Muu hulgas loovad viljaka pinnase libameditsiini levikuks puuduj\u00e4\u00e4gid arsti ja patsiendi suhtluses ning \u00fchiskonna kehv tervisealane kirjaoskus.<\/p>\n
Perearst Marta Velgani s\u00f5nul peitub p\u00f5hjus sageli ka selles, et tervishoid on muutunud s\u00fcsteemina liiga keeruliseks. “Inimesed ei saa aru, kuidas see toimib, v\u00f5i on neil millegip\u00e4rast kadunud usk varasema kehva kogemuse t\u00f5ttu,” nentis ta Eesti Perearstide Seltsi esindajana saates “Reporteritund”. Patsiendid ei pruugi alati m\u00f5ista, kuhu oma murega p\u00f6\u00f6rduda, ja unustavad vahel perearsti olemasolu t\u00e4ielikult, minnes otse tasulisse vastuv\u00f5ttu.<\/p>\n
M\u00f5tet toetas Eesti Arstide Liidu president Neeme T\u00f5nisson, kelle s\u00f5nul v\u00f5ib alternatiivide otsimise taga olla tervishoiu k\u00e4ttesaadavus. “Kui inimesel on oma arsti v\u00f5i \u00f5ega keeruline kontakti saada, otsitakse \u00e4kki t\u00f5esti rohkem muid allikaid ja satutakse ka alternatiivmeditsiini allikatele,” leidis meditsiinigeneetika professor.<\/p>\n
Terviseameti peadirektor Birgit Lao perearstiabi k\u00e4ttesaadavust halvaks ei pidanud. Pigem n\u00e4gi ta probleemina inimeste v\u00e4hest teadlikkust oma v\u00f5imalustest ja hirmu hurjutamise ees. “Ilmselt paneb ka hukkam\u00f5istu kartus inimesi anon\u00fc\u00fcmselt veebis\u00fcgavustest huvitavaid lahendusi otsima,” arutles Lao.<\/p>\n
Usalduse ja suhtluse kriis<\/p>\n
Seega on olulisel kohal arsti ja patsiendi vaheline suhtlus. Marta Velgani s\u00f5nul on arsti reaktsioon patsiendi kahtlustele m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega. Kui patsient tunneb, et teda kuulatakse ja m\u00f5istetakse, mitte ei t\u00f5rjuta, julgeb ta oma k\u00fcsimuste ja muredega arsti poole p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n
“Kui arst muutub selle peale vihaseks ja pahaseks ning \u00fctleb, et “kui sa ei taha, siis mine \u00e4ra”, on see \u00fcks asi. Teine variant on p\u00e4riselt uurida, aru saada ja j\u00e4tta kasv\u00f5i uks lahti,” kirjeldas Velgan t\u00fc\u00fcpolukordi.<\/p>\n
Kommunikatsiooni olulisust r\u00f5hutas ka Neeme T\u00f5nisson, nentides, et inimeste l\u00e4henemine tervisele on sageli pigem emotsionaalne kui ratsionaalne, ning see kehtib k\u00f5igi osapoolte kohta. “Loodan v\u00e4ga, et iga arst oskab oma patsienti kuulata ja m\u00f5tleb enne, kui ta kuskilt vihaselt v\u00f5i patroneerivalt t\u00f5de kuulutama l\u00e4heb,” lisas professor.<\/p>\n
S\u00fcsteemset n\u00f5rkust n\u00e4itab seegi, et arstkond ise ei ole alati \u00fchtne. T\u00f5nissoni s\u00f5nul on arstide liit mures kolleegide p\u00e4rast, kes “istuvad kahel toolil” ehk propageerivad oma ametipositsiooni kasutades mitteteadusp\u00f5hiseid meetodeid. “Ei saa olla korraga nii arst kui ka ravitseja, valima peaks \u00fche v\u00f5i teise,” r\u00f5hutas ta kindlalt. Taoline tegevus kahjustab tema hinnangul kogu arstkonna usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja tekitab patsientides segadust.<\/p>\n
Probleemi tuum peitub arstieetikas. T\u00f5nisson t\u00f5i v\u00e4lja, et arstieetika koodeks kohustab rakendama arste patsiendi huvides alati tervishoiu k\u00f5ige k\u00f5rgemaid standardeid. Kui arst soovitab meetodeid, millel puudub teaduslikult t\u00f5estatud toime \u2013 n\u00e4iteks hom\u00f6opaatiat \u2013, l\u00e4heb see otseselt vastuollu arsti kutse-eetikaga.<\/p>\n
Mure arstide tegevuse p\u00e4rast ei piirdu vaid erialaliiduga. Terviseametil on \u00f5igus ja kohustus sekkuda, kui tekib kahtlus litsentsiga tervishoiut\u00f6\u00f6taja antud n\u00f5uannete p\u00e4devuses. Ameti peadirektor Birgit Lao selgitas, et kahtluse aluseks v\u00f5ivad olla nii patsientide kui ka kolleegide kaebused v\u00f5i arsti enesev\u00e4ljendus sotsiaalmeedias.<\/p>\n
“Siis on v\u00f5imalik selle tervishoiut\u00f6\u00f6tajaga r\u00e4\u00e4kida, sellele tema t\u00e4helepanu juhtida ja k\u00fcsida n\u00f5u n\u00e4iteks perearstide seltsilt, erialaseltsidelt v\u00f5i \u00fclikoolilt, kas n\u00f5uanne on t\u00f5endusp\u00f5hine,” kirjeldas Lao protsessi. Samas nentis ta, et Eestil on plaanis liikuda P\u00f5hjamaade eeskujul rangema j\u00e4relevalve suunas, mis annaks ametile \u00f5iguse t\u00f5siste rikkumiste korral arsti tegevusluba ajutiselt peatada.<\/p>\n
T\u00f5nissoni s\u00f5nul on arstide liit pidanud eriti reljeefsetel juhtudel astuma ise karme samme. Kui arsti tegevus on l\u00e4inud p\u00f5him\u00f5ttelisse vastuollu eriala p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtustega, on liit ta oma ridadest v\u00e4lja arvanud.<\/p>\n
Regulatsioon jookseb rappa<\/p>\n
Libameditsiini levikut soodustavad ka l\u00fcngad seadusandluses. Terviseameti k\u00e4ed j\u00e4\u00e4vad sageli l\u00fchikeseks nende vastu, kes levitavad v\u00e4\u00e4rinfot, kuid ohtlikku toodet otseselt ei m\u00fc\u00fc. Birgit Lao selgitas, et amet saab sekkuda siis, kui tegemist on registreeritud tervishoiut\u00f6\u00f6tajaga v\u00f5i keegi m\u00fc\u00fcb tervisele ohtlikke aineid, nagu kloordioksiidi ehk MMS-i v\u00f5i k\u00e4rbseseene\u0161okolaadi.<\/p>\n
Alates m\u00f6\u00f6dunud aasta s\u00fcgisest sai terviseamet \u00f5iguse sellistel puhkudel v\u00e4\u00e4rteomenetlusi l\u00e4bi viia. “Natukene saime j\u00f5udu juurde,” m\u00f6\u00f6nis Lao: “Aga k\u00fcsimus j\u00e4\u00e4b: meile tundub, et meedias on v\u00e4ga palju neid, kes lihtsalt r\u00e4\u00e4givad, aga tegusid ei ole. Mida me \u00fchiskonnana siis peale hakkame?”<\/p>\n
Segadust tekitab lisaks toidulisandite ja tervisetoodete klassifikatsioon. Kehtivate reeglite j\u00e4rgi reguleerib neid p\u00f5llumajandus- ja toiduamet, mitte terviseamet. Killustatus muudab j\u00e4relevalvet keerulisemaks ja v\u00f5imaldab toodetele omistada lubadusi, millel puudub teaduslik kate.<\/p>\n
Marta Velganit h\u00e4irib, kui apteekides m\u00fc\u00fcakse tervisetoodetena reklaamitavaid tooteid, kuigi nende m\u00f5ju pole teada. “Igasugustele asjadele pannakse tervisetoodete nimesid k\u00fclge. See on ju reguleerimata, mida ma v\u00f5in nimetada tervisetooteks ja mida mitte,” kinnitas perearst.<\/p>\n
Sotsiaalministeeriumis on arutatud otseselt ohtlike ainete, nagu konnam\u00fcrgi ja MMS-i, m\u00fc\u00fcgi keelustamist sarnaselt narkootikumidega. Lao s\u00f5nul on kehtiv rahvatervise seadus juba piisavalt selge, et keelata selgelt kahjuliku ja laboratoorselt t\u00f5endatud toimega ainete turustamine. Samas ei laiene see n\u00e4iteks hom\u00f6opaatilistele preparaatidele. “Ega see suhkrutera, mis teeb imesid, siia alla ilmselt ei l\u00e4he,” nentis ta.<\/p>\n
Lahendus peitub koost\u00f6\u00f6s ja hariduses<\/p>\n
K\u00f5ik eksperdid n\u00f5ustusid, et pelgalt seaduste karmistamisest probleemi lahendamiseks ei piisa. Eesti Arstide Liidu presidendi Neeme T\u00f5nissoni s\u00f5nul peitub pikaajaline lahendus inimeste teadlikkuse suurendamises. “Tuleb kasvatada tervisealast ja ka teadusalast kirjaoskust, et osataks \u00fcldse otsida allikaid, kus on tegemist tegelike uuringutega,” r\u00f5hutas ta.<\/p>\n
V\u00f5tmet\u00e4htsusega on ametkondade, arstide ja patsientide esindusorganisatsioonide koost\u00f6\u00f6. Marta Velgan ja Birgit Lao pidasid m\u00f5lemad oluliseks patsientide liidu kaasamist, et paremini m\u00f5ista, mis ajendab inimesi \u00fcle\u00fcldse alternatiivmeditsiini poole p\u00f6\u00f6rduma ja kuidas nendeni paremini j\u00f5uda.<\/p>\n
Perearst Marta Velgan oli traditsiooniliste teavituskampaaniate m\u00f5ju osas skeptiline. “Rahvatervises, eriti inimeste tervisek\u00e4itumise muutmisel, me teame, et teavituskampaaniad on k\u00f5ige kehvema m\u00f5juga \u2013 nad tegelikult ei t\u00f6\u00f6ta,” nentis ta. Isegi kui arstid jagavad head infot, uputab sotsiaalmeedia ja internet selle k\u00fcmnekordselt suurema infom\u00fcraga \u00fcle.<\/p>\n
Lisaks ennetusele ja harimisele peaks Lao hinnangul r\u00e4\u00e4kima rohkem ka libaravi tagaj\u00e4rgedest ehk sellest, mis juhtub siis, kui t\u00f5endusp\u00f5hisest ravist loobutakse. “On oluline tulla v\u00e4lja reaalsete lugudega,” \u00fctles Lao. “K\u00fcsimus ei ole selles, mida ma valin, vaid selles, milline on tagaj\u00e4rg. Ja sellest tagaj\u00e4rjest tuleb r\u00e4\u00e4kida.” Ta toonitas, et iga\u00fche otsustus\u00f5igusega kaasneb vastutus, eriti kui sellest s\u00f5ltuvad lapsed v\u00f5i teised pereliikmed.<\/p>\n
L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on parim viis end libameditsiini eest kaitsta kriitiline m\u00f5tlemine. Lao soovitab iga n\u00f5uande puhul teha v\u00e4ikest detektiivit\u00f6\u00f6d: “Veendu, et n\u00f5uandev isik oleks p\u00e4dev. Sa ei l\u00e4he juuksurilt korstnap\u00fchkimise kohta k\u00fcsima. Tee natuke t\u00f6\u00f6d \u2013 kui j\u00f5udsid internetti, j\u00f5uad ka tema p\u00e4devuse uurimiseni”.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Muu hulgas loovad viljaka pinnase libameditsiini levikuks puuduj\u00e4\u00e4gid arsti ja patsiendi suhtluses ning \u00fchiskonna kehv tervisealane kirjaoskus. Perearst…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":15423,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[9809,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,9771,9812,9811,19,25,9807,4744,9813,562,9810,9808,23,24,22,6751,20,30],"class_list":{"0":"post-15422","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-birgit-lao","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-libameditsiin","22":"tag-marta-velgan","23":"tag-neeme-tonisson","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-tarbijakaitse","27":"tag-terviseamet","28":"tag-tervisekirjaoskus","29":"tag-tervishoid","30":"tag-toenduspohine-meditsiin","31":"tag-toidulisandid","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-usaldus","36":"tag-uudised","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15422","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15422"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15422\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15423"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15422"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15422"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15422"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}