Vabas Eestis ei saa kedagi sundida lapsi saama, parimal juhul saab luua vaid tingimused, mis toetavad pere loomist. Selleks on vaja vanadelt meestelt m\u00e4rksa suuremat panust kui muretsemine, kirjutab Karl Lembit Laane.<\/p>\n
Lugedes Raul Eametsa arvamuslugu s\u00fcndimusest<\/a> tuli meelde \u00fcks k\u00e4ibefraas Ameerika kultuuriruumist: “Rasked ajad loovad tugevaid inimesi, tugevad h\u00e4id aegu; head ajad n\u00f5rku inimesi ja n\u00f5rgad raskeid aegu.”<\/p>\n T\u00f5epoolest, Eametsal on \u00f5igus, et abielu ja laste saamist ei v\u00e4\u00e4rtustata enam samamoodi kui 30\u201340 aastat tagasi “vanal heal” N\u00f5ukogude ajal v\u00f5i vahetult p\u00e4rast selle lagunemist. N\u00fc\u00fcd, kui k\u00e4es tunduvad olevat rasked ajad, ei j\u00e4\u00e4 noortel muud \u00fcle, kui eelneva p\u00f5lvkonna vead parandada ning uusi h\u00e4id aegu looma hakata.<\/p>\n Eamets muidugi kirjeldab t\u00e4iesti \u00f5igesti, mis ohud madala s\u00fcndimusega kaasnevad: rahvastik v\u00e4heneb ja vananeb, avaliku sektori maksubaas aheneb, samal ajal kui kulud kasvavad; samuti pole kedagi \u00fchel hetkel enam p\u00fcssi alla kutsuda, kui s\u00f5jaks peaks minema.<\/p>\n Teiste s\u00f5nadega on lapsed asendamatu vara, milleta riik ja \u00fchiskond toime ei tule ega kindlasti edene.<\/p>\n Parafraseerides aga USA majandusteadlast Nancy Folbret1, on lapsed avalik h\u00fcve, mille kulusid kantakse endiselt eraviisiliselt tasustamata hoolet\u00f6\u00f6na2, ning mida enam on nad muutumas avalikuks h\u00fcveks, seda enam muutub laste saamine ja vanemaks olemine avalikuks teenistuseks. Seega on parim viis soosida laste saamist viia selline erakulu v\u00f5imalikult madalaks, kompenseerides nii sellega kaasnevaid otseseid kui ka alternatiivkulusid (karj\u00e4\u00e4r, tervis, aeg, energia jne).<\/p>\n Augustis valminud sotsiaalministeeriumi dokument “Laste saamise ja kasvatamise toetamise anal\u00fc\u00fcs ja ettepanekud”3 kirjeldab 15 erinevat meedet, mida kasutusele v\u00f5tta toetamaks perede toimetulekut, eluaseme leidmist, t\u00f6\u00f6- ja pereelu \u00fchildamist, vanemlust, tervist jne, ehkki neist m\u00f5ne paslikkust v\u00f5i anal\u00fc\u00fcsi ideoloogilist kallutatust<\/a> v\u00f5ib kritiseerida.<\/p>\n Teise uuringu j\u00e4rgi peavad noored oluliseks, et t\u00f6\u00f6turg pakuks l\u00fchemat ja paindlikumat t\u00f6\u00f6aega ning mehed v\u00f5taksid rohkem enda kanda peamiselt naistele langevat koormust koduses t\u00f6\u00f6jaotuses4.<\/p>\n Samamoodi on oluline tagada laste kasvatamiseks \u00fcldine sotsiaalne ja f\u00fc\u00fcsiline taristu: kergesti k\u00e4ttesaadav lastehoid ja haridus, tervishoid ja eakate hoolekanne, samuti tugev sotsiaalne turvav\u00f5rk tagamaks majanduslik toimetulek ja kaitse vaesuse eest, puhas ja turvaline elukeskkond, j\u00f5uline kultuurielu jne. \u00dches\u00f5naga tugev heaoluriik.<\/p>\n Mida teeme aga meie? Ehkki hiljuti k\u00e4is uudistest l\u00e4bi ka vastupidine arvamus<\/a>, ei ole me riigina l\u00e4inud mitte liiga hoogu heaoluriigi ehitamisega, vaid selle lammutamisega. K\u00e4rpek\u00e4\u00e4rid l\u00f5ikavad k\u00f5ikjalt peale riigikaitse, pidevalt flirditakse m\u00f5ttega muuta m\u00f5ni j\u00e4rjekordne avalik h\u00fcve tasuliseks ehk “suurendada eraraha kaasamist” (vt ka: Raul Eamets: tasuline k\u00f5rgharidus on tulnud, et j\u00e4\u00e4da<\/a>) ning riik h\u00fclgab j\u00e4rk-j\u00e4rgult kogu Eestit, mis pole Tallinn v\u00f5i Tartu.<\/p>\n Samuti v\u00f5ivad vanemad inimesed, need, “kes teavad, mis elus p\u00e4riselt oluline on”, muidugi kliimakriisi \u00fcle irvitada, sest nemad ei ole seda omal nahal kogenud ega peagi, kuna selle tagaj\u00e4rgede saabumiseks on nad ilmselt juba surnud v\u00f5i meie tasustamata hoole all. Meie peame sedagi kokku keedetud suppi helpima.<\/p>\n Ei ole m\u00f5tet ennast petta lootusega, et noored ennast meeletult ohverdama hakkavad ning neelavad lihtsalt k\u00f5ik laste saamisega seotud kulud niisama alla. Tsiteerides j\u00e4lle Folbret, siis kui “enamik majandusteadlasi naeruv\u00e4\u00e4ristab utoopilist sotsialistlikku visiooni \u00fchiskonnast, mis p\u00f5hineb t\u00e4ielikult altruismil”, siis “kas utoopiline kujutlus perekonnast, mida kannab \u00fcksnes armastus, on kuidagi reaalsem”, eriti “majanduses, mis \u00fcha enam toetub \u00fcksikisiku karj\u00e4\u00e4rile ning kus vanemlus n\u00e4ib lubavat moraalseid ja kultuurilisi h\u00fcvesid, kuid mitte majanduslikku tasu”5?<\/p>\n Nagu ka sotsiaalministeeriumi anal\u00fc\u00fcsis nenditakse, on just “majanduslik heaolu kujunemas keskseks (j\u00e4rgmise) lapse saamise eelduseks”6.<\/p>\n “Kui aga v\u00f5tta s\u00fcndimuskriisi p\u00e4riselt t\u00f5siselt, siis n\u00f5uab see meeletult t\u00e4iendavaid ressursse.”<\/p>\n Kui Eametsa-ealised t\u00f5esti sedav\u00f5rd altruistlikud on, siis ilmselt on v\u00f5imalik seadustada surrogaatvanemlus ning lasta neil sealt edasi panustada lasta. Kui aga v\u00f5tta s\u00fcndimuskriisi p\u00e4riselt t\u00f5siselt, siis n\u00f5uab see meeletult t\u00e4iendavaid ressursse, t\u00f5en\u00e4oliselt Eesti maksukoormuse viimist v\u00e4hemalt Euroopa keskmiseni, kui mitte k\u00f5rgemalegi.<\/p>\n Kuna \u00fclej\u00e4\u00e4nutel on laste saamisega niigi raske, siis eelk\u00f5ige t\u00e4hendaks see just k\u00f5rgemaid tulu-, kapitali- ja varamakse neile, kes jaksavad seda enim kanda.<\/p>\n Kui pankade hallatavad pensionisambad ei ole suutelised t\u00e4itma oma funktsiooni luua rohkem tootlust kui sealt inflatsiooniga kaob, nagu Eamets v\u00e4lja toob, siis j\u00e4relikult on tegemist turut\u00f5rkega ning riik peab sekkuma, n\u00e4iteks maksustades t\u00e4iendavalt pankade kasumeid ja kasutades seda heaoluriigi pragude lappimiseks.<\/p>\n Midagi sellist aga naljalt ei kuule kelleltki peale ehk sotsiaaldemokraatide. Tundub, et s\u00fcndimuskriisi teemal kipuvad vanad mehed kohe vait j\u00e4\u00e4ma, kui asi puudutab nende enda rahakotti, mitte noorte isiklikke valikuid.<\/p>\n Eesti Vabariigi p\u00f5hiseaduse preambul annab meile t\u00f5esti sihi “tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri s\u00e4ilimine l\u00e4bi aegade”. Samas \u00fctleb preambul selgelt, et see on riik, mis on “pandiks praegustele ja tulevastele p\u00f5lvedele nende \u00fchiskondlikus edus ja \u00fcldises kasus”, olles rajatud “vabadusele, \u00f5igusele ja \u00f5iglusele”.<\/p>\n Vabas Eestis ei saa kedagi sundida lapsi saama; parimal juhul saab luua vaid tingimused, mis toetavad pere loomist. Selleks on aga vaja vanadelt meestelt m\u00e4rksa suuremat panust kui muretsemine.<\/p>\n 5 Folbre, “Children as Public Goods”, 88\u201389.<\/p>\n 6 “Laste saamise ja kasvatamise toetamine: anal\u00fc\u00fcs ja ettepanekud”, 23.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vabas Eestis ei saa kedagi sundida lapsi saama, parimal juhul saab luua vaid tingimused, mis toetavad pere loomist.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":15433,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,9819,3704,28,29,778,19,9820,1565,3831,25,1321,1194,1016,3830,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-15432","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-karl-lembit-laane","19":"tag-lapsed","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maksud","23":"tag-news","24":"tag-noored-pered","25":"tag-perekond","26":"tag-perepoliitika","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-rahvastik","29":"tag-raul-eamets","30":"tag-riigieelarve","31":"tag-sundimus","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15432","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15432"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15432\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15433"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15432"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15432"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15432"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}