Euroopa Liidu suutmatus teha \u00fchtseid otsuseid n\u00e4iteks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmisel, Venemaale sanktsioonide kehtestamisel v\u00f5i Iraani s\u00f5jale reageerimisel on pannud mitmed juhtivad poliitikud, eesotsas Saksamaa ja Rootsi liidritega, r\u00e4\u00e4kima vajadusest Euroopa Liidu diplomaatia p\u00f5hjalikult \u00fcmber korraldada.<\/p>\n
Saksamaa v\u00e4lisminister Johann Wadephul \u00fctles eelmisel n\u00e4dalal Saksa meediale, et veel Euroopa Parlamendi praeguse ametiaja jooksul tuleks kaotada \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse p\u00f5him\u00f5te liidu v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikas, et olla paremini v\u00f5imelised rahvusvaheliselt tegutsema.<\/p>\n
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet Reformierakonnast \u00fctles, et on juba aastaid olnud seisukohal, et v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikas tuleks konsensuse n\u00f5udest loobuda.<\/p>\n
“Viimased aastad on selgelt n\u00e4idanud, et need hirmud nagu tallataks m\u00f5ne v\u00e4iksema riigi huvid sel juhul jalge alla, ei ole t\u00e4ide l\u00e4inud. On olnud vastupidi: et \u00fchel kummalise re\u017eiimiga riigil on v\u00f5imalik blokeerida k\u00f5igi teiste tahet,” kirjeldas Paet.<\/p>\n
“\u00dcheh\u00e4\u00e4lsuse n\u00f5ue tegelikult l\u00f5hub Euroopa Liidu v\u00e4lispoliitikat, ei lase Euroopa Liidul olla nii efektiivne ja m\u00f5jus, kui ta v\u00f5iks olla. Nii et mul on hea meel, et j\u00e4rjest rohkem on neid, kes arvavad, et see tuleks \u00e4ra muuta,” \u00fctles reformierakondlane.<\/p>\n
Euroopa Parlamendi liige, sotsiaaldemokraat Sven Mikser peab vajalikuks \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse n\u00f5ue \u00fcle vaadata, aga t\u00f5deb, et kergek\u00e4eliselt ei tohi seda otsust teha, sest sellel v\u00f5ivad olla raskesti etteaimatavad k\u00f5rvalm\u00f5jud. Mikser t\u00f5des, et \u00fcheh\u00e4\u00e4lsusest loobumine n\u00f5uaks v\u00e4ga suurt \u00fcksmeelt ja konsensust, aga paljud riigid pelgavad, et nende arvamusesega siis enam ei arvestata.<\/p>\n
“Kui loobuda \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse n\u00f5udest ja minna \u00fcle kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamuse s\u00fcsteemile, siis kahtlemata on v\u00f5imalus, et suured riigid hakkavad juba otsuste ettevalmistamise faasis minema nii-\u00f6elda kergema vastupanu teed ega kaasa enam nii palju v\u00e4ikesi riike, kelle h\u00e4\u00e4li ei ole tegelikult selle kvalifitseeritud enamuse saavutamiseks ilmtingimata vaja,” t\u00f5i Mikser n\u00e4ite.<\/p>\n
Mikseri s\u00f5nul on aga Ungari k\u00e4itumine Ukraina abistamise v\u00f5i ka Venemaale sanktsioonide kehtestamise blokeerimisel ning Belgia vastuseis Venemaa k\u00fclmutatud varade kasutuselev\u00f5tmiseks s\u00fcvendanud arusaama, et praegune s\u00fcsteem ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n
Sven Mikser ise arvab, et paljudes k\u00fcsimustes v\u00f5iks \u00fcheh\u00e4\u00e4lsusen\u00f5udest siiski loobuda. Ta t\u00f5i n\u00e4iteks Euroopa Liidu laienemise protsessi, kus on korduvalt vaja liikmesriikide \u00fcksmeelset otsust.<\/p>\n
“Kindlasti tuleks s\u00e4ilitada konsensuse n\u00f5ue kandidaatriigiga liitumisprotsessi alustamiseks ja ka liitumisprotsessi l\u00f5petamiseks, aga raske on isegi kokku lugeda, kui palju kordi selle pika teekonna v\u00e4ltel on vaja tegeleda selle keerulise konsensuse loomisega ja see t\u00e4hendab, et need protsessid tihtipeale j\u00e4\u00e4vad poole peal toppama. Nii et on kohti, kus kindlasti \u00fcheh\u00e4\u00e4lsusest v\u00f5iks loobuda,” lausus Mikser.<\/p>\n
Euroopa Parlamendi liige, keskerakondlane Jana Toom \u00fctles isikliku arvamuse, et \u00fcheh\u00e4\u00e4lsusn\u00f5ue oleks tulnud ammu kaotada. “See \u00fcheh\u00e4\u00e4lsusn\u00f5ue takistab meid igal sammul. Absurdne on see, et Euroopa Liitu kritiseeritakse selle eest, et me reageerime kriisidele v\u00e4ga aeglaselt, aga samas ollakse selle vastu, et kaotada \u00fcheh\u00e4\u00e4lsusp\u00f5him\u00f5te,” r\u00e4\u00e4kis Toom.<\/p>\n
Toomi hinnangul piisaks kvalifitseeritud enamusest. “Siis saaksime palju kiiremini leida lahendusi k\u00f5ikidele nendele v\u00e4ljakutsetele, mis tulevad meil siin aknast ja uksest, iga jumala p\u00e4ev,” m\u00e4rkis Keskerakonna eurosaadik.<\/p>\n
Isamaa esimees Urmas Reinsalu ei pea m\u00f5istlikuks \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse p\u00f5him\u00f5tte \u00fcle vaatamist lihtsalt Ungari k\u00e4itumise p\u00e4rast.<\/p>\n
“Eluliste julgeoleku- ja v\u00e4lispoliitikak\u00fcsimuste puhul riigid lihtsalt ei allu neile otsustele, kui need v\u00f5etaks vastu kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamusega, nii et see viiks \u00fchise v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika lammutamiseni. Oleks ju ebanormaalne, kui meie regioonist, kus on P\u00f5hjala riigid, Poola ja Balti riigid, saaks n\u00e4iteks kvalifitseeritud \u00e4\u00e4lteenamuse \u00fcle s\u00f5ita,” hoiatas Reinsalu.<\/p>\n
Praegune v\u00e4lisminister Margus Tsahkna Eesti 200-st \u00fctles, et Eesti ei peaks \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse kaotamise m\u00f5ttega kaasa minema, kuigi see kiusatus on suur selliste raskuste puhul, nagu seoses Ukraina toetamisega on ilmsiks tulnud. Ta lisas, et Euroopa Liidu alusleping annab v\u00e4ga palju v\u00f5imalusi teatud juhtudel leida lahendus niimoodi, et ei ole vaja konsensust otsida.<\/p>\n
“Vaadates Euroopa Komisjoni viimase aasta ettepanekuid, siis ka n\u00e4iteks sanktsioonipoliitikas, eelarvepoliitikas, raha eraldamise poliitikas oleme ikkagi leidnud niisuguseid lahendusi, kus seda konsensust ei ole vaja,” \u00fctles Tsahkna.<\/p>\n
Riigikogu v\u00e4liskomisjoni liige Mart Helme EKRE-st peab \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse kestmist vajalikuks. Ta toonitas, et juba aluslepingu j\u00e4rgi on v\u00e4lispoliitika iga riigi enda\u00a0 asi.<\/p>\n
“See ei ole nii nagu p\u00e4rast Viini kongressi oli Euroopa “orkester”, mida Inglismaa dirigeeris, t\u00f5stes esile neid, kes parajasti olid talle kasulikud ja t\u00f5mmates maha neid, kes olid talle kahjulikud. Sellise Euroopa “orkestri” poole tagasip\u00f6\u00f6rdumine saab t\u00f6\u00f6tada ainult teatud enam-v\u00e4hem stabiilse j\u00f5udude tasakaalu puhul, aga me n\u00e4eme, et maailmas praegu stabiilset j\u00f5udude tasakaalu ei ole. See t\u00e4hendab, et sisuliselt annaksid v\u00e4ikeriigid otsustus\u00f5iguse \u00e4ra Euroopa Liidu juhtriikidele ja ega seda tagasi enam ei saa,” hoiatas Helme.<\/p>\n
Riigikogusse mitte kuuluva erakonna Parempoolsed juht Lavly Perling t\u00f5des, et teatud puhkudel peaks julgema \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse n\u00f5ue k\u00fcsim\u00e4rgi alla seada.<\/p>\n
“Sellise teema puhul nagu v\u00e4lispoliitika ja \u00f5igusriik peab julgema sellest r\u00e4\u00e4kida ja \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse printsiibist loobuda, et \u00fchelgi Venemaa vasallriigil poleks v\u00f5imalik hoida Euroopa Liitu pantvangis. K\u00f5igi \u00fclej\u00e4\u00e4nud teemade puhul siiski pigem mitte,” \u00fctles Perling.<\/p>\n
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet \u00fctles, et \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse p\u00f5him\u00f5tte muutmiseks v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikas tuleks muuta aluslepinguid ja selleks peaks algatuse tegema Euroopa Liidu N\u00f5ukogu v\u00f5i Euroopa Komisjon.<\/p>\n
“Aluslepingute muutmise kaudu tuleks \u00fcle vaadata kogu h\u00e4\u00e4letamisprotseduur, sest Euroopa Liit on kahjuks t\u00f5estanud, et ta ei ole disainitud kriiside ajaks. Reaalsus on aga see, et \u00fcks kriis ajab teist taga. Seega tuleb ka Euroopa Liidu otsuste tegemise mehhanismi muuta, sest vastasel korral v\u00f5idakse m\u00f5ne j\u00e4rgmise suurema kriisiga l\u00f5plikult ummikusse j\u00e4\u00e4da,” nentis Paet.<\/p>\n
Euroopa Parlamendi liige Sven Mikser m\u00e4rkis, et aluslepingute muutmine on vaevarikas ja tihtipeale ka prognoosimatu l\u00f5puga protsess.<\/p>\n
“N\u00e4iteks omal ajal konstitutsioonilisest leppest ju ei saanudki asja,” viitas Mikser 2004. aastal allkirjastatud dokumendile, mis pidi asendama Euroopa Liidu aluslepingud, aga mis 2005. aastal rahvah\u00e4\u00e4letustel l\u00e4bi kukkus ega j\u00f5ustunud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Liidu suutmatus teha \u00fchtseid otsuseid n\u00e4iteks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmisel, Venemaale sanktsioonide kehtestamisel v\u00f5i…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":153237,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,1948,31,32,21,28,29,6849,1131,645,19,25,13095,23,24,22,2408,20,30],"class_list":["post-153236","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-euroopa-parlament","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lavly-perling","tag-margus-tsahkna","tag-mart-helme","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sven-mikser","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-urmas-paet","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116401409022611615","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153236","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=153236"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153236\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/153237"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=153236"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=153236"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=153236"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}