{"id":153324,"date":"2026-04-14T07:45:16","date_gmt":"2026-04-14T07:45:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/153324\/"},"modified":"2026-04-14T07:45:16","modified_gmt":"2026-04-14T07:45:16","slug":"priit-poldma-otsime-teatrist-kinnitust-et-vaikese-rahva-seast-on-vorsunud-suuri-inimesi-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/153324\/","title":{"rendered":"Priit P\u00f5ldma: otsime teatrist kinnitust, et v\u00e4ikese rahva seast on v\u00f5rsunud suuri inimesi | Teater"},"content":{"rendered":"

P\u00f5ldma menukamad n\u00e4idendid Eesti teatrites on praegu Draamateatri “\u00dcks helevalge tuvi”, mis kujutab kirjanik Elin Toona elulugu, ja Vanemuise “Palavik”, mis r\u00e4\u00e4gib Konrad M\u00e4e elust. Neid m\u00f5lemaid peetakse kultuuriloolisteks ja P\u00f5ldma s\u00f5nul on tal selles osas isegi veidi vastakad tunded.<\/p>\n

“”Palavik” on saanud tunnustust, t\u00e4helepanu, publikumenu ja ma olen poolnaljatamisi m\u00f5elnud, et mis asi see on \u2013 Eestis me praegu oleme veel ikkagi sellises ajas, et kui sa kirjutad suhteliselt klassikalises v\u00f5tmes ammu lahkunud valgetest meestest, siis see p\u00e4lvib tunnustust ja t\u00e4nu. Sellega on kohati ka endal natukene vastakad tunded.”<\/p>\n

“Mitte et see lavastus ei oleks endale kallis, absoluutselt on ja oli v\u00e4ga huvitav ise nendesse teemadesse s\u00fc\u00fcvida. N\u00e4itlejad teevad seal “Palavikus” v\u00e4ga ilusat t\u00f6\u00f6d, aga eks ilmselt Eestis see teatrikunst on mingil m\u00e4\u00e4ral ka selline enesem\u00f5testamise, oma identiteedi m\u00f5testamise v\u00f5i mingil m\u00e4\u00e4ral ka identiteedi kinnistamise osa. Me otsime lisaks muule teatrist ka sellist pidet v\u00f5i mingeid tuttavaid lugusid v\u00f5i kindlust, et ka meie v\u00e4ikese rahva seast on v\u00f5rsunud sellised suured mehed ja naised,” r\u00e4\u00e4kis P\u00f5ldma, lisades et vahest on rasketel ja \u00e4revatel aegadel sedalaadi kinnitust inimesele rohkemgi vaja.<\/p>\n

“Ma ise tunnen ja m\u00f5tlen, et sellega peab olema teataval m\u00e4\u00e4ral ettevaatlik, et mida me seal teatris ikkagi kinnitame. See on ka meie vastutus teatritegijatena, et need ei oleks stereot\u00fc\u00fcbid, mida me seal p\u00f5listame,” m\u00e4rkis lavastaja.<\/p>\n

Plekktrumm: Priit P\u00f5ldma Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n

Pakkumine kirjutada Konrad M\u00e4e elust tuli Vanemuise teatrilt, selle loo lavastajalt Tiit Palult ja Konrad M\u00e4e sihtasutuselt. “Nemad olid omavahel m\u00f5elnud, et selline uus lugu Konrad M\u00e4est v\u00f5iks tulla. See pakkumine v\u00f5imaldas suuremat s\u00fcvenemist sellesse aega ja Konrad M\u00e4e loomingusse \u2013 ma ei saa \u00f6elda, et ma sellest enne just liiga palju oleksin teadnud \u2013 ja samas andis ka \u00fcsna vabad k\u00e4ed seda t\u00f5lgendada,” \u00fctles P\u00f5ldma, kel oli lisaks v\u00f5imalus sihtasutuse toel k\u00fclastada Konrad M\u00e4e maalimispaiku.<\/p>\n

“Ma k\u00e4isin Capril, Ahvenamaal, Norras ja ka Vilsandil. Kui m\u00f5elda kasv\u00f5i neile kohtadele, nad k\u00f5ik omas ajas olid p\u00e4ris kaugele minekud v\u00f5i mingis m\u00f5ttes ka teatavad maailmal\u00f5pud. Mingi rahutus v\u00f5i minek nii kaugele kui v\u00f5imalik v\u00f5i vaatamine, mis seal taga veel v\u00f5ib \u00f6elda. See lugu, kust ma leidsin isikliku kontakti, mis mind hakkas huvitama, oli Nikolai Triigi ja Konrad M\u00e4e s\u00f5prus, nende \u00fchine kulgemine, paralleelsed teed, mis vahepeal p\u00f5imuvad ja ristuvad.”<\/p>\n

“Kuidas M\u00e4gi, kes on tegelikult Triigist kuus aastat vanem, teeb h\u00e4sti paljusid asju Triigi eeskujul. See nende omavaheline d\u00fcnaamika hakkas mind huvitama ja ka laiemalt nende p\u00f5lvkonna h\u00fcpe klassikalisest rahvuslikust kunstist korraga sellisesse modernistlikku, eksperimentaalsesse, \u00fchte hoopis teistsugusesse, v\u00f5ib-olla euroopalikumasse aega, ehkki Euroopa ideede ja kunsti osas olid need mehed kaunis kriitilised,” s\u00f5nas lavastaja.<\/p>\n

H\u00fcpe oma kunstikeeleni oli kohati ennasth\u00e4vitav. “V\u00e4ga paljud nende p\u00f5lvkonnast surid \u00fcsna noorelt ja mitte ainult s\u00f5dade ja okupatsioonide t\u00f5ttu, vaid ka haiguste ja vaesuse t\u00f5ttu. See h\u00fcpe ja see tung, mis kohati v\u00f5ib ka endale kahju teha, oli mingi tuum, mille \u00fcmber ma seda lugu hakkasin punuma,” lausus P\u00f5ldma.<\/p>\n

Vahepeal avati Konrad M\u00e4e t\u00f6\u00f6dest n\u00e4itus Londonis, aga paljudele oli suureks \u00fcllatuseks vilets arvustus The Guardianis. Sellegipoolest peaksime P\u00f5ldma s\u00f5nutsi r\u00f5\u00f5mu tundma sellest, et suured meediamajad \u00fcldse Konrad M\u00e4est r\u00e4\u00e4givad.<\/p>\n

“Ma arvan, et selline teatav keskuse ja perifeeria v\u00f5itlus, see, et mida me omaks v\u00f5tame ja kuidas me midagi hindame ja teatav konkurents \u2013 k\u00f5ik sellised d\u00fcnaamikad on normaalsed ja ma arvan, et see on ikkagi tervikuna pigem tore, et Konrad M\u00e4est sellistes v\u00e4ljaannetes r\u00e4\u00e4gitakse. Mulle endale meenus selles kontekstis, kui ma k\u00fclastasin seda n\u00e4idendit kirjutades Lillehammeri kunstimuuseumis suurt Konrad M\u00e4e v\u00e4ljapanekut ja \u00fche muuseumi kuraatoriga r\u00e4\u00e4kisin. Ta osutas M\u00e4e “Meditatsioonile” ja \u00fctles, et kui M\u00e4el oleks k\u00fcmme sellist maali veel, siis ta oleks t\u00f5eliselt suur kunstnik. Kui me kohtume sellise Euroopa kriitilise hinnangu v\u00f5i hoiakuga, siis sealt v\u00f5ib tulla muidugi asju, milleks me valmis ei ole v\u00f5i mis on meile harjumatud, ootamatud ja vahel ka valusad,” nentis P\u00f5ldma.<\/p>\n

Plekktrumm: Priit P\u00f5ldma Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n

Kriitikud on Konrad M\u00e4e lavastust nimetanud kultuurilooliseks teatriks ja kuigi P\u00f5ldma m\u00f5istab, kust see m\u00e4\u00e4ratlus tuleb, ei ole see tema jaoks olnud mingisugune sihip\u00e4rane tegevus. “Selline kultuuriloo levitamine v\u00f5i propageerimine, inimeste valgustamine ei ole k\u00fcll \u00fchegi mu t\u00f6\u00f6 puhul eesm\u00e4rk v\u00f5i k\u00e4iviti olnud. Pigem mind on huvitanud inimesed ajas. Ka see, kuidas inimene vastu peab v\u00f5i kuidas ta oma aja, \u00fcmbruse ja vastuoludega, mille sisse ta satub, kuidas neist l\u00e4bi tuleb. Minu jaoks on need k\u00f5ik ikkagi inimeste lood ja kuskil see l\u00e4htepunkt, miks ma need teha olen v\u00f5tnud, on ikkagi p\u00e4ris isikliku eluga seotud k\u00fcsimus v\u00f5i aru saada tahtmine, et kuidas siis on nii ja mitte kuidagi teisiti,” r\u00e4\u00e4kis P\u00f5ldma.<\/p>\n

Ta tunnistas, et meie teatrisf\u00e4\u00e4r ongi \u00fcsna v\u00e4ike ja kui lavastaja on \u00fchte t\u00fc\u00fcpi asju teinud, hakkab ta saama sarnaseid pakkumisi. “Ma olen m\u00f5elnud, et ma ise tahaks sellele n\u00fc\u00fcd natukene vastu t\u00f6\u00f6tada. Seda M\u00e4e ja Triigi n\u00e4item\u00e4ngu kirjutades m\u00f5tlesin, et v\u00f5ib-olla sellistest kultuuriloolistest teemadest v\u00f5i ka kunstnike ja kirjanike elulugudest tahaksin n\u00fc\u00fcd natukene aega eemalduda v\u00f5i tegeleda teiste teemadega. Eelk\u00f5ige on huvi tegeleda t\u00e4nasega. Lihtne on kirjutada ajast, mis on m\u00f6\u00f6das v\u00f5i kus me teame, kuidas mingid lood l\u00f5ppevad. Aga need lood, mis on pooleli v\u00f5i mis toimuvad siin samas, neid lugusid jutustada on palju keerulisem ja seda huvitavam v\u00f5ib-olla,” \u00fctles P\u00f5ldma.<\/p>\n

Kliimav\u00f5itlus<\/p>\n

Rakvere teatris esietendus hiljuti hoopis teistsugune P\u00f5ldma t\u00f6\u00f6, “L\u00f5putu suvi”, mis k\u00e4sitleb noorte kliimaaktivismi. “\u00dchel hetkel neist kliimateemadest lugedes ja sattudes \u00fche teise t\u00f6\u00f6ga seoses vestlema inimestega, kes ise seal keskkonnas, kaitsesf\u00e4\u00e4ris tegutsevad, tekkis h\u00e4sti klaar arusaamine, et see ikkagi on meie aja k\u00f5ige p\u00f5letavam probleem. Ka probleem, mis on paljude teiste, v\u00f5ib-olla justkui n\u00e4iliselt akuutsemate probleemide all.”<\/p>\n

“Ikkagi see ressursside piiratus, kuidas me sellega toime tuleme ja eba\u00f5iglus nende jaotamisel, erinevate inimeste ja riikide vahel ja see, mis meie elukeskkonnast saab ja mis saab neist teistest liikidest, kellega me siin koos seda planeeti jagame. Ta on niiv\u00f5rd keskne ja p\u00f5letav k\u00fcsimus meie ajal. Samal ajal ta on niiv\u00f5rd suur ja h\u00f5lmamatugi. Selleks, et seal mingeid muutusi teha, see n\u00f5uab tohutu suurt kollektiivset s\u00fcsteemset m\u00f5tlemise muutust ja mingit v\u00e4ga suurt kollektiivset tahet. Seda imetlusv\u00e4\u00e4rsem on see, et on neid inimesi, ka siin samas Eestis, ja v\u00e4ga noori inimesi, kes on nende teemadega tegelenud v\u00f5i oma s\u00fcdameasjaks v\u00f5tnud,” r\u00e4\u00e4kis P\u00f5ldma n\u00e4idendi s\u00fcnnist.<\/p>\n

Suure kliimav\u00f5itluse varjuk\u00fclg on aga l\u00e4bip\u00f5lemine. “Inimesed, kui nad selle teema juurde tulevad, nad avastavad selle teema suuruse, selle, kui palju on vaja \u00e4ra teha ja v\u00f5tavad h\u00e4sti palju enda peale. Nagu endalgi nende teemadega tegeledes tekib h\u00e4sti kergesti lootusetuse ja teisipidi ka s\u00fc\u00fctunne, et asjad on nii halvasti ja mina olen ka selle m\u00e4ngu osa. Ma m\u00f5tlen, et mina peaksin hakkama n\u00fc\u00fcd oma harjumusi muutma ja tegema k\u00f5ike selleks, et see maailm muutuks.”<\/p>\n

“Mingis m\u00f5ttes peangi. Aga kui see tuleb l\u00f5puks v\u00e4ga enda v\u00f5imete, vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise tervise arvelt, siis see viib h\u00e4sti ruttu l\u00e4bip\u00f5lemiseni. Mulle tundub, et selline see teekond umbes ongi. K\u00e4iakse sellest l\u00e4bip\u00f5lemise faasist l\u00e4bi ja siis leitakse \u00fcks kitsas ni\u0161\u0161, kus on v\u00f5imalik sellel teemal midagi \u00e4ra teha. Ei loobuta ideaalidest, aga leitakse valdkond, kus on v\u00f5imalik midagi teha,” s\u00f5nas lavastaja.<\/p>\n

Plekktrumm: Priit P\u00f5ldma Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n

Kliimanoorte p\u00f5lvkond oli g\u00fcmnaasiumis umbes aastatel 2018 kuni 2019. Kui P\u00f5ldma enda g\u00fcmnaasiumiajale m\u00f5tleb, ehk aastatel 2012 ja 2013, siis keskkond ja loodus olid k\u00fcll noortele t\u00e4htsad, aga kliimav\u00f5itlus tuli koos Greta Thunbergiga hiljem.<\/p>\n

“Ma olen m\u00f5elnud ka selle peale, et mis siis mu enda g\u00fcmnaasiumiajal oli. Ma ei m\u00e4ssanud v\u00e4ga. Minu taust on see, et ma tulin Rakverest Tallinnasse g\u00fcmnaasiumisse, Vanalinna hariduskolleegiumisse. K\u00f5ik see vaimne \u00f5hkkond uued s\u00f5brad, Tallinn, teater, kino, kontserdid, peod. Me v\u00f5isime tundide viisi klassikaaslastega r\u00e4\u00e4kida kultuurist ja filosoofiast ja vaielda ja arutada. \u00dcritasime igavikulisi asju enda jaoks paika panna ja seletada. V\u00f5ib-olla tunduski tol hetkel natuke naiivselt, et see p\u00e4evapoliitika on k\u00fcll n\u00f5me, aga me oleme sellest \u00fcle v\u00f5i asetame end sellest v\u00e4lja, selle peale on huvitav m\u00f5elda, et mida aeg edasi, seda rohkem ma ise sellistel poliitilistel teemadel m\u00f5tlen,” m\u00e4rkis P\u00f5ldma ja meenutas nn Silvergate’i skandaali, reformierakonna varjatud rahastamist 2012. aastal.<\/p>\n

“Siis oli “Harta 12” ja meeleavaldused “Aitab valelikust poliitikast”. Ma m\u00e4letan, et mu klassikaaslased k\u00e4isid ja see tundus \u00fcks oluline asi. Ma olen selle peale hiljuti m\u00f5elnud, et mis juhtus, et Silver Meikar tuli avalikkuse ette selle jutuga, et erakondade rahastamine toimub sellisel varjatud moel, et kuskilt antakse erakonna liikmetele sularaha ja nemad annetavad selle erakonnale. Aga kust see raha p\u00e4rit on, seda keegi ei tea. Ilmselt see tuleb ettev\u00f5tjatelt, kes tahavad seda parteipoliitikat kuidagi m\u00f5jutada.”<\/p>\n

“Ta viitas ka sellele, et varasem reformierakonna peasekret\u00e4r Kristen Michal oli \u00fcks neist, kes kogu seda skeemi koordineeris. Siis toimus ka uurimine ja see j\u00e4i suhteliselt ruttu pooleli, sest \u00f6eldi, et on s\u00f5na s\u00f5na vastu, \u00fched tunnistajad r\u00e4\u00e4givad \u00fcht, teised teist ja mingeid t\u00f5endeid selle kohta leida ei ole. Michal astus justiitsministri kohalt toona tagasi. Siis l\u00e4heb aastaid m\u00f6\u00f6da ja see sama inimene t\u00f5useb peaministriks ja juba paari kuu p\u00e4rast viib l\u00e4bi sellise asja, mille kohta tekkis ka fantastiline uus eestikeelne liits\u00f5na: valitsusremont.”<\/p>\n

“Ta viskas \u00fche koalitsioonipartneri valitsusest v\u00e4lja. Uue remonditud valitsusega esimese asjana ta asutab efektiivsuse ja majanduskasvu n\u00f5ukoja, kus suurettev\u00f5tjatel on b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamise sildi all v\u00f5imalik teha otse ettepanekuid valitsusele poliitika m\u00f5jutamiseks, seaduste muutmiseks. Kui ma m\u00f5tlen selle peale, siis see n\u00e4eb k\u00f5ik kahtlaselt sarnane v\u00e4lja. Ja see tekitab mingit erilist kummastust, et see sama, mis 2012 toimus kuidagi salaja, varjatult, see raha oli kilekottidesse peidetud, n\u00fc\u00fcd on aeg l\u00e4inud edasi ja see k\u00f5ik on avalik ja me peamegi seda mingis m\u00f5ttes normaalsuseks,” nentis P\u00f5ldma.<\/p>\n

Plekktrumm: Priit P\u00f5ldma Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n

M\u00f5ned ettepanekud, mis majanduskasvu n\u00f5ukojalt tulevad, on P\u00f5ldma s\u00f5nul raiemahtude muutmine ja looduskaitse aluse metsa piiramine 30 protsendiga, kallaste kaitsev\u00f6\u00f6ndite v\u00e4hendamine, lindude pesitsusrahust loobumine majandusmetsades. “L\u00e4hin\u00e4dalatel on suur k\u00fcsimus, kas munakanu v\u00f5ib pidada puurides v\u00f5i mitte. Majanduskasvu n\u00f5ukoda teeb ettepaneku, et puurivabale kanapidamisele \u00fcleminek peaks olema vabatahtlik. Sellised asjad tulevad sealt b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamise sildi alt. Kellele me oma maa ja metsa ja nende teiste liikide, kes meie k\u00f5rval elavad ja l\u00f5puks ka iseenda \u00f5igused anname? Me n\u00e4eme, et need m\u00fc\u00fcakse maha,” \u00fctles lavastaja.<\/p>\n

P\u00f5ldma tunnistas, et on ise t\u00e4navatele protestima minekuks liialt alalhoidlik, aga kui keegi kaasa kutsuks, l\u00e4heks ta hea meelega. “See on suur k\u00fcsimus ja see ongi igap\u00e4evane k\u00fcsimus, et millele reageerida ja millele mitte, sest seda k\u00f5ike on nii palju. Just seda tunnet, kuidas toore j\u00f5u ja rahaga s\u00f5idetakse mingitest p\u00f5him\u00f5tetest v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtustest \u00fcle. Ja mis see siis on, mida meil teha on. Kus need piirid on, mida v\u00f5ib teha ja mida mitte. Ma olen m\u00f5elnud, et kui keegi kutsuks kaasa, siis ma l\u00e4heks k\u00fcll . Igasugu asju v\u00f5ib teha, kui on usk, et see midagi paremaks muudab,” lausus P\u00f5ldma, kelle \u00fcks v\u00e4ljund meelt avaldada on m\u00f5nes m\u00f5ttes ka teatrit\u00f6\u00f6.<\/p>\n

“Me tegeleme selle protestiteemaga, me tegeleme sellega black box’ides. See on ka \u00fcks v\u00f5imalus ja v\u00f5ib-olla siis meie vahend, kuidas mingeid teemasid m\u00f5testada v\u00f5i luua mingit ruumi nende jaoks, aga tegelikult on kindlasti asju, mida tuleks teha ja peaks tegema veel,” t\u00f5des lavastaja.<\/p>\n

Saueaugu teatritalu ja Aleksander Eelmaa<\/p>\n

P\u00f5ldma omamoodi s\u00fcnnitaluks teatri m\u00f5ttes v\u00f5iks pidada Saueaugu teatritalu. Seal on s\u00fcndinud tema n\u00e4idendid “Ilmav\u00f5\u00f5ras”, “Kadunud kodu” ja “Kotka tee taeva all”, mida iseloomustab hoopis romantilisem ja poeetilisem l\u00e4henemine, igatsus mingi vana maailma j\u00e4rele. P\u00f5ldma \u00fctles, et tema romantilist ja protestilikku loomingut ei vastandaks. “Eks see k\u00f5ik on oma koha, oma positsiooni otsimine selles universumis. Nagu meil k\u00f5igil on see sisemine maailm ja v\u00e4line maailm ja me kogu aeg otsime neis m\u00f5lemas oma kohta. Saueaugu on k\u00fcll olnud \u00fcks selline koht ja loodetavasti ka edaspidi, kus on sellist vabadust ja \u00f5hku olnud,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n

“Kadunud kodu” s\u00fcnnilugu oli keeruline, sest see pidi v\u00e4lja tulema 2020. aasta suvel, kui kehtisid koroonapiirangud ja saali tohtis t\u00e4ita ainult 50 protsendi ulatuses selle mahutavusest. Ametlik esietendus j\u00e4i Aleksander Eelmale, kes oleks t\u00e4navu saanud 80-aastaseks, viimaseks. “Koos Margus Kasterpaluga me seda lavastust seal tegime. Me otsustasime n\u00f5nda, et me tegime ta k\u00fcll valmis, aga kuna see Saueaugu saal on nii v\u00e4ike, seal 50 protsendi tingimustes ei saa avalikke etendusi anda, siis me m\u00e4ngisimegi kolm v\u00f5i neli l\u00e4bim\u00e4ngu kutsutud k\u00fclalistele, s\u00f5pradele ja kohalikele elanikele. Ametlik esietendus pidi olema 2021. aasta suvel ja oligi. P\u00e4ev p\u00e4rast seda Aleksander lahkus meie hulgast,” \u00fctles P\u00f5ldma.<\/p>\n

Plekktrumm: Priit P\u00f5ldma Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n

P\u00f5ldma meenutas, et Aleksander Eelma suutis v\u00e4ga nappide lausete v\u00f5i p\u00f5gusate suunamistega j\u00e4tta inimeste eludesse m\u00e4rgatava j\u00e4lje. “See Saueaugu elu on ka selline, inimesed elavad seal proovide ja etenduste ajal koos ja sellist \u00fchist aega, et asjade \u00fcle arutada v\u00f5i ka lihtsalt koos istuda, \u00f5nneks on. Nende t\u00f6\u00f6de vahel me neil viimastel aastatel r\u00e4\u00e4kisime \u00fcsna palju. Ma tahaks \u00f6elda, et ta oli \u00fcks mu k\u00f5ige olulisemaid \u00f5petajaid. Ja sellega on kuidagi nii, et on \u00f5petajad, kes \u00f5petavad koolis ja paljud neist on ka v\u00e4ga olulised, aga siis on m\u00f5ned inimesed, keda sa nende eluajal kunagi ei nimeta \u00f5petajateks, aga siis, kui neid enam ei ole, saad aru, et nad on sulle v\u00f5ib-olla rohkem andnud kui keegi teine. Aleksander kindlasti oli selline. V\u00f5ib-olla see ongi teatav usk sellesse n\u00e4htamatusse v\u00f5i nimetamatusse,” leiab ta.<\/p>\n

Eelmast \u00f5hkus tundlikkust, \u00f5rnust ja hoolt inimeste suhtes. “Sellega on ka vist kuidagi nii, et mingid asjad, millesse me sisimas usume, kui keegi teine neid s\u00f5nastab v\u00f5i ka neisse usub, siis see annab kindluse. Muidu v\u00f5ib-olla ei julgeks v\u00f5i peaks end kuidagi rumalaks v\u00f5i naiivseks. \u00dcks oluline asi, mida ta mulle korduvalt \u00fctles ja vist ka teistele inimestele, k\u00fcllap ka kuskil oma intervjuudes on ta seda \u00f6elnud, et Juhan Viiding oli talle kunagi \u00f6elnud, et \u00e4ra nimeta asju \u00e4ra, sa keerad neile selja. Ma ei arva, et ma sellest \u00fctlemisest aru saan, aga midagi on selles olulist, et kui sa tahad elada nii, et sa ei keera millelegi selga v\u00f5i sa tahad olla elu poole n\u00e4oga, see v\u00f5ib olla v\u00e4ga keeruline kohati ja v\u00e4sitav, aga ma arvan, et mingi usk selle v\u00f5imalikkusesse on ka kuidagi Aleksandrilt,” s\u00f5nas P\u00f5ldma, lisades et Eelma suutis v\u00e4ga lihtsalt \u00f6elda v\u00e4ga palju.<\/p>\n

“M\u00e4letan, et mingis proovis oli selline keeruline hetk ja k\u00fcsimus, kuidas me edasi l\u00e4hme. Siis Aleksander \u00fctles niimoodi h\u00e4sti lihtsalt, et tema on p\u00fc\u00fcdnud oma elus alati toimida nii, et inimesed on t\u00e4htsamad kui teater. Aeg-ajalt see tuleb mulle meelde, ma m\u00f5tlen selle peale ja see vahel aitab, paneb mingid olukorrad, mingid valikud kuidagi selgemasse valgusesse,” r\u00e4\u00e4kis lavastaja.<\/p>\n

P\u00f5ldma on pidanud ka \u00fche oma teatrit\u00f6\u00f6 \u00e4ra j\u00e4tma, kui tuli v\u00e4lja, et inimene, keda teatris taheti lavale tuua, oli p\u00e4riselus v\u00e4givallatseja. “See oli Tartu Uue teatri lavastus “Ants, Ants, Ants”, mis l\u00e4htus Ants Laidami lauludest ja loomingust, mitte tema elust. Seal olid erinevad kaalutlused, vahetult enne esietendust selgus ajakirjanduse ja avalikkuse kaudu selline info tema elu ja l\u00e4hisuhete kohta, mis asetas tema isiku ja v\u00f5ib \u00f6elda ka tema loomingu uude valgusesse ja ka selle, mis meie olime teinud. See lavastus ka ei k\u00f5lanud enam nii, nagu me olime seda m\u00f5elnud. See kontekst muutus kardinaalselt kontrolletenduse ja esietenduse vahel. Ma arvan, et igasugu inimesi v\u00f5ib teatris ja kunstis uurida, aga k\u00fcsimus oli pigem selles, mismoodi tunnevad ennast tema l\u00e4hedased, kui me seda teeme, mismoodi tunnevad end teised l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla ohvrid, et sellest infost hoolimata me l\u00e4hme samamoodi edasi,” s\u00f5nas P\u00f5ldma.<\/p>\n

Plekktrumm: Priit P\u00f5ldma Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n

Samu kaasuseid n\u00e4eb praegu ka n\u00e4iteks spordis ja P\u00f5ldma usub, et igat juhtumit peab vaatama eraldi. “Me peame vaatama ka seda, et inimesed ja inimeste elud on kohutavalt vastuolulised ja sisaldavad asju, mida me ei tahaks n\u00e4ha ja kui nad ometi seal on, siis me peame sellega kuidagi toime tulema. Loomulikult selliste juhtumite puhul ikkagi p\u00f5hialus on see, et v\u00e4givald \u00fchelgi juhul ei ole tolereeritav, \u00f5igustatav, \u00fcksk\u00f5ik kui suur geenius sa ka oled. Me peame m\u00f5tlema eelk\u00f5ige ohvrite heaolule ja \u00f5iglustundele,” \u00fctles lavastaja.<\/p>\n

P\u00f5ldma oli komisjonis, mis s\u00fcgisel suure avaliku pahameeletormi osaliseks sai, kui selgus, et k\u00f5ikidele teatritele raha ei jagu, sh Theatrumile. Praeguseks on ta sealt komisjonist v\u00e4lja astunud. “Ma tulin sealt \u00e4ra, aga kohe t\u00f5esti, kui need otsused selleks aastaks olid tehtud, veel enne, kui need avalikustati ja puhkes suures plaanis v\u00e4ga tervitatav avalik arutelu nende k\u00fcsimuste \u00fcle. Seal on mitu asja. Eelk\u00f5ige see, et teatripraktikuna sa oled h\u00e4sti keerulises olukorras seal komisjonis olles. Kuigi on mingid m\u00e4\u00e4ratletavad huvide konfliktid, siis alati on neid veel hulk, seal on l\u00f5puks ikkagi sinu kolleegid, s\u00f5brad, \u00f5petajad, kelle loomingu \u00fcle sa pead otsuseid tegema ja see on kohutavalt raske, eriti ka sellep\u00e4rast, et need kriteeriumid on suhteliselt rangelt ette antud,” t\u00f5des ta.<\/p>\n

“L\u00f5putu suvi” n\u00e4itab \u00fche protestiaktsiooni kuhtumist. T\u00e4nases p\u00e4evas n\u00e4eb P\u00f5ldma lootust n\u00e4iteks Ungari valimistulemustes. “Eelk\u00f5ige ikkagi kohtumised inimestega, kes m\u00f5tlevad samamoodi v\u00f5i laias pildis samas keeles, kellega saab asju arutada, ka vaielda. See, et on see ruum, kus me saame kokku ja mingite asjade \u00fcle m\u00f5elda,” \u00fctles lavastaja, mis teda praegu elama kutsub.<\/p>\n

Kultuurisoovitus. “See on Alice Zeniteri l\u00fchiromaan “Kes neid j\u00f5uaks lahuta”, mis on ilmunud paar aastat tagasi Loomingu Raamatukogus. See on autobiograafiline teos \u00fche noore prantsuse naise ja Mali p\u00e4ritolu mehe s\u00f5prusest, mis viib nii kaugele, et nad s\u00f5lmivad fiktiivabielu, et see noormees saaks j\u00e4\u00e4da Prantsusmaale elama. Ta puudutab v\u00e4ga teravalt, v\u00e4ga vaimukalt, ka v\u00e4ga soojalt neid teemasid, mis selles \u00fchiskonnas praegu on ja millega ka ilmselt meie siin Eestis silmitsi seisame. See \u00fchiskondliku ja intiimse sf\u00e4\u00e4ri p\u00f5imumine on siin v\u00e4ga m\u00f5jus. Tahaks eraldi veel esile t\u00f5sta Maria Veske v\u00e4ga vaimukat t\u00f5lget. Selline lugemine, et iga lause on nauding,” soovitas Priit P\u00f5ldma.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00f5ldma menukamad n\u00e4idendid Eesti teatrites on praegu Draamateatri “\u00dcks helevalge tuvi”, mis kujutab kirjanik Elin Toona elulugu, ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":153325,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,9873,17425],"class_list":["post-153324","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-plekktrumm","tag-priit-poldma"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116401951812202691","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153324","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=153324"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153324\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/153325"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=153324"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=153324"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=153324"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}