tervisealane <\/a>v\u00e4\u00e4rinfo ja inimeste p\u00f6\u00f6rdumine ebateaduslike ravimeetodite poole pole pelgalt \u00fcksikute \u201esoolapuhujate\u201c teene. See on s\u00fcmptom millestki s\u00fcgavamast \u2013 usalduse, teadlikkuse ja suhtluse kriisist meie tervishoius\u00fcsteemis. Eksperdid leiavad, et libameditsiini populaarsus on m\u00e4rk sellest, et paljud inimesed tunnevad end ametliku meditsiini k\u00f5rval kuulduna vaid harva.<\/p>\nPerearst Marta Velgan t\u00f5deb, et tervishoid on muutunud inimestele liiga keeruliseks ja kaugeks. Paljud ei m\u00f5ista, kuidas s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab, ega tea, kuhu oma murega p\u00f6\u00f6rduda. \u201eKui inimene on korra halva kogemuse saanud, v\u00f5ib ta kaotada usu kogu s\u00fcsteemi vastu,\u201c selgitab ta. Nii minnaksegi sageli otse tasulisse vastuv\u00f5ttu v\u00f5i otsitakse abi hoopis internetist ja alternatiivkanalitest, kus vastused on lihtsad, aga sageli ohtlikud.<\/p>\n
Ka Eesti Arstide Liidu president Neeme T\u00f5nisson n\u00e4eb probleemi tervishoiu k\u00e4ttesaadavuses. Kui perearstile ei p\u00e4\u00e4se ligi v\u00f5i suhtlus on katkendlik, hakkab inimene paratamatult otsima abi mujalt. \u201eKui oma arsti v\u00f5i \u00f5ega on raske kontakti saada, satutaksegi kergemini libameditsiini allikate otsa,\u201c m\u00e4rgib ta.<\/p>\n
Terviseameti peadirektor Birgit Lao lisab, et hirm hukkam\u00f5istu ees s\u00fcvendab olukorda veelgi. \u201eInimesed kardavad, et nende muret ei v\u00f5eta t\u00f5siselt. Selle asemel, et arstiga r\u00e4\u00e4kida, p\u00f6\u00f6rdutakse anon\u00fc\u00fcmselt veebis\u00fcgavustesse,\u201c \u00fctleb Lao.<\/p>\n
K\u00f5ige olulisemaks peavad eksperdid arsti ja patsiendi vahelist suhet. Kui arst ei kuula, vaid vaidleb v\u00f5i t\u00f5rjub, katkeb side t\u00e4ielikult. \u201eKui arst reageerib vihaselt ja \u00fctleb: \u2018mine siis mujale\u2019, j\u00e4\u00e4b inimene ilma toetuseta,\u201c kirjeldab Velgan. \u201eAga kui arst j\u00e4tab ukse avatuks ja p\u00e4riselt kuulab, v\u00f5ib see muuta kogu patsiendi hoiaku.\u201c<\/p>\n
T\u00f5nissoni s\u00f5nul on ka arstide seas erinevusi. M\u00f5ned meditsiinit\u00f6\u00f6tajad kasutavad oma positsiooni, et propageerida teaduslikult t\u00f5estamata meetodeid. \u201eEi saa olla korraga nii arst kui ka ravitseja,\u201c r\u00f5hutab ta. Selline vastuolu \u00f5\u00f5nestab kogu arstikonna usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja loob \u00fchiskonnas veelgi suuremat segadust.<\/p>\n
Ka seadusandlus ei suuda v\u00e4\u00e4rinfo levikuga sammu pidada. Terviseameti v\u00f5imalused sekkuda on piiratud, sest k\u00f5iki valev\u00e4iteid ei saa karistada \u2013 eriti kui m\u00fc\u00fcakse \u201eloodustooteid\u201c v\u00f5i \u201etoidulisandeid\u201c. Lao s\u00f5nul saab amet tegutseda vaid siis, kui tegemist on registreeritud tervishoiut\u00f6\u00f6tajaga v\u00f5i m\u00fc\u00fcakse ohtlikke aineid.<\/p>\n
Samas on probleem s\u00fcgavam \u2013 toidulisandite ja \u201etervist toetavate toodete\u201c j\u00e4relevalve on killustatud erinevate ametite vahel. Velgani s\u00f5nul on apteekides m\u00fc\u00fcdavate toodete puhul sageli raske aru saada, kas need \u00fcldse toimivad. \u201eK\u00f5ike nimetatakse tervisetooteks, kuigi m\u00f5ju on teadmata,\u201c nendib ta.<\/p>\n
Ekspertide arvates ei lahenda probleemi karmimad seadused, vaid haridus ja teadlikkuse t\u00f5stmine. \u201eTuleb kasvatada tervisealast ja teadusalast kirjaoskust,\u201c \u00fctleb T\u00f5nisson. Inimesed peavad oskama otsida usaldusv\u00e4\u00e4rseid allikaid ja m\u00f5ista, mis on teaduslikult t\u00f5endatud.<\/p>\n
Birgit Lao r\u00f5hutab, et vaja on ka p\u00e4ris lugusid \u2013 juhtumeid, kus t\u00f5endusp\u00f5hisest ravist loobumine on toonud traagilisi tagaj\u00e4rgi. \u201eEi piisa loosungitest. Tuleb n\u00e4idata, mis juhtub siis, kui inimene usaldab valeallikat,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n
Velgani s\u00f5nul peaksid tervishoiuasutused tegema tihedamat koost\u00f6\u00f6d patsiendiliitudega, et m\u00f5ista, miks inimesed alternatiivmeditsiini poole p\u00f6\u00f6rduvad ja kuidas neid paremini toetada. \u201eAinu\u00fcksi teavituskampaaniatest ei piisa \u2013 info peab j\u00f5udma inimeseni, keda see p\u00e4riselt puudutab,\u201c lisab ta.<\/p>\n
Libameditsiini levik ei ole ainult tagaj\u00e4rg \u2013 see on peegel. See n\u00e4itab, et \u00fchiskonnas on s\u00fcgav usalduskriis, kus teaduslik meditsiin ja inimlik l\u00e4hedus on teineteisest eemaldunud. Kui arst ja patsient ei kuule teineteist, t\u00e4idab t\u00fchimiku keegi teine \u2013 sageli see, kellel pole teadmisi, aga kellel on empaatiat. Seep\u00e4rast tuleb alustada usalduse taastamisest. Mitte ainult meditsiini vastu, vaid ka inimlikkuse ja m\u00f5istmise vastu, mis on iga tervenemise aluseks.<\/p>\n
\nFacebook
\nTwitter\n<\/p>\n
\t\tContinue Reading<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Facebook Twitter Eestis kasvav tervisealane v\u00e4\u00e4rinfo ja inimeste p\u00f6\u00f6rdumine ebateaduslike ravimeetodite poole pole pelgalt \u00fcksikute \u201esoolapuhujate\u201c teene. See…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":15351,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,9771,19,25,308,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-15350","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-libameditsiin","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-tervis","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15350","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15350"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15350\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15351"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15350"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15350"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15350"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}