{"id":153873,"date":"2026-04-15T02:52:08","date_gmt":"2026-04-15T02:52:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/153873\/"},"modified":"2026-04-15T02:52:08","modified_gmt":"2026-04-15T02:52:08","slug":"riik-plaanib-aastaks-2035-keskhariduse-enda-katte-votta-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/153873\/","title":{"rendered":"Riik plaanib aastaks 2035 keskhariduse enda k\u00e4tte v\u00f5tta | Eesti"},"content":{"rendered":"

Juba 2010-ndatel liikunud plaan, et riigi k\u00e4es peaks olema kogu g\u00fcmnaasiumiharidus, sai konkreetsema raami aastal 2021, mil valitsus kiitis heaks haridusvaldkonna arengukava 2021\u20132035, kus oli kirjas, et vastutuse jagamine keskhariduse tasemel tuleb muuta selgemaks ja enam vastutust tuleb anda riigile.<\/p>\n

Ka 2022. aasta kevadel avaldatud riigikontrolli auditis on selgelt kirjas, et “HTM on seisukohal, et riigile keskhariduse eest vastutuse andmine on oluline nii g\u00fcmnaasiumiv\u00f5rgu kui ka kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud haridusv\u00f5rgu kujunemisel”.<\/p>\n

Ministeeriumil ongi valmimas vastava seadusemuudatuse eeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus.<\/p>\n

Praegune p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseadus lubab g\u00fcmnaasiumi pidada nii riigil kui ka omavalitsusel ning seega lubab seadus keskharidust pakkuda ka nendel omavalitsustel, kus \u00f5pilaste arv pidevalt v\u00e4heneb. Seadusemuudatuse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse nii-\u00f6elda selgroog ongi, et g\u00fcmnaasiumite pidamise \u00f5igus antakse aastaks 2035 riigile ja omavalitsustele j\u00e4\u00e4b p\u00f5hihariduse pakkumise \u00fclesanne, \u00fctles ERR-ile haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Henry Kattago.<\/p>\n

“Omavalitsused on v\u00e4lja toonud, et k\u00f5ige olulisem oleks luua \u00f5igusselgus, et kas riik on valmis muutma p\u00f5hikooli ja g\u00fcmnaasiumi seadust ja teisi \u00f5igusakte selliselt, et keskhariduse tagamise \u00fclesanne aastaks 2035 oleks riigil ja p\u00f5hiharidus j\u00e4\u00e4ks omavalitsuste korraldada,” \u00fctles Kattago.<\/p>\n

Praegu k\u00e4ib muudatuste viimistlemine, et omavalitsustega oleks v\u00f5imalik esimesed pilootprojektid k\u00e4ivitada halduslepingu mudeli katsetamiseks, lisas ta.<\/p>\n

L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised k\u00e4ivad P\u00f5ltsamaa vallaga ja P\u00e4rnuga. P\u00f5ltsamaa on \u00f6elnud, et nemad on valmis katsetama. Haldusleping ise t\u00e4hendab seda, et g\u00fcmnaasium j\u00e4\u00e4b k\u00fcll linna v\u00f5i valla pidada, aga riigiga s\u00f5lmitakse leping, millega riik seab oma kriteeriumid, millele g\u00fcmnaasium peab vastama, lausus Kattago.<\/p>\n

“Et ta oleks olemuslikult sarnane riigig\u00fcmnaasiumiga, pakuks sarnast \u00f5ppekvaliteeti ja \u00f5ppekeskkonda. Seal oleksid kvalifitseeritud \u00f5petajad ja nii edasi,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Halduslepinguid hakatakse kasutama seet\u00f5ttu, et v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsusega j\u00f5uti arusaamale, et k\u00f5iki munitsipaalg\u00fcmnaasiume ei ole m\u00f5tet hakata riigistama ning pigem on nende g\u00fcmnaasiumide puhul, mis on eluj\u00f5ulised ehk piisava arvu \u00f5pilaste ja \u00f5petajatega ning korralike hoonetega, m\u00f5istlik s\u00f5lmida haldusleping, nentis Kattago.<\/p>\n

Henry Kattago. Autor\/allikas: Riigikantselei<\/p>\n

L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Tallinnaga on alles algusj\u00e4rgus<\/p>\n

Kui aastaks 2035 siirdub keskharidus t\u00f5esti riigi k\u00e4tte, siis puudutab see loomulikult ka suurimat omavalitsust, Tallinna, kus \u00f5pilaste v\u00e4hese arvu probleemi otseselt pole. Haridusministeeriumil on omad plaanid juba m\u00f5nev\u00f5rra paigas ning praegu toimuvad linnavalitsusega kohtumised, et saada aru nende tulevikuprognoosidest ja vajalikest tegevustest, \u00fctles Kattago.<\/p>\n

Tallinna linnavalitsuse tegevusprogrammis on kirjas, et selle aasta l\u00f5puks on HTM-iga kokku lepitud g\u00fcmnaasiumihariduse \u00fclev\u00f5tmise kava. Tallinna haridusameti juht Kaarel Rundu \u00fctles ERR-ile, et tema julge praegu kinnitada, et aasta l\u00f5puks k\u00f5ik detailid paika saavad.<\/p>\n

“T\u00f5epoolest, eesm\u00e4rk on, et leida \u00fchine keel, aga k\u00f5ik need detailid on praegu veel v\u00e4ga algusj\u00e4rgus ja vajavad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimist. \u00a0Me oleme vahetanud ministeeriumiga infot, mis puudutab Tallinna demograafiat, et me saaksime \u00fchtmoodi aru, millised on Tallinna haridusasutuste vajadused tulevikus,” lausus Rundu.<\/p>\n

“Seal on erinevaid n\u00fcansse, mis ei puuduta ju ainult g\u00fcmnaasiumiharidust, vaid ka t\u00e4iskasvanuharidust, osati ka kutse\u00f5pet. Need on k\u00f5ik sellised k\u00fcsimused, mis veel on avatud,” lisas ta. \u00a0<\/p>\n

Haridusministeeriumi eesm\u00e4rk on, et praegusest oluliselt suurem osa p\u00f5hikooli l\u00f5petajatest valiks Tallinnas keskhariduse koos ameti\u00f5ppega ehk kutsehariduse. “Et nad oleksid hiljem t\u00f6\u00f6turul ja \u00fchiskonnas konkurentsiv\u00f5imelised,” nentis Kattago.<\/p>\n

Rundu s\u00f5nul on neile teada riigi eesm\u00e4rk kutseharidust populariseerida ja sellega pole pealinnal probleeme, aga Tallinnale teeb muret erivajadustega noorte tulevik ja karj\u00e4\u00e4riv\u00e4ljavaated.<\/p>\n

“Millele kindlasti on oluline ka kutsehariduse \u00fcmberkorralduse vaatest otsa vaadata ja ja neile pakkuda rohkem perspektiive. Tallinn on oma rakendusliku kolled\u017ei juures avanud erialasid, mis ongi m\u00f5eldud haridusliku erivajadustega noortele, aga kindlasti neid \u00f5ppekohti on rohkem vaja ka Tallinnas,” lausus ta.<\/p>\n

Plaani j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4b Tallinnas g\u00fcmnaasiume p\u00e4ris palju v\u00e4hemaks<\/p>\n

Tallinnas on haridusministeeriumi andmetel praegu koguni 42 linnale kuuluvat g\u00fcmnaasiumi. Haridusministeerium n\u00e4eb, et pikas perspektiivis peab Tallinna g\u00fcmnaasiumiv\u00f5rk kindlasti konsolideeruma ehk nii suurt arvu g\u00fcmnaasiume pealinna tulevikus kindlasti ei n\u00e4e.<\/p>\n

“Arvestama peab, et Tallinnas \u00f5pib t\u00e4na ligi 12 000 g\u00fcmnasisti, mis on 40 protsenti k\u00f5igist Eesti g\u00fcmnasistidest ehk et g\u00fcmnasiste ongi Tallinnas palju. Aga kui vaadata neid g\u00fcmnaasiume, siis seal on ka v\u00e4iksemaid, n\u00e4iteks 72 g\u00fcmnasistiga koole. Suurimas on veidi \u00fcle 400 \u00f5pilase, samas riigig\u00fcmnaasiumites \u00f5pib 1080 \u00f5pilast ehk et optimumi Tallinnas t\u00e4na munitsipaalg\u00fcmnaasiumi poolel saavutatud ei ole,” lausus Kattago.<\/p>\n

Tallinnas on praegu kolm riigig\u00fcmnaasiumi ning neljas peaks paari aasta p\u00e4rast avama uksed Lasnam\u00e4el. Tulevikus v\u00f5iks neid m\u00f5ni rohkem olla, praegu linnale kuuluvaid g\u00fcmnaasiume aga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hem, leitakse HTM-is.<\/p>\n

“Me arvame enda prognoose vaadates, et Tallinnas oleks optimaalne seitse riigig\u00fcmnaasiumit, pluss Harjumaa riigig\u00fcmnaasiumid (neid on neli \u2013 toim.) ja lisaks (kutseharidus)kolled\u017eid. Ja v\u00f5ib-olla j\u00e4\u00e4b k\u00fcmmekond erisusega g\u00fcmnaasiumi a la Prantsuse l\u00fctseum v\u00f5i seda t\u00fc\u00fcpi koolid. Siis peaks olema n\u00f5udlus rahuldatud,” lausus Kattago.<\/p>\n

Rundu nimetas seda m\u00f5ttek\u00e4iku spekulatiivseks ning tema s\u00f5nul ei tohiks unustada, et osa g\u00fcmnaasiume toimivad Tallinnas rahvusvaheliste lepingute alusel, lisaks on Tallinnas v\u00e4ga pika traditsiooniga ning erinevate profiilidega koole.<\/p>\n

“Meie ei ole veel selliste numbriteni j\u00f5udnud Aga kindlasti me arvestame ka linna demograafiaga. Neid numbreid ma rohkem ei tahakski kommenteerida, see on natuke spekulatiivne l\u00e4henemine ja meile ei ole neid numbreid veel tutvustatud,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Kaarel Rundu. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Alla 100 \u00f5pilasega g\u00fcmnaasiume on Eestis k\u00fcmneid ja k\u00fcmneid<\/p>\n

Senikaua, kuni seadusemuudatust pole tehtud, on omavalitsustel \u00f5igus v\u00e4ikese \u00f5pilaste arvuga g\u00fcmnaasiumiosi edasi pidada. Ja selliseid g\u00fcmnaasiume pole \u00fcldse v\u00e4he: kui Eestis on sel \u00f5ppeaastal kokku 153 g\u00fcmnaasiumi, millest 99 on munitsipaalg\u00fcmnaasiumid, siis alla saja \u00f5pilase on 61 g\u00fcmnaasiumil.<\/p>\n

“Me oleme pannud omavalitsustele s\u00fcdamele, et kui g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilaste arv alla saja on juba pikemat aega olnud, siis ikkagi t\u00f5siselt m\u00f5eldaks, millised on kooliv\u00f5rgu \u00fcmberkorraldamise v\u00f5imalused v\u00f5i koost\u00f6\u00f6kohad riigiga, et piirkonna p\u00f5hikooli l\u00f5petajatele saaks ka tulevikus pakkuda kvaliteetset keskharidust,” lausus Kattago.<\/p>\n

Ka m\u00f5ne aasta tagune riigikontrolli audit t\u00f5i v\u00e4lja, et kooliv\u00f5rgu korrastamine ehk v\u00e4ikese \u00f5pilaste arvuga g\u00fcmnaasiumiosade sulgemine ei ole kulgenud kavandatud tempos.<\/p>\n

“Eestis on g\u00fcmnaasiumite arv v\u00e4henenud, aga mitte oodatud ulatuses \/…\/ Vahe-eesm\u00e4rgina oli kavas 2020. aastaks v\u00e4hendada statsionaarses \u00f5ppes \u00fcldkeskhariduse omandamise v\u00f5imalust pakkuvate koolide arvu 202-lt umbes sajani. 2020\/2021. \u00f5ppeaastal tegutses 158 kooli,” m\u00e4rkis riigikontroll.<\/p>\n

Riik kohalikke g\u00fcmnaasiume sulgeda ei saa, seda saavad teha ikkagi ainult vallad-linnad, \u00fctles Kattago.<\/p>\n

“On omavalitsusi, kes on kooliv\u00f5rgu otsused julgenud \u00e4ra teha \u2013 on vaadanud numbreid, prognoose, arvestanud realistlikult oma v\u00f5imalustega. Ja loomulikult on ka neid, kes veel kaaluvad ja anal\u00fc\u00fcsivad ja r\u00e4\u00e4givad veel kogukondadega l\u00e4bi. Eks see k\u00f5ik s\u00f5ltub ka poliitilistest tahtest l\u00f5puks, kuidas volikogud otsustavad. Riigi vaatest ei ole v\u00f5imalik vahetult kuidagi sundida kedagi kooliv\u00f5rku omavalitsuses \u00fcmber korraldama,” lausus ta.<\/p>\n

Rundu m\u00e4rkis, et Tallinna eesm\u00e4rgiks on, et ka peale aastat 2035 oleks pealinnas mitmekesine haridusv\u00f5rk ja seet\u00f5ttu ei pooldata HTM-i arusaama, et k\u00f5ik omavalitsused peaksid nii-\u00f6elda riigig\u00fcmnaasiumi mudeli \u00fcks-\u00fchele oma koolidesse halduslepingutega \u00fcle v\u00f5tma.<\/p>\n

“Me seda n\u00e4gemust sellisel kujul ei jaga. Tallinna haridusv\u00f5rk on v\u00e4ga mitmekesine. Samamoodi riigig\u00fcmnaasiumitel on v\u00e4ga erip\u00e4rased profiilid ja, ja seda mitmekesist haridusv\u00f5rku me soovime hoida. Ja kindlasti on ka see \u00fcks l\u00e4htepunkt l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel ministeeriumiga,” lausus ta.<\/p>\n

Et eeln\u00f5u valmimiseni kulub veel aega, j\u00e4\u00e4b see m\u00f5ne j\u00e4rgmise riigikogu koosseisu menetleda, kui j\u00e4rgmisel valitsusel on poliitiline konsensus olemas, et selle teemaga edasi liikuda ja seadusemuudatused riigikogule esitada, \u00fctles Kattago.<\/p>\n

Klassiruum. Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Juba 2010-ndatel liikunud plaan, et riigi k\u00e4es peaks olema kogu g\u00fcmnaasiumiharidus, sai konkreetsema raami aastal 2021, mil valitsus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":153874,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,2819,29838,2507,21,46294,17696,5634,28,29,72613,19,2681,25,47189,8012,2130,23,24,22,20,30],"class_list":["post-153873","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gumnaasium","tag-haridusamet","tag-haridusministeerium","tag-headlines","tag-henry-kattago","tag-kaarel-rundu","tag-keskharidus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-munitsipaalgumnaasium","tag-news","tag-omavalitsused","tag-populaarseimad-lood","tag-riigigumnaasium","tag-riigikontroll","tag-tallinn","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116406461683402282","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153873","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=153873"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153873\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/153874"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=153873"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=153873"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=153873"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}