Riho Pihlakas k\u00fclastas 2024. aasta novembris lapsega Tallinnas Mustika keskuse m\u00e4ngumaad. Kaubakeskuse juures on kolm tundi parkimist kellaga tasuta. Isa tunnistas, et batuudikeskuses kadus ajataju ning tasuta parkimisajast l\u00e4ks \u00fcle umbes 30 minutit. Hinnakirja j\u00e4rgi oleks ekstra 30 minutit pidanud maksma minema \u00fcks euro. “Kojamehe vahel oli juba 55-eurone trahviteade ja see tundus nagu selline nagu absurdne summa. Et posti peal on kirjas \u00fcks euro, aga tegelikult Europark tuleb ja k\u00fcsib 55 korda rohkem,” r\u00e4\u00e4kis Pihlakas.<\/p>\n
\u00dchest \u00f5nnetust trahvist alanud vaidlus on sisuliselt muutnud 44-aastase v\u00e4ikeettev\u00f5tja elu ja ta usub, et sellel saab olema raputav m\u00f5ju kogu parkimis\u00e4rile Eestis.<\/p>\n
Kriitikat parkimis\u00e4ri kohta jagavad osaliselt ka tarbijavaidluste komisjon ja kohtud.<\/p>\n
Et probleemist aru saada, tuleb paika panna raamid. 20 aastat tegutsenud Europark on Eesti parkimisturu valitseja, kelle j\u00e4rgi ka teised firmad paljuski joonduvad. Europark haldab 65 protsenti turust ehk ligi 800 eraparklat \u00fcle Eesti, millel lisandub m\u00f5nel pool, nagu Tallinnas, linna parkimine. Firmat sisuliselt algusest peale juhtinud Karol Kovaneni s\u00f5nul pargitakse nende aladel aastas umbes 25 miljonit korda ja mullu m\u00e4\u00e4rati 25 000 trahvi.<\/p>\n
“See 25 000 trahvi aastas k\u00f5lab suure numbrina. Aga kui n\u00fc\u00fcd v\u00f5tta nagu t\u00e4navapilti, siis iga tuhande auto kohta, mis pargivad, tuleb \u00fcks trahv. Kui nii v\u00f5tta, siis seda ei ole v\u00e4ga palju,” r\u00e4\u00e4kis Kovanen.<\/p>\n
Kovaneni s\u00f5nul p\u00fc\u00fctakse trahvideni j\u00f5udmist v\u00e4ltida erineval moel, alustades sellest, et parkimiskorraldajad k\u00e4ivad n\u00e4htavalt ringi, kuni selleni, et trahvi saab kergesti vaidlustada ja s\u00fc\u00fctud n\u00e4pukad n\u00e4iteks tsooni v\u00f5i registrinumbriga saab andeks.<\/p>\n
“Me oleme nii suure avaliku t\u00e4helepanu all olev ettev\u00f5te ja tegevus \u2013 nagu \u00fctlesin, 25 miljonit parkimist aastas \u2013, et me ei saa endale lubada seda, et me siin midagi nihverdame v\u00f5i teeme. Kujutame ette, et teeme midagi seadusevastast. See k\u00f5ik on v\u00e4ga tugev avaliku t\u00e4helepanu all, k\u00f5ik on l\u00e4bi vaieldud ja k\u00f5ik on by the book (nagu peab \u2013 toim.).”<\/p>\n
Riho Pihlaka meelest on aga Europargi tegevus kaugel m\u00f5istlikkusest. Kui ta Mustika keskuse juures saadud trahvi tasumata j\u00e4ttis, sai ta meeldetuletuse Europarki esindavalt \u00f5igusb\u00fcroolt EFTA Legal, kus paluti tasuda juba 65 eurot. L\u00e4hemalt silmitsedes torkab silma, et 65 eurost moodustasid “omaniku v\u00f5i vastutava kasutaja selgitamisega seotud kulud” k\u00fcmme eurot. Teatavasti on Europargil transpordiametiga leping, mille alusel saab v\u00e4lja k\u00fcsida auto omaniku v\u00f5i vastutava kasutaja, aga \u00fcks selline p\u00e4ring maksis neile toona ainult 20 senti pluss k\u00e4ibemaks ja 2026. aasta algusest 40 senti.<\/p>\n
Kovaneni selgituse kohaselt saab Europark transpordiametist kas \u00e4riregistrikoodi v\u00f5i inimese isikukoodi, inimese nime ja aadressi peavad nad omakorda p\u00e4rima \u00e4riregistrist ja rahvastikuregistrist, et panna kokku, kas tegemist on inimese v\u00f5i ettev\u00f5ttega, ning siis e-kirja saatma. “Taustal on j\u00e4llegi nagu t\u00f6\u00f6.\/\u2026\/ See ei ole p\u00f5hjendamatu rikastumine, see k\u00fcmme eurot,” lausus Kovanen.<\/p>\n
Et Pihlakas ignoreeris ka \u00f5igusb\u00fcroo meeldetuletust, sai ta \u00fcheksa kuud hiljem P\u00e4rnu maakohtust Europargi nimel koostatud maksek\u00e4su, kus summa oli juba 180 eurot.<\/p>\n
Pihlakas reageeris n\u00fc\u00fcd esimest korda ja vaidlustas maksek\u00e4su otsuse Harju maakohtus, aga mitte ainult. IT-ettev\u00f5tja taustaga mees v\u00f5ttis s\u00fcsteemi pulkadeks lahti nii \u00f5iguslikult kui ka \u00e4riliselt ja see, mis ta leidis, on tema s\u00f5nul jahmatav.<\/p>\n
Nii Pihlakas kui ka Narvas elav Pavel Gordijevski, kes on juba l\u00e4bi teinud kurnava kohtutee, m\u00f6\u00f6navad, et h\u00e4sti korraldatud parkimine on \u00fcldine h\u00fcve ja omanikul on \u00f5igus maa kasutuse eest tasu saada, kuid nende meelest tegeleb Europark liigkasu v\u00f5tmisega.<\/p>\n
Lihtsustatult on nii, et kui parkimine maksab n\u00e4iteks \u00fcks euro, l\u00e4heb 70 senti maa omanikule ja 30 senti parkimist korraldavale ettev\u00f5ttele. Trahvid l\u00e4hevad aga l\u00f5viosas firmale. Kusjuures, kui linnat\u00e4navatel on trahvi suurus 30-40 eurot, siis eraparklates t\u00f5stis Europark trahvi lae m\u00f6\u00f6dunud aastal juba 100 euroni.<\/p>\n
Kovanen selgitas: “Kui v\u00f5tta meie aastaaruanne ette, siis sealt n\u00e4htub, et aastas umbes miljoni euro eest laekub leppetrahvi tulu. Miljon eurot k\u00f5lab palju. Kui n\u00fc\u00fcd siia k\u00f5rvale panna kogu see kontrollimine, klienditeenindus, tarkvaralised lahendused, nii edasi, nii edasi, siis see kulupool on samas suurusj\u00e4rgus.”<\/p>\n
Viimases avalikus majandusaasta aruandes n\u00e4itas Europark 2024. aasta kasumiks 1,6 miljonit ja jaotamata kasumina seitse miljonit eurot, aga Kovaneni s\u00f5nul tuleb see parkimisteenusest, mitte trahvidest. Ta v\u00e4idab, et ehkki \u00fcldtingimused seda lubavad, ei ole nad kunagi 100-eurost trahvi v\u00e4lja kirjutanud ning tegelikult sisse n\u00f5utud trahvide keskmine summa j\u00e4\u00e4b 40 euro juurde.<\/p>\n
Samas on TTJA juures tegutsev tarbijavaidluste komisjon teinud viimasel ajal mitu otsust, milles on trahv t\u00fchistatud kui liiga k\u00f5rge. N\u00e4iteks \u00d5ism\u00e4e tee 155b parklas maksab \u00f6\u00f6p\u00e4ev kolm eurot, aga Europark tegi inimesele seal mullu suvel 70 eurot trahvi.<\/p>\n
Tarbijavaidluste komisjoni esimehe, advokaat Taavi Heina s\u00f5nul oleks m\u00f5istlik m\u00e4\u00e4r kahe- v\u00f5i kolmekordne parkimistasu ehk kui piirkonnas maksab \u00f6\u00f6p\u00e4ev 30 eurot, on 60-eurone trahv okei, aga kui tasu on kolm eurot, siis ei ole 60 eurot okei. Kovanen nimetab seda jaburaks.<\/p>\n
“Kui leppetrahv v\u00f5i trahv, \u00fcksk\u00f5ik milline trahv, on sama suur kui see teenus ise tasu m\u00f5ttes \u2013 euro v\u00f5i kolm eurot, mis seal vahet on \u2013, mis point on inimesel \u00fcldse siis maksta teenuse eest, siis v\u00f5ib ju alati \u00f5nne katsuda, et kas n\u00fc\u00fcd j\u00e4in vahele v\u00f5i j\u00e4\u00e4nud vahele. Tavaloogika juba \u00fctleb \u00e4ra, et see ei ole nagu loogiline,” kommenteeris Kovanen.<\/p>\n
Firma vaidlustas k\u00f5nealused tarbijavaidluse komisjoni otsused kohtus. Selgub, et Europark ongi Eesti \u00fcks suuremaid, kui mitte k\u00f5ige suurem kohtuhagide esitaja. Aastate jooksul on nad saavutanud enda v\u00e4itel umbes 1600 j\u00f5ustunud lahendit, kuid kriitikute s\u00f5nul ei kajasta see kogupilti ja selle taga on peidus manipulatiivne muster. See toob meid tagasi Pavel Gordijevski juurde.<\/p>\n
2021. aasta mais k\u00fclastas tema abikaasa Tartut ja parkis kesklinna tanklas. Naine sai 45 eurot trahvi ja asi j\u00f5udis paar aastat hiljem kohtusse, kus peret esindas juristiharidusega Pavel Gordijevski ise. Esimeses astmes nad kaotasid, aga teises astmes v\u00f5itsid. Kuid enne, kui teise astme otsus j\u00f5ustus, teatas Europark, et soovib kogu hagi tagasi v\u00f5tta.<\/p>\n
“Kui hageja loobub oma hagist, see t\u00e4hendab, et kohus peab nagu \u00e4ra l\u00f5petama menetluse ja seega sel ajal kohtuotsus ei j\u00f5udnud registrisse ja teised inimesed ei saanud teda n\u00e4ha,” selgitas Gordijevski. Kohtuotsuste puhul on tavaliselt kuu aega enne, kui need j\u00f5ustuvad ja selgub, et Europark on korduvalt just selle 30 p\u00e4eva jooksul hagisid tagasi v\u00f5tnud.<\/p>\n
Gordijevski juhtumis proovis Tartu ringkonnakohus seda takistada ja juhtis t\u00e4helepanu, et Europark on masshageja, kellega oli tol hetkel seotud \u00fcle 2500 menetluse. “Loobudes j\u00e4rjekindlalt p\u00e4rast negatiivse kohtulahendi selgumist hagist, k\u00f5rvaldab hageja avalikult k\u00e4ttesaadavad kohtulahendid, milles tema n\u00f5uded j\u00e4\u00e4vad rahuldamata. Sellest v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da mulje, et \u00f5igusvastase leppetrahvi suhtes ei saa kohtust \u00f5iguskaitset,” lisas Gordijevski.<\/p>\n
Kovaneni s\u00f5nul on taolise k\u00e4itumise taga aga puhas pragmaatika. “Et kui me n\u00e4eme, et me kaotame selle asja, siis me ei vaidle inimesega. Ega meie asi pole vaielda kellegagi. \/\u2026\/ Kui sa n\u00e4ed kohtus vaidleva poolena, et sul ei ole kasulik seda avalikuks lasta, siis loomulikult sa kasutad enda \u00f5igusest tulenevad \u00f5iguseid seda tagasi v\u00f5tta, et siin ei ole midagi ebaseaduslikku,” r\u00e4\u00e4kis Kovanen.<\/p>\n
Europark l\u00e4ks Gordijevski asjaga edasi riigikohtusse ja sai l\u00f5puks \u00f5iguse hagi tagasi v\u00f5tta. Ehk veel kord: algul l\u00e4ksid nad ise kohtusse n\u00f5udma 45-eurost parkimistrahvi, aga loobusid ja maksid Gordijevskitele koos nende menetluskuludega 1236 eurot ja 61 senti. Pereisa paneb see muigama.<\/p>\n
“Jaa, tegelikult see oli h\u00e4sti \u00f5nnestunud parkimine. Selles m\u00f5ttes, et parkisid auto kahe minuti jooksul ja saad selle eest tuhat millegiga eurot.”<\/p>\n
“Ilmselge ja arusaadav, et nad anal\u00fc\u00fcsivad omad vead ja iga kohtuotsuse alusel parandavad oma t\u00f6\u00f6 kvaliteeti. N\u00e4iteks kui kaotavad, siis v\u00f5tavad hagi tagasi, aga kohe panevad lisasildid, joonistavad parklate peale v\u00e4rviga kirja, et see on eraparkla ja p\u00fc\u00fcavad igalt poolt oma t\u00f6\u00f6d parandada. See on puhas ratsionalism ja puhas oma \u00e4ri optimiseerimine,” leidis Gordijevski.<\/p>\n
Kovaneni s\u00f5nul on parkimiste arv aastatega t\u00f5usnud, aga trahvide arv langenud, mis n\u00e4itab tema hinnangul, et asjad on selgemaks vaieldud. Viimane info \u00fctleb siiski, et eelmisel aastal oli nendega seotud 684 kohtuasja ning t\u00e4navu aprilli alguse seisuga 129.<\/p>\n
Kovanen n\u00f5ustub “Pealtn\u00e4gijaga”, et Eesti kohtute ressurssi raiskamine 20-v\u00f5i 30-euroste trahvide sissen\u00f5udmiseks on jabur tegevus. “V\u00e4ga jabur tegevus, n\u00f5us. \/\u2026\/ Ja \u00fckski teenuse osutaja \u2013 vahet ei ole, mis valdkonnas sa oled \u2013 ei saa ju lubada seda, et \u00e4rimudel sisaldab seda, et inimesed tarbivad teenust selle eest maksmata. Ehk siis kogu see kontroll, kogu see, et meie l\u00e4hme nagu kohtus l\u00f5puni nende n\u00f5uetega tegelikult tagab selle, et terves Eesti riigis on v\u00f5imalik korraldada parkimist avatud alal, m\u00e4rkide abil,” p\u00f5hjendas parkimis\u00e4ri juht.<\/p>\n
K\u00f5ik avastused kokku olid Pihlaka s\u00f5nul nii jahmatavad, et ta pani aasta alguses p\u00fcsti eraldi firma, mis l\u00f5i ja haldab veebilehte parkimistrahv.ee, kus ta \u00fchelt poolt dokumenteerib enda vaidluse teekonda, teisalt paljastab Europarki \u00e4rimudelit ja annab n\u00f5u, kuidas parkimistrahve vaidlustada.<\/p>\n
Ta on andnud sisse hulga teaben\u00f5udeid, m\u00e4rgukirju ja isegi eraldi hagi Europargi vastu ning eelmisel n\u00e4dalal algatas lehel rahvaalgatus.ee petitsiooni parkimistrahvidele \u00fclempiiri kehtestamiseks. \u00dchelt poolt on Europargi juht enda s\u00f5nul \u00fcle elanud mitmeid sarnaseid kampaaniaid, teisalt haistab hoopis Pihlaka k\u00e4itumises omakasup\u00fc\u00fcdlikkust.<\/p>\n
“Kui n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4kida sellest veebilehest, siis see on \u00fcks j\u00e4rjekordne kurioosum. Neid on enne ka olnud. Ja noh, ei saa inimestele aktiivsust ette heita. Ilmselgelt inimene on missioonil, aga leebelt \u00f6eldes on see asjatundmatu ja otse \u00f6eldes annab ikkagi konkreetselt valeinfot inimestele. Ei taha siin rohkem spekuleerida, aga kui kutsutakse \u00fcles n\u00f5u k\u00fcsima, siis on tegelikult juba natukene viiteid petuskeemile,” usub Kovanen.<\/p>\n
Sarnane lehek\u00fclg on ka teise suure parkimisfirma \u00dchisteenuste kohta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riho Pihlakas k\u00fclastas 2024. aasta novembris lapsega Tallinnas Mustika keskuse m\u00e4ngumaad. Kaubakeskuse juures on kolm tundi parkimist kellaga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":154410,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,5681,31,32,21,28,29,95,19,5680,434,25,72931,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-154409","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-europark","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-parkimine","tag-pealtnagija","tag-populaarseimad-lood","tag-riho-pihlakas","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116409831406776167","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154409","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=154409"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154409\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/154410"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=154409"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=154409"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=154409"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}