Kui ootused liiga k\u00f5rgele ajada ja need ei t\u00e4itu, siis tavaliselt j\u00e4rgneb pettumus. Sama kehtib ka tervete \u00fchiskondade kohta ning selles on oma suured ohud, pean silmas Euroopa Liidu laienemist, kirjutab Urmas Paet.<\/p>\n
Viimased 15 aastat v\u00f5i rohkemgi on Euroopa Liidu poliitilises retoorikas olnud olulisel kohal EL-i edasine laienemine. Tihti optimistlikus toonis, et kohe-kohe tuleb uus laienemine ja kandidaatriigid L\u00e4\u00e4ne-Balkanilt ning \u00f5ige pea ka Ida-Euroopast saavad EL-i liikmeks. Ometi pole midagi sellist juhtunud.<\/p>\n
P\u00e4rast Horvaatia liitumist, pole EL \u00fchtki riiki vastu v\u00f5tnud. K\u00fcll aga on EL-i juhid aastaid entusiastlikult k\u00f5nelenud peatsest uuest laienemisest ning k\u00fctnud EL-i soovivates riikides ootusi ja lootusi. Reaalsus on paraku palju nukram.<\/p>\n
Konsensust saavutada on j\u00e4rjest keerukam<\/p>\n
Keegi pole muutnud EL-i laienemise kriteeriume, millele kandidaatriigid peavad vastama, et EL-i p\u00e4\u00e4seda. Ja lisaks tehnilistele v\u00f5i \u00f5iguslikele kriteeriumitele on veel ka poliitiline pool. Uue liikme vastuv\u00f5tmiseks on vaja, et k\u00f5ik olemasolevad EL-i riigid on poolt. Samuti on vaja konsensust liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamiseks ning ka liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste ajal on umbes sada momenti, kui piisab \u00fchest praegusest EL-i liikmesriigist, kes ei soovi k\u00f5neluste j\u00e4tkumist, ja need katkevad.<\/p>\n
Mitmed L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigid, eesotsas n\u00e4iteks Prantsusmaaga, on EL-i laienemisele vastu enne, kui EL-i pole reformitud. Ennek\u00f5ike EL-i otsustusprotsessi. Praegu vajavad n\u00e4iteks EL-i otsused v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikas liikmesriikide konsensust, kuid seda saavutada on j\u00e4rjest keerukam.<\/p>\n
Oleme aastaid n\u00e4inud, mida t\u00e4hendab konsensuse n\u00f5ue v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikas, kus piisab \u00fchest riigist, n\u00e4iteks Ungarist v\u00f5i Slovakkiast, ning Ukrainat adekvaatselt toetada ega Venemaad survestada ei \u00f5nnestu.<\/p>\n
Kui juba 27 liikmega on \u00fcliraske otsuseid teha, siis veelgi v\u00f5imatum on see rohkemate liikmesriikidega, kui s\u00e4ilib praegune otsustamiss\u00fcsteem. See ongi p\u00f5hjus, miks paljud praegused EL-i riigid soovivad enne uut laienemist EL-i otsustuskorda muuta, aga seegi muutmine eeldab konsensust ning on raske eeldada, et selle saavutamine oleks n\u00e4htavas tulevikus v\u00f5imalik.<\/p>\n
“Ukraina ja Moldova said juba ligi kaks aastat tagasi kandidaatriigi staatuse, kuid liitumisk\u00f5nelusigi pole siiani suudetud alustada.”<\/p>\n
Seega lubadused, et L\u00e4\u00e4ne-Balkani riigid saavad kohe-kohe liikmeks v\u00f5i et Ukrainal ja Moldoval \u00f5nnestub paari aastaga EL-i p\u00e4\u00e4seda, on praeguses olukorras ebarealistlikud. Muuseas, Ukraina ja Moldova said juba ligi kaks aastat tagasi kandidaatriigi staatuse, kuid liitumisk\u00f5nelusigi pole siiani suudetud alustada, sest Ungari on olnud vastu.<\/p>\n
Kandidaatriikidega tuleb olla aus ja adekvaatne<\/p>\n
Reaalsus on see, et nii EL-i mittekuuluvate L\u00e4\u00e4ne-Balkani riikide kui ka Ukraina ja Moldova jaoks tuleb kiiresti leida esialgu alternatiivne lahendus, et neid senisest tihedamini EL-iga siduda ning mitte lasta pettumusel liiga suureks paisuda. Nii Hiina, Venemaa kui ka veel m\u00f5ni on igati huvitatud EL-i eba\u00f5nnestumisest selles piirkonnas ning oma m\u00f5ju kiirest kasvatamisest.<\/p>\n
Esialgne alternatiiv EL-i liikmelisusele peaks olema tihe lepinguline suhe, nagu EL-il on praegu Norra, Islandi ja \u0160veitsiga. Need riigid EL-i k\u00fcll ei kuulu, kuid on v\u00e4ga tihedalt seotud, n\u00e4iteks on nad isegi Schengeni vaba liikumise ruumis.<\/p>\n
Praegu ongi ainuke v\u00e4hegi realistlik EL-i laienemissuund l\u00e4hiaastatel kolm P\u00f5hjamaad ehk Island, Norra ja Gr\u00f6\u00f6nimaa. Need riigid ja piirkonnad on EL-i riikidega juba praegu v\u00e4ga sarnased, n\u00e4iteks \u00f5igusriigi kindluse, elatustaseme ja madala korruptsiooni poolest. Seega v\u00f5iks eeldada, et nende liitumisega EL-iga on potentsiaalne vastuseis v\u00e4iksem, kuid v\u00e4listada ei saa seda nendegi puhul.<\/p>\n
Rohkem kui k\u00fcmme aastat tagasi j\u00e4id liitumisk\u00f5nelused Islandiga katki erimeelsuste p\u00e4rast kalandusk\u00fcsimustes. Samuti on EL-i laienemisele kindlalt vastu Venemaa, kel on paraku \u00f5nnestunud EL-i otsuste tegijate sekka ka oma esindajaid sokutada, kellest \u00fcks k\u00fcll v\u00e4rskelt rahva tahtel maha v\u00f5eti.<\/p>\n
Kuid siiski, kui EL soovib realistlikult t\u00f5estada oma laienemisv\u00f5imekust ka l\u00e4hiaastatel, siis tuleb uks lahti ning meel avatud hoida nende kolme P\u00f5hjamaa suhtes. M\u00e4\u00e4rav on muidugi see, mida nad ise tahavad. Praegu on asjade seis siiski lootusrikkam kui m\u00f5ni aeg tagasi.<\/p>\n
Island korraldab augustis referendumi, kas taastada EL-iga liitumisk\u00f5nelused. Norraski on selleteemaline diskussioon hoogu v\u00f5tmas ja sama on olukord ka Gr\u00f6\u00f6nimaal. Selle peamine p\u00f5hjus on v\u00e4line ning ennek\u00f5ike kiiresti suurenenud ebakindlus kogu maailmas.<\/p>\n
Seega l\u00e4hemate aastate perspektiivis EL-i edasine laienemine t\u00e4iesti v\u00f5imatu pole, kuid \u00fclim aeg on sisuliste tulemuste saavutamiseks l\u00f5petada loosungite h\u00f5ikumine ning keskenduda realistlikele tulemustele. V\u00f5imalikult kiiresti siduda praegused EL-i kandidaatriigid tiheda lepingulise v\u00f5rgustikuga, alustada esmapilgul \u00fclikeerulist EL-i aluslepingute muutmist, et s\u00e4ilitada EL-i otsustusv\u00f5ime ka n\u00e4iteks 35 v\u00f5i 37 liikmesriigi puhul. Ja olla lubadustes ning retoorikas suhetes kandidaatriikidega aus ja adekvaatne.<\/p>\n
Aastatepikkuste t\u00fchjade lubaduste tulemus on pettumus ja t\u00fcli, nagu oleme kahjuks n\u00e4inud EL-i ja T\u00fcrgi suhete puhul. Samalaadse olukorra kordumist v\u00f5iks olla oskust v\u00e4ltida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui ootused liiga k\u00f5rgele ajada ja need ei t\u00e4itu, siis tavaliselt j\u00e4rgneb pettumus. Sama kehtib ka tervete \u00fchiskondade…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":153319,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,50252,590,31,32,2409,21,2407,22309,28,29,95,1949,19,1437,25,52,1350,23,24,262,22,118,2408,20,5843,30,92,93,94],"class_list":["post-153318","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liidu-laienemine","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-groonimaa","tag-headlines","tag-island","tag-julgeolekupoliitika","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-moldova","tag-news","tag-norra","tag-populaarseimad-lood","tag-prantsusmaa","tag-slovakkia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-ungari","tag-urmas-paet","tag-uudised","tag-valispoliitika","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153318","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=153318"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153318\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/153319"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=153318"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=153318"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=153318"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}