{"id":153444,"date":"2026-04-14T11:31:09","date_gmt":"2026-04-14T11:31:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/153444\/"},"modified":"2026-04-14T11:31:09","modified_gmt":"2026-04-14T11:31:09","slug":"doris-pold-kas-digiriik-on-mugava-ulikonna-asemel-kitsas-latekskostuum-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/153444\/","title":{"rendered":"Doris P\u00f5ld: kas digiriik on mugava \u00fclikonna asemel kitsas latekskost\u00fc\u00fcm? | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Nils Niitra kirjutas ERR-i portaalis ilmunud kommentaaris “Pidime saama \u00f5hema riigi, aga s\u00fcndis \u00f5gardist digis\u00f6\u00f6dik”:<\/a> “Eesti digiriik pidi olema nagu h\u00e4sti istuv \u00fclikond, ent meenutab tegelikkuses aina enam latekskost\u00fc\u00fcmi, mis pigistab valest kohast, ajab higistama ja n\u00f5uab iga natukese aja tagant paikamist. \/-\/ Liiga palju raha kulutatakse Eestis selleks, et vana b\u00fcrokraatia saaks uue latekskost\u00fc\u00fcmi, uue meigi ja uue turundusjutu.”<\/p>\n

Ma ei tea digiriigi teemal arvamust avaldavate kaasmaalaste kogemusi latekskost\u00fc\u00fcmidega ega p\u00f5hjusi, miks peaks digiriiki nendega v\u00f5rdlema, kuid on selge, et mistahes r\u00f5ivaese on ilmselt pigem ebamugav siis, kui \u00f5mblejal on v\u00e4he kogemusi.<\/p>\n

R\u00e4tsep, kes on t\u00e4itnud paljusid erinevaid tellimusi ja saanud v\u00e4ga erinevate klientide tagasisidet, oskab t\u00f5en\u00e4olisemalt ette n\u00e4ha, kust v\u00f5ib pigistada v\u00f5i rebeneda, ning oma t\u00f6\u00f6d juba eos vastavalt kohandada. Kuid kui tahta, et sama meister teeks k\u00fclarahva heaks k\u00f5ike, n\u00e4iteks parandaks nii autodel rehve kui ka \u00f5mbleks \u00fclikondi, siis polegi imestada, kui tulemus pole see, mida soovitud, v\u00f5i on pintsak m\u00f5nikord lausa kummist tehtud.<\/p>\n

Sama kehtib ka digiriigi arenduste kohta. Veidi frustratsiooni digiriigi praeguste arendusviiside suunal on omal kohal, aga pole vaja kiruda digiriiki kui sellist, mis s\u00e4\u00e4stab eestimaalastele iga aasta miljardeid t\u00f6\u00f6tunde ja sellega ka miljardeid eurosid. Eesti digiriik on maailmas pika puuga k\u00f5ige mugavam ja v\u00f5imalusterohkem. Probleem peitub mujal.<\/p>\n

Nimelt, riik ei peaks \u00fcldse proovima olla ise lisaks avalike teenuste disainijale ja pakkujale ka tarkvaraarendaja. Las iga kingsepp j\u00e4\u00e4da oma liistude juurde.<\/p>\n

Digiriigi konkreetseid infos\u00fcsteeme ja platvorme pakuvad palju paremini Eesti laia rahvusvahelise kogemusega IT-ettev\u00f5tted. K\u00fcll aga tuleb riigil olla v\u00e4ga teadlik arenduste tellija. Paraku riik kipub tellima liiga kohmakalt ega loo ruumi innovatsiooniks. Just selle tegutsemisviisi muutmine lahendaks \u00e4ra valdava enamiku p\u00f5hjustest, miks v\u00f5ib ajuti kuulda digiriigi suunal nurinat.<\/p>\n

Riik telligu IT abil murede \u00e4ra lahendamist, mitte koodiridu<\/p>\n

Nils Niitra on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rselt juhtinud t\u00e4helepanu riigi enda n-\u00f6 IT-majade ehk eri asutuste tarkvaraarenduse \u00fcksuste kordades liiga suurele mahule. Ta pole ka sugugi ainus, kes on sellest kirjutanud, ja saan temaga igati n\u00f5ustuda.<\/p>\n

Riik ei peaks sekkuma v\u00e4ga h\u00e4sti ja t\u00f5husalt toimivale IT-turule. Maksumaksja raha kokkuhoid oleks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Digiriigi s\u00fcsteemide arendust on s\u00e4\u00e4stlikum ja kvaliteetsem tellida karmi hankekonkurentsi korras Eesti tipptasemel IT-sektorist selle asemel, et proovida IT-ettev\u00f5tteid riigiaparaadi sees dubleerida.<\/p>\n

Selle maksumaksja raha s\u00e4\u00e4stuv\u00f5idu eelduseks on tark tellimine. Digitaliseerimine on vahend kulude kokkuhoiuks ja t\u00f5hustamiseks, kuid digitaliseerimine on t\u00f5hus vaid siis, kui probleeme k\u00e4sitletakse tervikuna, mitte ministeeriumi v\u00f5i riigi IT-maja p\u00f5hiselt.<\/p>\n

Riik ei tohiks kunagi tellida lihtsalt tarkvara valmiskirjutamist, vaid peaks n\u00f5udma \u2013 ja \u00fchtlasi ka usaldama \u2013, et kogenud IT-ettev\u00f5te leiab p\u00fcstitatud probleemile ise k\u00f5ige t\u00f6\u00f6kindlama ja mugavama lahenduse. Ja, miks mitte, v\u00f5tab ka l\u00e4bipaistva tasumudeli alusel aastateks vastutuse, et s\u00fcsteem toimib ja k\u00e4ib ajaga kaasas. Lahendus on ikka selles juba kulunud mantras: koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n

\u00c4rme pisenda Eesti digiriigi v\u00f5imsat edulugu<\/p>\n

Nils Niitrat, mind ja veel paljusid on h\u00e4irinud t\u00f5rked m\u00f5nede digiriigi s\u00fcsteemide t\u00f6\u00f6s. Need ongi tulenenud sellise t\u00f6\u00f6jaotuse puudumisest. Uus h\u00fcpe kvaliteedis tekib siis, kui leiame riigis uued koost\u00f6\u00f6viisid, kuidas kasutada Eesti ettev\u00f5tete \u00fcle maailma elluviidud suuremahuliste projektide kogemusi Eesti maksumaksja h\u00fcvanguks.<\/p>\n

V\u00e4ga oluline on teadvustada, et Eesti suuremad tarkvaraarenduse ettev\u00f5tted teenivad l\u00f5viosa, suurimate puhul isegi \u00fcle 90 protsendi, oma k\u00e4ibest v\u00e4lismaalt. Oleks igas vaates t\u00f5husam, kui seda kogemust pidevalt ka Eesti digiriigi arendamiseks rakendada.<\/p>\n

“V\u00f5idaksid riik, IT-ettev\u00f5te ja, mis k\u00f5ige t\u00e4htsam, iga eestimaalane nii maksumaksja kui ka digiriigi teenuste kasutajana.”<\/p>\n

Samuti saab olla uus kodumaine referents maailmas esmakordsete riigi e-lahenduste loomisel omakorda h\u00fcppelauaks veelgi suurema Eesti IT-ekspordi ja maksutuluni. V\u00f5idaksid riik, IT-ettev\u00f5te ja, mis k\u00f5ige t\u00e4htsam, iga eestimaalane nii maksumaksja kui ka digiriigi teenuste kasutajana.<\/p>\n

Niitra viskas \u00f5hku olulisi k\u00fcsimusi: “2026. aastal tuleb l\u00f5putu IT-kihtide kasvatamise asemel k\u00fcsida, millised riigi IT-investeeringud on viimase viie aasta jooksul p\u00e4riselt v\u00e4hendanud ametnike t\u00f6\u00f6mahtu. Millised on m\u00f5\u00f5detavalt l\u00fchendanud menetlusaega? Millised on lubanud sulgeda m\u00f5ne vana s\u00fcsteemi, kaotada m\u00f5ne dubleeriva n\u00f5ude ning j\u00e4tta m\u00f5ne t\u00f6\u00f6koha loomata?”<\/p>\n

Kuigi need v\u00f5isid olla m\u00f5eldud retoorilistena, vastan neile siiski. Eesti digiriigi edulood on kogu maailmas endiselt ainulaadsed, neid on hulganisti. Kellele meenub, millal ta viimati pidi midagi allj\u00e4rgnevast tegema f\u00fc\u00fcsiliselt m\u00f5nda ametkonda k\u00fclastades:<\/p>\n