Hiljutine uuring viitab, et inimesed, kes pole kunagi abielus olnud, haigestuvad v\u00e4hki m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt sagedamini kui need, kes on abielus v\u00f5i on seda varem olnud. T\u00f6\u00f6r\u00fchm ei kiirusta t\u00f5mbama kahe vahele veel siiski p\u00f5hjuslikku seost.<\/p>\n
Miami \u00fclikooli teadlaste anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et risk v\u00e4hki haigestuda oli abiellumata meeste seas 68 protsenti ja naiste seas koguni 85 protsenti k\u00f5rgem v\u00f5rreldes abielus v\u00f5i ka nendega, kes olid lahutatud. Uuringus loeti vallaliseks ka need paarid, kes elasid koos p\u00fcsisuhtes, kuid polnud ametlikult abiellunud.<\/p>\n
Kuigi erinevused on suured, r\u00f5hutavad teadlased, et tulemusi ei tasu t\u00f5lgendada nii, nagu abielu ise kaitseks v\u00e4hi eest v\u00f5i tervise nimel tuleks kiiresti abielluda.<\/p>\n
Pealtn\u00e4ha selgete numbrite taga on m\u00e4rksa keerulisem pilt. V\u00e4hkkasvajad ei vali inimesi nende perekonnaseisu j\u00e4rgi, kuid mitmed v\u00e4hiriski m\u00f5jutavad tegurid, n\u00e4iteks suitsetamine, stress ja laste saamine, v\u00f5ivad olla seotud sellega, kas inimene on abielus v\u00f5i mitte. Samuti viitavad teadlased v\u00f5imalusele, et tervemad inimesed v\u00f5ivad olla altimad abielluma.<\/p>\n
Tulemused p\u00f5hinevad enam kui nelja miljoni v\u00e4hijuhtumi anal\u00fc\u00fcsil, mis registreeriti 12 USA osariigis aastatel 2015\u20132022 v\u00e4hemalt 30-aastastel inimestel. Kuna tegemist oli l\u00e4bil\u00f5ikeuuringuga, ei j\u00e4lginud teadlased seda, kuidas abielu v\u00e4hiriski pika aja jooksul m\u00f5jutab.<\/p>\n
K\u00f5ige suuremad erinevused ilmnesid meeste p\u00e4rakuv\u00e4hi puhul. V\u00e4hivormi esines nende seas, kes kunagi ei abiellunud, umbes viis korda sagedamini. Naiste emakakaelav\u00e4hki esines aga vallalistel naistel ligi kolm korda rohkem kui abielus v\u00f5i varem abielus olnud naistel.<\/p>\n
M\u00f5lemad haigused on tihedalt seotud sugulisel teel leviva inimese papilloomiviirusega (HPV). Teadlaste hinnangul v\u00f5ib p\u00fcsipartneri olemasolu suurendada t\u00f5en\u00e4osust, et inimene k\u00e4ib regulaarselt kontrollis. Samas v\u00e4hivormide puhul, mille jaoks on olemas laialdased s\u00f5eluuringud, n\u00e4iteks rinna- ja eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk, olid erinevused v\u00e4iksemad.<\/p>\n
Uuringu \u00fcks piirang oli kategooriate \u00fcldistus: n\u00e4iteks k\u00e4sitleti \u00fches r\u00fchmas nii inimesi, kes olid olnud \u00f5nnelikus abielus 30 aastat, kui ka neid, kes olid olnud l\u00fchikest aega abielus ja seej\u00e4rel aastak\u00fcmneid lahutatud. Sellest hoolimata peavad teadlased perekonnaseisu seost v\u00e4hiriskiga oluliseks ja seni v\u00e4he uuritud teemaks.<\/p>\n
Samas on varasemad uuringud n\u00e4idanud, et vallalisusel v\u00f5ib olla ka eeliseid, n\u00e4iteks tihedamad sotsiaalsed suhted ja rohkem v\u00f5imalusi enesearenguks. Ka abielul on oma varjuk\u00fcljed, n\u00e4iteks on seda seostatud suurema dementsusriskiga. Seega ei saa \u00f6elda, et \u00fcks v\u00f5i teine perekonnaseis oleks \u00fcheselt tervislikum.<\/p>\n
K\u00fcll viitavad tulemused teadlaste s\u00f5nul sellele, et sotsiaalsed tegurid nagu perekonnaseis, v\u00f5ivad olla olulised v\u00e4hi riskin\u00e4itajad.<\/p>\n