00e4hem kindlasti tahavad selles v\u00f5itluses osaleda meie diplomaadid, kelle \u00fclesanne on tagada Eesti julgeolek v\u00e4ljaspool Eestit.<\/p>\n
Indrek Kiisler: Urmas Reinsalu, kas v\u00e4lisministeeriumis on olemas pikk strateegiline vaade sellele, mis v\u00f5ib meid ees oodata 10 v\u00f5i 20 aasta p\u00e4rast?<\/p>\n
Urmas Reinsalu: Arvan, et kogu l\u00e4\u00e4nemaailmal on teatud n\u00f5utuspunkt. Kui me ei taju uut maailmas\u00fcsteemi ega oska seal k\u00e4ituda, siis on meil probleem.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd ma \u00fctlen nagu ameeriklased, et look who’s talking (vaat, kes r\u00e4\u00e4gib – t\u00f5lge). Siin h\u00e4rra v\u00e4lisminister \u00fctles, et milline kohutav olukord, president r\u00fcndab meie diplomaate ja tegemist on presidendivalimiste v\u00f5itlusega. Kes seda “L\u00e4\u00e4ne elu” intervjuud luges, n\u00e4gi, et president k\u00f5neles meie v\u00e4lispoliitika eest vastutajatest ning mainis \u00e4ra peaministri ja v\u00e4lisministri. See oli tegelikult ju diagnoos.<\/p>\n
Margus Tsahkna: President r\u00e4\u00e4kis ikkagi v\u00e4lisministeeriumi inimestest, diplomaatidest.<\/p>\n
Urmas Reinsalu: R\u00e4\u00e4giti peaministrist ja v\u00e4lisministrist kui otsustajatest. Ma ei tsiteeri tihti Kaja Kallast, aga tema hinnang viitega Euroopa poliitikale meie peaministri suunas oli, et napib nii tahtej\u00f5udu, julgust kui ka v\u00f5imet Eesti huvide eest seista. See on t\u00f5sine diagnoos inimeselt, kes istub peaministriga samas lauas Euroopa \u00dclemkogudel. Ma n\u00e4en, et sisepoliitilistel motiividel on kuid j\u00e4rjest toimunud presidendi autoriteedi \u00f5\u00f5nestamine. Loomulikult presidendivalimiste valguses. President on olnud oma positsioonis s\u00f5ltumatu ja neutraalne ning see on suur v\u00e4\u00e4rtus. Ta on p\u00e4lvinud ka \u00fchiskonna usaldust.<\/p>\n
Pugeda v\u00e4ite taha, et ta solvas k\u00f5iki diplomaate… Ma r\u00e4\u00e4kisin eelmisel n\u00e4dalal mitme Eesti diplomaadiga ja mulle ei j\u00e4\u00e4nud k\u00fcll muljet, et diplomaadid ei saanud aru, mida president silmas pidas. Said k\u00fcll aru. Meil on valitsuse poolt viljeletud t\u00f5mblev v\u00e4lispoliitika. Ja siis kaob \u00e4ra ka usutavus. See on presidendi poolt v\u00e4gagi delikaatselt \u00f6eldud, nende isiklike solvangute kontekstis, mida siin viimaste kuude jooksul presidendi suunal on pandud. Vabandust. Kust te v\u00f5tate niisugust autoriteeti endale? Kahelda riigipea lojaalsuses… Selles loogikas k\u00f5lavad need s\u00fc\u00fcdistused juba. Ja omistada talle mingisuguseid v\u00e4iteid, mida ta tegelikkuses \u00f6elnud ei ole. Kes annab teile niisugust moraalset \u00f5igust?<\/p>\n
Te olete maha laristanud valitsuse usalduse ja p\u00fc\u00fcate n\u00fc\u00fcd ka teiste institutsioonide autoriteeti kahjustada. See ei ole vastutustundlik ja k\u00fcps k\u00e4itumine. Me vajame avameelset v\u00e4lispoliitika arutelu. Selline \u00fcleskutse ei ole sugugi meie diplomaatide siira ja eheda pingutuse ning raske t\u00f6\u00f6 kahtluse alla seadmine.<\/p>\n
Margus Tsahkna: See on ikka pateetika kuubis. Ma loen ette, mida president s\u00f5nas\u00f5nalt \u00fctles: “Seda j\u00f5udu v\u00e4lisministeeriumis tegelikult ei ole, pole inimesi, oskusi ega kohati teadmisi.” Ei ole m\u00f5tet hakata asja \u00fcle kleepima ja t\u00f5lgendama. Ma saan v\u00e4ga h\u00e4sti aru, miks Urmas Reinsalu Isamaa esimehena seda teeb. On moodustunud poliitiline blokk Keskerakonna ja Isamaaga, kelle m\u00f5lema ametlik presidendikandidaat t\u00e4na h\u00e4rra Karis on. Seet\u00f5ttu on just teie huvides t\u00f5mmata Karis sellesse presidendivalimiste rallisse. President Karis \u00fcldiselt on rahva seas populaarne. Ja siis teda kasutades r\u00fcnnata eelk\u00f5ige peaministrit ja ka mind. Ma ei l\u00e4he sellega lihtsalt kaasa.<\/p>\n
See on \u00fcks halvemaid pretsedente Eesti iseseisvuse taastamise ajaloos, kus me oleme senimaani olnud v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikas \u00fchtsetel seisukohtadel. Aga n\u00fc\u00fcd selles samas orbanlikus populismis, eelk\u00f5ige Reinsalu, aga ka nii Keskerakond kui ka EKRE, tulevad ja tallavad enda poliitiliste eesm\u00e4rkide nimel selle \u00fchtsuse jalge alla. Ma tahan veelkord \u00f6elda, et avatud arutelud Eesti v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika \u00fcle k\u00e4ivad kogu aeg.<\/p>\n
Indrek Kiisler: Margus Tsahkna, kas te ei poolda Alar Karise j\u00e4tkamist?<\/p>\n
Margus Tsahkna: Mina olen olnud seisukohal ja see on Eesti 200 programmiline seisukoht, et teised ametiajad k\u00f5rgetes riigiinstitutsioonides ei ole end kunagi \u00f5igustanud. See ei ole mitte ainult presidendi teema, see on ka \u00f5iguskantsleri teema, see on ka riigikontrolli teema. Oleme teinud ettepaneku pikendada ametiaega viielt seitsmele aastale, et v\u00e4ltida stagneerumist ja tagasivalimisele m\u00f5tlemist. Aus lahendus oleks see, kui meil on kogu aeg uued presidendid. Eesti 200 ei ole oma ametlikku seisukohta presidendivalimiste osas veel kujundanud.<\/p>\n
Indrek Kiisler: P\u00e4rast seda, mis eelmisel n\u00e4dalal toimus ja lugedes ka Eesti 200 liikmete sotsiaalmeedia postitusi, on \u00fcsna selge, et Eesti 200 Karist ei toeta.<\/p>\n
Margus Tsahkna: K\u00fcsimus on selles, et kui tuuakse lauda argumenteeritud debatt, \u00fckspuha kelle poolt, olgu see president, olgu see Urmas Reinsalu v\u00f5i keegi teine, siis seda debatti tuleb pidada. Aga kui tegelikult minnakse midagi lammutama, siis see ju ei ole tegelikult debatt. Kindlasti ka need eelmise n\u00e4dala Karise v\u00e4lja \u00f6eldud s\u00f5nad ei erguta Eesti 200 riigikogu liikmeid tema poolt h\u00e4\u00e4letama. Aga me ei ole oma otsuseid langetanud. Ma tuletan veelkord meelde, et Eesti 200 on t\u00e4na riigikogus suuruselt teine fraktsioon, kellest s\u00f5ltub v\u00e4ga palju.<\/p>\n
Indrek Kiisler: Urmas Reinsalu, te \u00fctlesite, et Eesti v\u00e4lispoliitikas on t\u00f5mblused. Tooge konkreetseid n\u00e4iteid, kus v\u00e4lisministeerium on t\u00f5mmelnud.<\/p>\n
Urmas Reinsalu: Praegu on seda ju demonstreerinud ehedalt h\u00e4rra v\u00e4lisminister t\u00e4nases saates, kus me n\u00e4eme, et v\u00e4lispoliitika teenimine on pandud sisepoliitika huvidesse. V\u00e4lispoliitika on muudetud sisepoliitika pikenduseks. Toon n\u00e4ite: Ukraina \u00fclesehituskonverents, mida Eesti korraldab j\u00e4rgmisel aastal. See peaks toimuma suvel. Aga milline on olukord? Sisepoliitilise kasu huvides on v\u00e4lisministeeriumis antud korraldus korraldada see konverents enne riigikogu valimisi. Me muudame suured strateegilised asjad peenrahaks. Mulle on see vastukarva.<\/p>\n
H\u00e4rra Tsahkna k\u00f5neles siin orbanlusest. H\u00e4rra Tsahkna. Orbanlus on see, kui te tahate Eesti avaliku teenistuse muuta t\u00e4htajaliseks viie aastase ts\u00fckliga. Orbanlus on see, kui te lasete ametnikke lahti t\u00f5e r\u00e4\u00e4kimise eest \u2013 olgu see riigikogu kantselei ametnik v\u00f5i kliimaministeeriumi ametnik, kes esitas oma s\u00f5ltumatu hinnangu, mis puudutab seda meretuuleparkide loogikat. Orbanlus on ka see, kui te tahate mehitada ERR-i n\u00f5ukogu enne valimisi oma inimestega. Te tegelete oma v\u00f5imu kindlustamisega. See \u00fcleolevus \u00fchiskonna suhtes… Te olete \u00fchiskondliku autoriteedi kaotanud ja n\u00fc\u00fcd teil on jultumust ehitada \u00fcles mingid \u00e4hvardused ja ps\u00fchhoterror presidendi suunal. Ma ju saan aru, mis selle m\u00f5ttek\u00e4ik on. Et president Karis intelligentse inimesena l\u00f6\u00f6ks k\u00e4ega ja ei kaaluks enam teist korda kandideerimist. See on ju teie infooperatsiooni m\u00f5te.<\/p>\n
Viide oli ka riigikontrol\u00f6rile. Jah, kui riigikontrol\u00f6r esitas \u00fche kriitilise hinnangu, siis te hakkasite levitama toimetustes seda juttu, et riigikontrol\u00f6r tahab kandideerida presidendiks. Et sellep\u00e4rast ta teeb selliseid kriitilisi avaldusi. Olete te n\u00e4inud sellist filmi “Minionid”? Vaadake, see on selline “minioni-orbanlus”, s\u00f5ltumatute institutsioonide tasal\u00fclitamine, ettekujutuses, et see teenib teie v\u00f5imuvertikaali huve. L\u00e4bi saab see aeg.<\/p>\n
Margus Tsahkna: Urmas, vaata peeglisse. Need jutud konverentsidest ja \u00e4hvardustest on kuulujutud. Sa oled kuulujuttude levitaja. \u00dcks su kuulujutt oli ka see, et Karis ja peaminister arutasid minu personaalk\u00fcsimust \u2013 m\u00f5lemad kinnitasid, et seda pole juhtunud. See v\u00f5ib anda sulle populistlikku tuult tiibadesse, aga mitte usaldusv\u00e4\u00e4rsust.<\/p>\n
Urmas Reinsalu: Kas ERR-i n\u00f5ukogu koosseisu muutmise initsiatiiv on reaalne v\u00f5i mitte? Mis on teie kavatsus Ukraina \u00fclesehituskonverentsi korraldamisega?<\/p>\n
Margus Tsahkna: Ukraina \u00fclesehituskonverents on suure t\u00f6\u00f6 tulemusena kokku lepitud, et see v\u00f5ib toimuda j\u00e4rgmisel aastal Eestis. Seda pole kokku lepitud kuna ta toimub.<\/p>\n
Urmas Reinsalu: Nii, et sa \u00fctled, et ministeeriumis \u00fchtegi suunist ei ole antud, et see toimuks veebruaris enne valimisi?<\/p>\n
Margus Tsahkna: Ma ei tule kaasa sinu selliste kuulujuttudega. See toimub siis kui Ukraina otsustab. Veel ei ole kokku lepitud.<\/p>\n
Urmas Reinsalu: Aga suunist, et ta toimuks enne riigikogu valimisi, ei ole antud teie poolt?<\/p>\n
Margus Tsahkna: Ei. \u00dcheski memos… Ma kontrollisin \u00fcle, kuna sinu kuulujutud levivad siin linna peal ja ka Ukrainas. Mul on v\u00e4ga piinlik, ma pean vabandama aeg-ajalt. Meie plaan on korraldada see koos NB8 riikidega.<\/p>\n
Indrek Kiisler: R\u00e4\u00e4gime sellest, et president Toomas Hendrik Ilves andis ka eelmisel n\u00e4dalal intervjuu, kus \u00fctles, et president ei peagi seisma n\u00e4oga rahva poole, vaid oluline on tema tegevus v\u00e4lismaal. Keda me praeguses kriitilises olukorras vajame \u2013 kas kogenud diplomaate nagu Riina Kionka v\u00f5i Sven Mikser v\u00f5i sellist inimest nagu h\u00e4rra Karis?<\/p>\n
Margus Tsahkna: Urmas Reinsalu on koos Keskerakonnaga \u00e4ra otsustanud, et Karis peab j\u00e4tkama. Selles m\u00f5ttes on ju klaar, mida Isamaa ja Keskerakond soovivad Eestile j\u00e4rgmiseks viieks aastaks.<\/p>\n
Mina otseselt ju ei vali presidenti, ma olen valitsuse liige. Presidendil peab igal juhul olema \u00fchiskonnatunnetus, ta ei pea olema vaid \u00fche eriala tippspetsialist. K\u00fcll aga oleks see t\u00e4nases turbulentses maailmas Eesti julgeolekule v\u00e4ga kasulik, kuna president on ikkagi riigipea, kes osaleb v\u00e4ga t\u00e4htsatel foorumitel. Kindlasti v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitiline m\u00f5\u00f5de oleks kasuks. Aga president ei kujunda Eesti v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikat \u00fcksi. T\u00e4htis on, et r\u00e4\u00e4giksime riigina v\u00e4ljaspool \u00fchel h\u00e4\u00e4lel, isegi kui me siin sees kakleme. Seet\u00f5ttu ma loodan, et j\u00e4rgmisel presidendil see m\u00f5\u00f5de on olemas, et ta saab aru, et tal on sellist personaalset l\u00e4bimurde v\u00f5imekust, et v\u00e4ikse riigina j\u00f5uda ka isiklike k\u00f5rgetasemeliste pidevate kontaktideni. See on t\u00e4htis, et me \u00fchtse meeskonnana oleksime v\u00e4ljas. T\u00e4na on see s\u00f5num kahjuks murenenud.<\/p>\n
Urmas Reinsalu: Seda kujund, mida h\u00e4rra Ilves kasutas, et see on suitsiidne, kui president on nii-\u00f6elda n\u00e4oga rahva poole, et tal on \u00fchiskonna usaldus. Kas ta peaks olema siis seljaga rahva poole, kui seda kujundit edasi arendada? Ma arvan vastupidi, et see on v\u00e4ga ohtlik m\u00f5ttek\u00e4ik. Praeguses usalduskriisis on president talle isikup\u00e4rasel moel suutnud p\u00e4lvida \u00fchiskonna laia usaldust. Selle maha laristamine poliitintriigidega ei ole m\u00f5istlik. Seet\u00f5ttu on Isamaa valmis toetama Alar Karise tagasivalimist. Lisaks on ta ainus riigi k\u00f5rgem ametiisik, kes on ametis olnud Ukraina s\u00f5ja algusest peale, ka seda kogemust ei saa kergek\u00e4eliselt k\u00f5rvale heita. See viha ja p\u00f5lgus ametisoleva presidendi suhtes t\u00e4nase v\u00f5imuseltskonna poolt ulatub tegelikult 2023. aasta s\u00fcgisesse, kus Alar Karisel jagus nii-\u00f6elda jultumust \u00f6elda selle Vene raha skandaali valguses, et \u00fchiskonna usalduse taastamise nimel oleks olnud m\u00f5istlik Kaja Kallasel tagasi astuda. Alar Karis andis oma soovituse, kuidas lahendada usalduskriisi, kuhu \u00fchiskond oli toona sattunud. N\u00fc\u00fcd on see resoneeruv k\u00e4ttemaksuaktsioon. See on v\u00e4iklane.<\/p>\n
Margus Tsahkna: Praegu me oleme sattunud presidendi valimiskampaania saatesse, kus \u00fchel Keskerakonna-Isamaa-EKRE bloki esindajal on oma kandidaat, kes on t\u00e4nane president, kelle suhtes ei ole kunagi keegi ka Eesti 200 poolt \u00f6elnud, et ta on olnud halb president v\u00f5i et ta ei ole inimeste poolt toetatud. On m\u00f5ningad konkreetsed presidendi poolt v\u00e4lja \u00f6eldud teemad, mida on tulnud korrigeerida ja n\u00fc\u00fcd see tohutu m\u00fcriaad tuleb peale. \u00dcks presidendikandidaadi toetaja ametliku volikogu otsusega koos Keskerakonnaga lihtsalt \u00fcritab istuvale valitsusele, kes \u00fcritab leida lahendusi selles keerulises olukorras, p\u00e4he m\u00e4\u00e4rida midagi, mida ei ole peaminister, Eesti 200 oma kriitikas \u00f6elnud president Karise suhtes.<\/p>\n
Indrek Kiisler: Karis \u00fctles ka, et pakkus Kristen Michalile v\u00f5imalust ise NATO tippkohtumistel Eestit esindada. Kuidas sellega on?<\/p>\n
Margus Tsahkna: Mina olen olnud v\u00e4lisminister n\u00fc\u00fcd juba kolmes valitsuses alates aastast 2023 ja mina lugesin ka ajalehest sellest esimest korda. V\u00f5ib-olla tuleb k\u00fcsida h\u00e4rra Karise ja ka peaministri k\u00e4est, kas selline vestlus on olnud. Eestis on juba Juhan Partsi peaministri ajast saadik paigas, kes kuskil esindab, kuna need on v\u00e4ga praktilised formaadid ja minu teada p\u00e4rast seda ei ole ka keegi seda vastustanud. See Eesti esindamine on olnud ju edukas.<\/p>\n
Indrek Kiisler: Kas ja miks l\u00e4ks Donald Trumpiga suheldes viltu, et me pidime eelmisel n\u00e4dalal kuulma sellest, et v\u00f5ib-olla USA v\u00f5ib v\u00e4hendada kohalolekut Euroopas? K\u00f5lasid ka \u00e4hvardused, et USA v\u00f5ib lihtsalt NATO ukse kinni l\u00fc\u00fca?<\/p>\n
Margus Tsahkna: See on pikem teema. See on ka ideoloogiline vastandumine, kuna president Trumpi teine administratsioon on olnud v\u00e4ga selgelt kriitiline Euroopa suhtes ja Euroopa Liidu suhtes laiemalt. Kui r\u00e4\u00e4kida Iraani s\u00f5jast, siis ka mina olin veidi h\u00e4mmeldunud. Meie positsioon oli v\u00e4ga selge, et juhul, kui \u00fcks v\u00f5i teine liitlane vajab meie abi, siis me oleme alati valmis arutama, kas me saame midagi teha ja kas meil on midagi pakkuda. President Trump avalikult \u00fctles, et ta vajab NATO abi.<\/p>\n
Ja siis tulid m\u00f5nedelt Euroopa riigijuhtidelt s\u00f5numid, et see pole meie s\u00f5da ja meie ei aita. Kuigi tegelikult faktid on teistsugused. Needsamad riigid suuresti on oma baasid avanud, on olnud toetavad. See poliitiline laupkokkup\u00f5rge ja sealt j\u00e4rgnenud president Trumpi poolt v\u00e4lja \u00f6eldud s\u00f5nad NATO kohta ei ole tugevdanud NATO heidutusv\u00f5imet. Peasekret\u00e4r Rutte kohtumine Washingtonis oli aga v\u00e4hem emotsionaalne. Aga vastab t\u00f5ele, et Euroopa peab tegema rohkem.<\/p>\n
Me oleme ju absoluutselt k\u00f5rvale j\u00e4etud nendest plaanidest, mida ameeriklased Iraani vastu k\u00e4ivitasid s\u00f5jalise missioonina. Ei ole meil ka l\u00f5puni teada, kuidas seda olukorda lahendada. Me olime lootusrikkad, et kui hakati l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidama. Eile saime s\u00f5numi, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised on katkenud.<\/p>\n
Meie oleme alati valmis liitlastele appi minema, me oleme seda teinud. See ei ole ainult Ameerika \u00dchendriikide teema, n\u00e4iteks kui Prantsusmaa k\u00fcsis meie toetust Malis, siis me olime esimene valitsus, kes otsustas seal osaleda oma v\u00e4e\u00fcksusega.<\/p>\n
Aga praegu pole meile tehtud sellist konkreetset ettepanekut Ameerika \u00dchendriikide poolt. Ja teiseks. Kui ettepanek tehakse, siis tuleb ikkagi aru saada, mis on see t\u00e4pne vastutus, v\u00f5imekus ja mis on eesm\u00e4rgid.<\/p>\n
Indrek Kiisler: Urmas Reinsalu, ma pakuks teile v\u00f5imalust ka kiita v\u00e4lisminister Margus Tsahknat, kes Iisraelis olles v\u00e4ga selgelt \u00fctles, et Eesti on valmis ameeriklastele appi minema, kui ameeriklased sellise palve esitavad. Erinevalt paljudest teistest riikidest, kus tuli, kas suisa otsekriitikat, n\u00e4iteks Hispaaniast, v\u00f5i ka laveerimist, oli Eesti positsioon seekord v\u00e4ga selge.<\/p>\n
Urmas Reinsalu: Jah, ma v\u00f5in \u00f6elda, et v\u00e4liskomisjon formuleeris selle positsiooni samuti selles loogikas. Ma usun, et Eesti avatud olek siin on olnud ratsionaalne. Me kindlasti peame tajuma, et praegu on tasakaalupunkt Euroopa ja Ameerika \u00dchendriikide vahel k\u00e4est l\u00e4inud. Meie huvides on see taastada ja me peame seda tegema arusaamas, et tuleb saavutada \u00fchine keel nii NATO idatiiva riikidega kui ka P\u00f5hjala-Balti riikidega. Kui see olukord on tehinguline ja tehingulisus surub peale, siis tuleb ka selles keskkonnas olla v\u00f5imeline tulemusi tootma v\u00f5i v\u00e4hemalt halba \u00e4ra hoidma. Vaadates ka peasekret\u00e4r Mark Rutte ja Donald Trumpi kohtumist, peame arvestama, et \u00f5hku j\u00e4i Trumpi heidutav \u00e4hvardus ning meid ootavad ees teatud j\u00e4relmid. Kas need puudutavad \u00fcksnes Saksamaal asuvat s\u00f5jav\u00e4ekontingenti, selle osa \u00e4raviimist v\u00f5i osa paigutamist ennek\u00f5ike Poola, siis kindlasti peame selles loogikas neid riske v\u00f5imalikult palju maandama. Aga kui see risk realiseerub, siis kindlasti olema valmis ka nende \u00fcksuste l\u00e4hemale itta positsioneerimiseks, mis taktikalises m\u00f5ttes ja heidutuse seisukohalt meie positsiooni ju ei n\u00f5rgesta.<\/p>\n
Indrek Kiisler: Meil on mingi lootus, et Ameerika s\u00f5dureid tuleb ka Eestisse rohkem?<\/p>\n
Margus Tsahkna: No minu info nendelt kohtumistelt, mis olid peasekret\u00e4r Ruttel mitte ainult president Trumpiga, vaid ka kaitseminister Pete Hegsethi ja v\u00e4lisminister Marco Rubioga, oli see, et me oleme eraldi positiivses foonis. Just nimelt Balti riigid ja Poola oma panustamisega NATO kaitsekuludesse ja k\u00f5ige muu valmisolekuga.<\/p>\n
Oleme n\u00fc\u00fcd juba rohkem kui aastaga edastanud oma s\u00f5numeid ja valmisolekut k\u00f5igi kolme Balti riigiga koos. Et juhul kui Ameerika \u00dchendriikidel on v\u00f5imalik oma v\u00e4ekontingenti suurendada, siis me oleme valmis v\u00f5tma need kulud ja looma tingimused, kuna see kindlasti meie heidutust oluliselt t\u00f5stab. Ameerika \u00dchendriikide kohalolu kindlasti on see, mille \u00fcle Putin korduvalt ikkagi kukalt kratsib. Meil ei ole s\u00f5jalise ja julgeoleku koost\u00f6\u00f6 v\u00f5tmes \u00fchtegi etteheidet Ameerika \u00dchendriikidele, seda kinnitavad k\u00f5ik Eesti kaitsev\u00e4elased. Selles m\u00f5ttes see masin t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n
Indrek Kiisler: Aga see meie piirkonda s\u00f5durite juurde saatmine \u2013 see on lihtsalt praegusele USA kaitseministrile niiv\u00f5rd v\u00e4ike ja ebaoluline asi, et sellega ei ole tegeldud?! Need otsused s\u00fcnnivad kuskil mujal?<\/p>\n
Margus Tsahkna: Siin ei ole jah mingeid konkreetseid USA-poolseid ettepanekuid ega otsuseid. Meie huvi muidugi on see, et me ei vaata igat Balti riiki eraldi, vaid me r\u00e4\u00e4gime ikkagi NATO \u00fchisest heidutusv\u00f5imest koos Ameerika \u00dchendriikidega.<\/p>\n
Ma tuletan ka meelde, et kui Ameerika \u00dchendriigid eelmise aasta jooksul viisid l\u00e4bi oma anal\u00fc\u00fcsi, kui palju ja kuhu nad \u00fcldse Euroopas oma v\u00e4gesid j\u00e4tavad, siis seal oli pidev kokkulepe, et kui \u00fcldse mingeid muutusi tehakse, siis seda tehakse ainult koost\u00f6\u00f6s NATO-ga. Ehk siis seda ei tehta \u00fcle\u00f6\u00f6. Meil on t\u00e4htis, et kogu NATO heidutus koos Ameerika \u00dchendriikidega oleks tervik.<\/p>\n
Lihtsalt kogu seda arengut, NATO v\u00e4gede paigutust ja kunagist k\u00fclma s\u00f5ja aegset olukorda vaadates on jooned t\u00e4nu liidu laienemisele ja Venemaa agressiivsusele hoopis teistsugused. On kindel, et idatiib v\u00f5tab esimese l\u00f6\u00f6gi ja see heidutus peab olema siin k\u00f5ige tugevam.<\/p>\n
Urmas Reinsalu: Ma \u00fctleks nii, et praegu habrastavad heidutuspositsiooni diplomaatilisel tasemel ka Ameerika \u00dchendriikide poolt tulevad s\u00f5numid v\u00f5i see m\u00e4\u00e4ramatuse moment. Meie p\u00f5hik\u00fcsimus on, et heidutus peab toimima t\u00f5husalt meie potentsiaalse vastase suunal.<\/p>\n
Meie elulistes huvides on seda oma regioonis ja Eestis tasakaalustada. Olen osutanud varemgi drooniintsidentidele v\u00f5i droonide siin lendlemisele. On t\u00e4iesti ratsionaalne t\u00f5en\u00e4osus, et Venemaa v\u00f5ib korda saata mingi provokatsiooni. Ta v\u00f5ib nimetada neid Ukraina droonideks \u2013 Venemaa valetab niikuinii ja hiljem see kedagi v\u00e4ga ei eruta \u2013, aga Eesti suunal v\u00f5idakse toime panna ulatuslik \u00f5huruumi rikkumine. Selle tasakaalustamiseks me peaksime siia taotlema t\u00e4iendavaid NATO \u00f5hut\u00f5rje- ja \u00f5huseirev\u00f5imeid. See v\u00f5ib v\u00e4ljenduda ka mingis muus v\u00f5imes, seda tuleb heidutusena tasakaalustada. Meil on praegu tekkinud uus heidutuse defitsiit ja see tuleb otsustega sisustada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Indrek Kiisler: Viktor Orb\u00e1n l\u00f6\u00f6di suure pauguga v\u00f5imult minema ja tundub, et ta on valmis sellega leppima, mis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":152935,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[1687,26,27,37,33,651,35,20526,34,36,31,32,21,731,28,29,95,1131,19,25,38530,23,24,22,644,20,2486,30,92,93,94],"class_list":["post-152934","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-alar-karis","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-200","tag-eesti-keel","tag-eesti-valispoliitika","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-isamaa","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-margus-tsahkna","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-presidendivalimised-2026","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-urmas-reinsalu","tag-uudised","tag-valisministeerium","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/152934","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=152934"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/152934\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/152935"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=152934"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=152934"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=152934"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}