\u201eNorstati l\u00e4biviidud uuringust selgus, et \u00fcheksa \u00fc\u00fcrnikku k\u00fcmnest oleks valmis vahetama \u00fc\u00fcripinna oma kodu vastu, kui sellega ei kaasneks rahalisi kohustusi. Kui v\u00f5rrelda t\u00e4naseid \u00fc\u00fcrihindu ja kodulaenu makseid, siis on need paljudel juhtudel samas suurusj\u00e4rgus. Oluline erinevus seisneb aga selles, et kodulaenu makstes kogub inimene vara endale, samas kui \u00fc\u00fcrimakse aitab kindlustada \u00fc\u00fcrileandja paremat tulevikku,\u201c \u00fctles Ollik.<\/p>\n
Uuringust selgus ka, et ligikaudu pooled koduostu kaaluvatest inimestest on valmis maksma kodulaenu eest kuni 500 eurot kuus ning pooled \u00fcle selle. Umbes 500 eurot kuus v\u00f5ib pidada keskmise laenuhuvilise orientiiriks. Luminoris vastab see t\u00e4na ligikaudu 128 000 euro suurusele laenule 30 aastaks 15-protsendise sissemakse juures.<\/p>\n
Samas j\u00e4\u00e4b paljude jaoks kodu ostmise peamiseks takistuseks just omafinantseeringu kogumine. Olliku s\u00f5nul on selleks olemas ka leevendavaid v\u00f5imalusi. N\u00e4iteks EISi noore spetsialisti k\u00e4enduse abil saab sissemakse m\u00e4\u00e4ra v\u00e4hendada 10 protsendini. 120 000 euro suuruse kodu puhul t\u00e4hendab see ligi 6400 euro suurust vahet vajaminevas omafinantseeringus. Lisaks v\u00f5imaldab EIS k\u00e4endus ka 5% omafinantseeringule, aga seda tingimusel kui peres on kolm v\u00f5i enam last.<\/p>\n
Ta m\u00e4rkis, et selge eesm\u00e4rk aitab sissemakse kogumist lihtsamini planeerida. Kui eesm\u00e4rk on koguda kolme aastaga n\u00e4iteks 12 000 eurot, t\u00e4hendab see umbes 350 euro suurust igakuist s\u00e4\u00e4stu. Alternatiivina tasub kaaluda ka Numai koduostuteenust, mis v\u00f5imaldab kolida oma koju kohe ning jagada sissemakse osamakseteks. Eluaseme ostuhind on fikseeritav, mist\u00f5ttu ei pea muretsema ajas kasvavate kinnisvarahindade p\u00e4rast.<\/p>\n
Ollik lisas, et laenuv\u00f5imekuse parandamiseks pakuvad pangad ka sihtr\u00fchmap\u00f5hiseid lahendusi. \u201eN\u00e4iteks pakume Luminoris haridust\u00f6\u00f6tajatele soodsamaid tingimusi, et toetada nende panust \u00fchiskonda,\u201c s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Kuigi paljud eelistaksid oma kodu, on \u00fc\u00fcrimisel endiselt oma roll. \u201e\u00dc\u00fcrimine<\/a> sobib h\u00e4sti olukordades, kus elukorraldus ei ole veel paigas v\u00f5i on plaanis l\u00e4hiaastatel elukohta muuta. Sellisel juhul annab \u00fc\u00fcrimine paindlikkuse, mida kodu omamine alati ei paku,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n Ollik m\u00e4rkis, et kodulaenuga kaasnev pikaajaline kohustus v\u00f5ib esmapilgul tunduda suur, kuid praktikas ei j\u00e4\u00e4 inimesed \u00fche otsusega aastak\u00fcmneteks seotuks. \u201eLuminori keskmise kodulaenu pikkus on umbes k\u00fcmme aastat. Seej\u00e4rel vahetatakse elu jooksul eluaset v\u00f5i refinantseeritakse laen. Kui t\u00e4na ei v\u00f5imalda sissetulek osta unistuste kodu, v\u00f5ib alustada v\u00e4iksemast ja liikuda samm-sammult edasi, \u201es\u00f5nas ta.<\/p>\n Luminori tellitud Baltikumi-\u00fclene uuring viidi l\u00e4bi veebruaris ja m\u00e4rtsis koost\u00f6\u00f6s uuringufirmaga Norstat. Eestis vastas k\u00fcsitlusele 1003, L\u00e4tis 1000 ja Leedus 1002 inimest vanuses 18\u201360 eluaastat.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (20)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eNorstati l\u00e4biviidud uuringust selgus, et \u00fcheksa \u00fc\u00fcrnikku k\u00fcmnest oleks valmis vahetama \u00fc\u00fcripinna oma kodu vastu, kui sellega ei…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":70398,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1431,28,29,438,19,1832,25,23,24,22,20,6687,30],"class_list":["post-153474","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kodulaen","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-luminor","tag-news","tag-norstat","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-uurimine","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116402970257537566","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153474","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=153474"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153474\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/70398"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=153474"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=153474"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=153474"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}