![\"\"](\"https:\/\/www.muurileht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2026\/04\/161-WEB-1440x800px-Peatage-maailm-rahvas-tahab-tummi-Amanda-Kaunispaik-scaled.jpg\")
<\/a><\/p>\nMIS ON L\u00c4DRAMUSS?<\/p>\n
Kuna veriv\u00e4rskest \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatust j\u00e4i lisaks mitmetele roppustele v\u00e4lja ka \u201el\u00e4dramussi\u201d definitsioon, tuleb termin ise lahti seletada. L\u00e4dramuss on muusika\u017eanr\u2026<\/p>\n
- \n
- mille saatel pinnapeol oksendada, kui v\u00f5hiv\u00f5\u00f5ras, kellega sa moment tagasi oma s\u00fcgavaimaid saladusi jagasid, su juukseid kinni hoiab;<\/li>\n
- mille instrumentaalosa moodustab kiire j\u00f5uline elektrooniline biit (rahvakeeli t\u00fcmm), mida on kohati raske \u017eanriliselt m\u00e4\u00e4ratleda;\u00a0<\/li>\n
- mille saatel unustavad end tantsup\u00f5randal t\u00e4ielikult ka need, kellele instrumentaalne ja s\u00f5nadeta klubimuss muidu erilist n\u00e4rvik\u00f5di ei paku.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n
Tsirkust, leiba ja SoundCloudi r\u00e4ppi<\/p>\n
L\u00e4dramuusika laialdane levik popmuusikas pole midagi uut. Erinevalt Suurbritanniast, kus toimus 1990ndatel t\u00e4nu rahastusele ja suurenenud t\u00e4helepanule kultuurivaldkonnas plahvatuslik areng, oli tolleaegne Eesti osa niinimetatud metsikust idast, kus suudeti v\u00e4hestest rahalistest vahenditest hoolimata rahvale tsirkust (ja v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral leibagi) pakkuda. Eestis liitsid mussile eesliite \u201el\u00e4dra-\u201d just need artistid, kes sidusid oma loomingu tempoka Eurodance\u2019i lainega. Kohalikus kontekstis ilmutas autentne l\u00e4dramuss end esimest korda Onu Bella loomingus, mis on ka aastak\u00fcmneid hiljem kohalike hiphopiartistide mussi talletunud \u2013 isegi V\u00e4ike PD kasutas oma loos \u201es\u00fcnnip\u00e4ev\u201d s\u00e4mplit palast \u201eMa v\u00f5tsin viina\u201d.<\/p>\n
Lisaks t\u00fcmmile m\u00e4ngib l\u00e4dramussis kandvat rolli ropp ja otsekohene l\u00fc\u00fcrika. Juba pungi hiilgeaegadel v\u00e4ljakujunenud roppude laulude traditsioon imbus peavoolu eelk\u00f5ige hiphopi kaudu, mis v\u00f5ttis ajaga omaks hedonistliku ja nilbe suuna. Illustreerivate n\u00e4idetena v\u00f5ib v\u00e4lja tuua Lil Wayne\u2019i loo \u201eLollipop\u201d, kus temake v\u00e4idab, et Wayne on nagu pulgakomm, ja lakub teda nagu pulgakommi, v\u00f5i Lil B l\u00fc\u00fcrika, milles sisalduvad vulgaarsed kirjeldused \u201ejo \u00fclima\u201d BasedGodi jumalikkusest on oma lihtsuses m\u00f5istetavad ka laiemale kuulajaskonnale.\u00a0<\/p>\n
Tundub, et just hiphop t\u00f5i ka Eestis l\u00e4dramussi uuesti rambivalgusesse, eelk\u00f5ige SoundCloudi r\u00e4pi renessansi kaudu. Nimelt nihutas see laine noorte t\u00e4helepanu taas Eesti muusikale ja kirjule kultuurile, mida tuuakse laialdaselt v\u00e4lja ka oma l\u00fc\u00fcrikas. N\u00e4iteks SIP\u20acLGA 14 sai oma nime kultuurikaanonisse talletunud 00ndate kom\u00f6\u00f6diasarjast \u201eSipelga 14\u201d. Praeguse l\u00e4dramussi koorekihiks kujunenud Triibupasta, Lil Till ning ka Clicherik ja M\u00e4x vallutasid lavalaudu esialgu samuti SoundCloudi r\u00e4pparitena, mist\u00f5ttu need kaks kultuurilist n\u00e4htust on omavahel tihedalt seotud.\u00a0<\/p>\n
Praegu v\u00f5iks suurema osa Eesti noortemuusika peavoolust defineerida l\u00e4dramussina. Seda ei saa ette heita ainult artikli alguses v\u00e4ljatoodud artistidele, teisedki rakendavad oma loomingus l\u00e4dramussi tempokuse valemit. N\u00e4iteks on S\u00e4mi v\u00f5i Eiki muusika muutumas \u00fcha tempokamaks, v\u00f5rreldes nende varasema ja pisut \u201emaa-alusema\u201d repertuaariga. Kuigi uus l\u00e4henemine on aidanud neil kindlasti paremini massideni j\u00f5uda, tundub paratamatult, et muutus on tingitud numbritest. Loomingus keskendutakse muusikale, mida on lihtne tarbida, fookusest j\u00e4\u00e4b v\u00e4lja loomingu reaalne m\u00f5ju v\u00f5i p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mine oma varem v\u00e4ljakujunenud kuulajaskonna seas.<\/p>\n
Parental advisory: ironic content\u00a0<\/p>\n
Praeguse l\u00e4dramussi lipulaeva Kermo Mureli muusika k\u00f5lab justkui m\u00f5ne \u201ek\u00fclajorsi kaebelaul\u201d v\u00f5i lihtne eestlase joomalaul. Autori enda s\u00f5nul on just s\u00e4\u00e4rane kontingent see, keda ta looming pilkab. \u201eKolmas Eesti\u201d on alati \u00fchel v\u00f5i teisel moel rahvale peale l\u00e4inud, nagu on n\u00e4ha saate \u201eV\u00f5sareporter\u201d v\u00f5i selle m\u00f5ttelise j\u00e4reltulija \u201eM\u00e4rgatud Eestis\u201d populaarsusest. Samas v\u00f5ib asi seisneda selles, et seesugune looming on justkui groteskne v\u00f5i camp, mist\u00f5ttu seda v\u00f5etakse ka esteetiliselt puhta kullana \u2013 m\u00f5nes m\u00f5ttes on tegu Ethel Caini s\u00f5nastatud paradoksaalse \u201eiroonia epideemiaga\u201d.<\/p>\n
Iroonilise muusika virvarris on siiski omamoodi ohukoht. Sotsiaalmeedia roll muusika turundamises on toonud kaasa selle, et l\u00e4dramuss levib kulutulena ka lasteni. Vajadus uue \u201eParental Advisory\u201d laadse m\u00e4rgise j\u00e4rele pole just kriitiline, ent sisu ja v\u00e4\u00e4rtused, mis sotsmeedia kaudu lasteni j\u00f5uavad, tekitavad siiski muret. Vastutus ei saa langeda siinkohal pelgalt artistide \u00f5lule, arvestades sotsmeedia paratamatut k\u00e4ttesaadavust noorte seas. \u201eRingvaate\u201d intervjuus pakub Max \u00d5ispuu lahendusena v\u00e4lja selle, et vastutus peaks lasuma vanematel, kelle lapsed sellist muusikat ja sisu tarbivad. Vanemad peavad oma lastele ise seletama, mida \u00fcks v\u00f5i teine s\u00f5na t\u00e4hendab.<\/p>\n
Ent probleem ei seisne pelgalt s\u00f5navaras, vaid ka selles, kuiv\u00f5rd me tahame \u201etiidujateedulikke\u201d jorsilikke v\u00e4\u00e4rtushinnanguid oma \u00fchiskonnas normaliseerida. Tihtipeale maalib l\u00e4dramuss naistest pildi kui objektidest, kelle v\u00e4\u00e4rtuse ja soovid m\u00e4\u00e4rab meesartisti fantaasia. Naine on redutseeritud \u201etibu\u201d, \u201eeide\u201d v\u00f5i m\u00f5ne s\u00f5imus\u00f5na tasandile. Ei saa l\u00f5plikult v\u00e4ita, et need meesartistid t\u00f5simeeli n\u00e4evad naisi nii v\u00f5i m\u00f5tlevad neist nii, ent vastavad s\u00f5nad on nende loomingus sees ja neid t\u00f5lgendab l\u00f5ppude l\u00f5puks iga kuulaja ise. Mainitud intervjuus \u00fctles \u00d5ispuu, et tema k\u00f5nepruuk ei ole niiv\u00f5rd s\u00fcgav teema, kui laiem publik seda arvab. Tekib aga k\u00fcsimus, kas roppu k\u00f5nepruuki on vaja argikeeles nii suuremahuliselt normaliseerida. Ehk ei lase kultuuri \u00fcha populaarsem provokatiivsus tagasihoidlikel eestlastel barrikaadidele minna, hoides m\u00e4ssumeelseid ohjes, et nood piirduksid verbaalsete vahendite ja inimeste \u201ekohtadesse\u201d saatmisega?\u00a0<\/p>\n
L\u00e4drakeedise uus retsept<\/p>\n
Viimase kahe aasta jooksul on olnud m\u00e4rgata l\u00e4dramussi artistide meeletut kasvu. Lotey, kelle varasem looming tugines pigem hiphopile v\u00f5i trap\u2019ile, on hakanud tegema nime Noored ja N\u00e4ljased alt samasugust l\u00e4dramussi nagu Triibupasta (ja p\u00e4eva l\u00f5puks k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud). Peavooluartistide loomingut on aina keerulisem \u00fcksteisest eristada, sest sisuliselt k\u00f5lab k\u00f5ik \u00fchtmoodi. Ja t\u00e4pselt siis, kui l\u00e4drakeedis hakkab juba l\u00e4ilaks muutuma, ilmub v\u00e4lja r\u00fchmitus 35maffia, kelle uus lugu segab l\u00e4drakasse veel m\u00f5nusa kulbit\u00e4ie kodukootud PinkPantheressi-laadset m\u00f6ksi ning geneetiliselt muundatud UK garage\u2019i, mida kaunistab robustne ja seosetu l\u00fc\u00fcrika.<\/p>\n
Kui lugesin Neit-Eerik Nestori viimast intervjuud mainitud kollektiiviga, j\u00e4in m\u00f5tlema, miks ei r\u00e4\u00e4gita muusikamaailmas rohkem \u00fcletootmisest? Liigne sarnasus muudab muusika \u00fcksluiseks ning valemitesse kinnij\u00e4\u00e4mine saab saatuslikuks muusika uuenduslikkusele. Kuiv\u00f5rd tasub peavoolumuusikalt (eriti l\u00e4drakalt) uuenduslikkust oodata, on muidugi iseasi, kuid siinkohal ei saa \u00fcle ega \u00fcmber l\u00e4dramussi l\u00e4mmatavast \u00fclek\u00fcllusest.\u00a0<\/p>\n
K\u00fcllap on selline muusika vaid trendina ilmnev n\u00e4htus nagu m\u00f5ni varasem muusika\u017eanr (\u00e0 la Britpop). V\u00f5i \u00e4kki ongi kiiresti muutuvas maailmas lihtsam laskuda Triibupasta \u201e\u00f5lleavaja\u201d v\u00f5i m\u00f5ne muu \u201el\u00e4drakana\u201d m\u00e4\u00e4ratletava muusikalise teose r\u00fcppe. Samal ajal saab l\u00fcrpida pudelist laudurit, tunda kamraadidega viha kapitalistliku s\u00fcsteemi vastu ning lasta end kanda vabaduse k\u00f5lal.<\/p>\n
Amanda Kaunispaik maadleb abituuriumi l\u00f5pusirgel viimaste deemonitega ning unistab, et eesootav suvi k\u00f5laks nagu Y-Traxxi \u201eMystery Land\u201d.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Facebooki s\u00fcndmuste sektsioonis skrollides suunab algoritm minu voogu aina rohkem \u00fcritusi, mille lineup\u2019idest leian sellised nimed nagu Kermo…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":154145,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,7289,140],"class_list":{"0":"post-154144","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-featured","15":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116408341361158410","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154144","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=154144"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154144\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/154145"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=154144"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=154144"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=154144"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}