Justiitsministeeriumi hinnangul v\u00f5iks uue nutitelefoni v\u00f5i arvuti hinnale lisanduv autorite tasu olla suurem, sest tasu peab olema \u00f5iglane ning palju on inimesi, kes kontserte telefoniga filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga \u00fcldse vana aja j\u00e4\u00e4nuk, mis on eba\u00f5iglane ja moonutab turgu.<\/p>\n
Kui minna poodi, sealhulgas e-poodi, ja osta m\u00f5nelt Eesti ettev\u00f5ttelt nutitelefon, arvuti v\u00f5i n\u00e4iteks v\u00e4line k\u00f5vaketas, siis v\u00f5ib lisaks k\u00e4ibemaksu maksmisele arvestada ka sellega, et salvestusseadme hinda on sisse arvestatud ka niinimetatud erakopeerimise tasu.<\/p>\n
Erakopeerimise tasu on m\u00f5eldud Eesti muusika- ja filmisektorile ehk siis autoritele, esitajatele ja tootjatele. See on omamoodi h\u00fcvitis autoritele selle eest, kui arvutikasutaja laeb internetist alla m\u00f5ne muusikapala v\u00f5i filmi v\u00f5i siis l\u00e4heb n\u00e4iteks kontsertile ja filmib seal muusiku etteastet. Kas v\u00f5i l\u00fchikese viiesekundilise video enda telefoni, et postitada see sotsiaalmeediasse, selgitas justiitsministeeriumi esindaja.<\/p>\n
Igale uuena ostetud nutitelefonile v\u00f5i arvutile on praegu hinda sisse arvestatud selle tasuna 3,50 eurot. Autorite esindajad kirjutasid aga juba kaks aastat tagasi justiitsministrile, et autoritele makstavad tasud on liialt v\u00e4ikesed ja peavad t\u00f5usma.<\/p>\n
Justiitsministeeriumi sai n\u00fc\u00fcd valmis ka konkreetse plaani, mille j\u00e4rgi v\u00f5iksid tasud alates 1. juulist t\u00f5usta. N\u00e4iteks Eestist ostetud nutitelefoni hinnale v\u00f5iks lisanduda mitte 3,50 vaid kuus eurot. Autorid koguksid niiviisi iga aasta 900 000 eurot rohkem, kokku 2,3 miljonit eurot aastas.<\/p>\n
Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on kogu erakopeerimise tasu s\u00fcsteem praegu eba\u00f5iglane ning turgu moonutav. Liidu poliitika- ja \u00f5igusvaldkonna juht Keilin Tammep\u00e4rg r\u00e4\u00e4kis ERR-ile, et autorid peavad saama oma teoste kasutamise eest \u00f5iglast tasu, aga seda tasu peaks koguma sealt, kus inimesed p\u00e4riselt muusikat v\u00f5i filme tarbivad.<\/p>\n
“See s\u00fcsteem on eba\u00f5iglane, sest inimene ostab telefoni, aga me v\u00e4idame, et ta ei kasuta seda isiklikuks otstarbeks koopiate tegemiseks. Kui ta teebki m\u00f5ne \u00fcksiku koopia \u2013 n\u00e4iteks l\u00e4heb kontserdile ja teeb laulust video m\u00e4lestuseks \u2013, siis ta ei kuula seda sealt hiljem uuesti. Kui ta tahab laulu kuulata, l\u00e4heb ta ikkagi YouTube’i v\u00f5i m\u00f5nda muusse tasulisse kanalisse. See tasu on oma olemuselt vana aja j\u00e4\u00e4nuk ajast, mil koopiaid tehti t\u00f5esti riiulisse kassetile,” r\u00e4\u00e4kis Tammerp\u00e4rg.<\/p>\n
Hiinast nutitelefoni ostes ei saa Eesti autorid mitte mingit tasu<\/p>\n
Tammep\u00e4rg juhtis t\u00e4helepanu, et praegune s\u00fcsteem on Eesti ettev\u00f5tjate suhtes eba\u00f5iglane, sest kui inimene ostab telefoni n\u00e4iteks Hiina veebikaubamajast, siis seal nutitelefoni hinnas sellist tasu ei ole.<\/p>\n
Liit m\u00e4rgib kirjas riigile, et tarbijavaates t\u00e4hendab nutitelefonile m\u00e4\u00e4ratav erakopeerimise tasu ligi 7,5-eurost hinnalisa koos k\u00e4ibemaksuga, mis on tarbeelektroonika kaubanduses m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n
Eesti E-kaubanduse Liidu andmetel on k\u00f5ikidest tellitud pakkidest 65 protsenti p\u00e4rit Eestist ja koguni 35 protsenti v\u00e4lismaalt. Seejuures on kaubagruppide l\u00f5ikes laiatarbe elektroonika \u00fcks populaarsemaid kategooriaid, moodustades ligikaudu 30 protsenti e-ostudest.<\/p>\n
Liit juhib t\u00e4helepanu, et puuduliku j\u00e4relevalve t\u00f5ttu langeb tasumiskohustus ebaproportsionaalselt kohalikele kaupmeestele, samal ajal kui rahvusvahelised veebim\u00fc\u00fcjad ja mitmed v\u00e4iksemad e-poed tasu ei maksa.<\/p>\n
“Oleme teinud ettepaneku, et kuna kasutus on nii marginaalne, siis v\u00f5iks autorite \u00f5iglase tasu maksta riigieelarvest. Otsustamegi, et k\u00f5ik Eesti maksumaksjad maksavad selle h\u00fcvitise, mitte ei koguta seda nendelt, kes seadmeid ostavad ja suure t\u00f5en\u00e4osusega kopeerimiseks ei kasuta,” \u00fctles Tammep\u00e4rg.<\/p>\n
Uuring: iga kuues inimene laadis internetist muusikat alla<\/p>\n
Justiitsministeeriumi n\u00f5unik Alex Luik \u00fctles, et see kui palju inimesed kontsertidel filmivad, ei ole teada. K\u00fcll aga selgus eelmisel aastal tellitud Turu-uuringute AS-i uuringust, et iga kuues inimene on viimase aasta jooksul v\u00e4hemalt korra tasuta internetist muusikat alla laadinud.<\/p>\n
“See, miks nutitelefoni tasu t\u00f5stetakse 3,50 euro pealt kuue euro peale, p\u00f5hineb uuringu andmetel. K\u00fcsiti tarbijate k\u00e4est, kui palju nad erinevaid seadmeid erakopeerimiseks kasutavad, ja selgus, et nutitelefoni kasutamine selleks otstarbeks on m\u00e4rgatavalt t\u00f5usnud,” m\u00e4rkis Luik.<\/p>\n
Mida teha aga olukorras, kus Hiinast nutitelefoni v\u00f5i arvutit tellides, ei saa Eesti autorid mingit tasu ning see ei kajastu ka toote hinnas?<\/p>\n
“See on keeruline k\u00fcsimus. Kui tarbija l\u00e4heb veebipoodi ja tellib seadme n\u00e4iteks Hiinast, ei pruugi see erakopeerimise tasu j\u00f5uda tasu kogujani. See on arutelu koht, kas s\u00fcsteemi saaks muuta t\u00f5husamaks ja \u00fchetaolisemaks ka nende seadmete puhul, mis selliselt Eestisse j\u00f5uavad. See k\u00fcsimus vajab veel l\u00e4bim\u00f5tlemist,” \u00fctles Luik.<\/p>\n
Valitsuse plaani j\u00e4rgi oleks s\u00fcle- v\u00f5i tahvelarvutil ning lauaarvutil tasu m\u00e4\u00e4r neli eurot seadme kohta, nutitelefonil kuus eurot, salvestusfunktsiooniga teleril 4,5 eurot, v\u00e4lisel k\u00f5vakettal 3,5 eurot ning USB-m\u00e4lupulgal ja m\u00e4lukaardil 50 senti.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Justiitsministeeriumi hinnangul v\u00f5iks uue nutitelefoni v\u00f5i arvuti hinnale lisanduv autorite tasu olla suurem, sest tasu peab olema \u00f5iglane…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":153863,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[72609,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,63651,10625,7556,9886,28,29,778,144,19,25,14325,11491,371,12380,23,24,22,20,30],"class_list":["post-153862","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-autoritasu","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-intellektuaalne-omand","tag-it","tag-jaemuuk","tag-kaubandus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maksud","tag-muusika","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-salvestamine","tag-sisu","tag-tehnika","tag-telefonid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116406324024259047","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153862","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=153862"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153862\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/153863"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=153862"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=153862"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=153862"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}