Eelmisel aastal Euroopa N\u00f5ukogu ja Ukraina algatatud Venemaa agressioonikuritegude eritribunali loomise leppega \u00fchinesid teisip\u00e4eval Island ja Poola, millega t\u00e4itus tribunali t\u00f6\u00f6 alustamiseks n\u00f5utav riikide arv.<\/p>\n
Island ja Poola kinnitasid oma valmisolekut \u00fchineda Ukraina suhtes toime pandud agressioonikuriteo eritribunali loomise lepinguga, t\u00f5stes protsessi k\u00e4ivitamiseks vajaliku osalejate arvu n\u00f5utud piirm\u00e4\u00e4rast k\u00f5rgemale, teatas Ukraina v\u00e4lisminister Andri S\u00f5biha.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul saab Euroopa N\u00f5ukogu p\u00e4rast 17 liikmesriigilt kinnituse saamist lepingu ametlikult h\u00e4\u00e4letusele panna.<\/p>\n
“See on p\u00f6\u00f6rdepunkt: 17 kinnitusega oleme ametlikult \u00fcletanud Euroopa N\u00f5ukogu liikmesriikide minimaalse seadusliku k\u00fcnnise, mis on vajalik lepingu h\u00e4\u00e4letusele panemiseks,” kirjutas S\u00f5biha.<\/p>\n
“V\u00e4hem kui aasta on m\u00f6\u00f6dunud sellest, kui andsime 9. mail 2025 Lvivis Euroopa v\u00e4lisministrite kogunemisel tribunalile rohelise tule. Ja n\u00fc\u00fcd oleme ette valmistanud k\u00f5ik juriidilised sammud tribunali t\u00f6\u00f6 alustamiseks,” \u00fctles Ukraina v\u00e4lisminister.<\/p>\n
S\u00f5biha s\u00f5nul j\u00e4tkab Ukraina allkirjade kogumist sriikidelt \u2013 nii Euroopa N\u00f5ukogu liikmetelt kui ka teistelt riikidelt, k\u00f5igil mandritel ja k\u00f5igis piirkondades.<\/p>\n
“Kutsume k\u00f5iki riike \u00fcles \u00fchinema selle ajaloolise vastutusele v\u00f5tmise pingutusega. Moskva kurjategijad peavad m\u00f5istma, et \u00f5igusem\u00f5istmine on v\u00e4ltimatu. Alates tavalistest Venemaa kurjategijatest kuni k\u00f5rgeima s\u00f5jalise ja poliitilise juhtkonnani. Vastutus on p\u00fcsiva rahu saavutamiseks \u00fclioluline,” lisas v\u00e4lisminister.<\/p>\n
Taust<\/p>\n
Eelmise aasta juunis allkirjastasid Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski ja Euroopa N\u00f5ukogu peasekret\u00e4r Alain Berset lepingu eritribunali loomise kohta Ukraina vastu suunatud agressioonikuritegude k\u00e4sitlemiseks.<\/p>\n
Enne seda, 9. mail 2025, toimus Lvivis oluline rahvusvaheline kohtumine, kus k\u00fcmnete Euroopa riikide v\u00e4lisministrid koos Euroopa N\u00f5ukogu esindajatega andsid poliitilise heakskiidu Venemaa agressioonikuriteo eritribunali loomiseks Ukraina vastu.<\/p>\n
Seej\u00e4rel leppisid pooled kokku, et liiguvad edasi mehhanismi praktilise rakendamisega, mis v\u00f5taks Venemaa s\u00f5jalis-poliitilise juhtkonna vastutusele s\u00f5ja algatamise eest.
See otsus t\u00e4histas esimest ametlikku sammu eraldi rahvusvahelise kohtu loomise suunas, mis t\u00e4iendaks teiste institutsioonide, eelk\u00f5ige Rahvusvahelise Kriminaalkohtu t\u00f6\u00f6d, kuid keskenduks spetsiaalselt agressioonikuriteole.<\/p>\n
P\u00e4rast seda liikus protsess juriidilisse etappi: riigid hakkasid koostama lepinguid, koguma toetust ja kujundama Haagi kavandatud tribunali \u00f5iguslikku raamistikku.<\/p>\n
Teadaolevalt on v\u00e4hemalt 25 riiki avaldanud valmisolekut osaleda Ukraina agressioonikuriteo eritribunalis.<\/p>\n
Eritribunali juhtkomitee laiendatud osaline leping esitatakse eeldatavasti arutamiseks ja v\u00f5etakse vastu Euroopa N\u00f5ukogu ministrite komitee kohtumisel Chi\u015fin\u0103us 14.\u201315. mail.<\/p>\n