{"id":154433,"date":"2026-04-15T18:02:12","date_gmt":"2026-04-15T18:02:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/154433\/"},"modified":"2026-04-15T18:02:12","modified_gmt":"2026-04-15T18:02:12","slug":"miks-naasevad-eestlased-suure-lombi-tagant-kiiresti-kodumaale-viis-asjaosalist-annavad-aru-nipinurk-soccernet-ee","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/154433\/","title":{"rendered":"Miks naasevad eestlased suure lombi tagant kiiresti kodumaale? Viis asjaosalist annavad aru! (+ nipinurk!) – Soccernet.ee"},"content":{"rendered":"

\"Alex \n<\/p>\n

Nii m\u00f5nigi Eesti pallur on langetanud otsuse ja l\u00e4inud suure lombi taha \u00f5nne proovima. K\u00fcll aga tuleb suur osa neist sealt pigem kiiresti tagasi\u00a0\u2013\u00a0aga miks? USA vutti omal nahal kogenud m\u00e4ngijad selgitavad ja jagavad nippe noortele, kes soovivad USA-seikluse ette v\u00f5tta!<\/p>\n

Kokku sai vesteldud viie USA-s \u00fclikoolijalgpalli m\u00e4nginud Eesti palluriga, kes veetsid suure lombi taga aega nii v\u00e4hemal kui suuremal m\u00e4\u00e4ral. M\u00e4ngijate kogemused, lood ja \u00f5ppetunnid v\u00f5iks aidata noori jalgpallureid, kes soovivad suure sammu ette v\u00f5tta ja Ameerika \u00fclikoolivutti maitsta. Artikli l\u00f5pus on ka nipinurk, kus USA jalgpalli v\u00f5lude ja raskustega silmitsi seisnud m\u00e4ngijad noortele praktilisi soovitusi jagavad.\u00a0 \n<\/p>\n

K\u00f5ige eredamalt on USA-s s\u00e4ranud Alex Meinhard, kel \u00f5nnestus Clemson Tigersi ridades sealne \u00fclikooliliiga 2023. aastal v\u00f5ita. V\u00f5it p\u00e4\u00e4dis sellega, et n\u00fc\u00fcdseks 27-aastane m\u00e4ngumees kutsuti toonase USA presidendi Joe Bideni poolt ka\u00a0Valgesse Majja<\/a>.\u00a0 \n<\/p>\n

Meinhard t\u00f5des, et viimastel aastatel on mitmeid eestlasi siirdunud eri USA divisjonidesse pallima. “Ilmselt ei ole v\u00f5imalik v\u00e4lja tuua \u00fchte konkreetset p\u00f5hjust, miks k\u00f5igile \u00fclikoolivutt ei sobi, kuid saan oma kogemuste ja n\u00e4htu pealt v\u00e4lja tuua m\u00f5ned n\u00e4ited, miks ei ole j\u00e4\u00e4dud USA-sse pikemaks perioodiks,” r\u00e4\u00e4kis Meinhard.\u00a0<\/p>\n

\u00dcheks p\u00f5hjuseks t\u00f5i Meinhard v\u00e4lja selle, et USA kultuuriruum on v\u00f5rreldes nii Eesti kui ka Euroopaga \u00fcsna erinev. “Seda nii inimeste, toidukultuuri, igap\u00e4evaste kommete kui ka \u00fcldise eluviisi poolest. Kohalike oludega harjumine ei pruugi alati olla kiire ega lihtne. Kodusest keskkonnast eemalolek, pikk vahemaa pere ja s\u00f5pradega ning m\u00f5nikord ka \u00fcksildustunne v\u00f5ivad seda veelgi v\u00f5imendada.” \n<\/p>\n

Teisena t\u00f5i Meinhard v\u00e4lja selle, et eestlased ei n\u00e4e end kohati kohalikus spordistruktuuris piisavalt arenemas. “\u00dclikoolijalgpalli hooaeg kestab tavaliselt kolm kuni neli kuud ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud aasta valmistutakse uueks hooajaks. See t\u00e4hendab, et need neli kuud on v\u00e4ga intensiivsed, m\u00e4ngitakse 2\u20133 m\u00e4ngu n\u00e4dalas. P\u00e4rast hooaega on k\u00fcll treeningmaht sama suur v\u00f5i isegi suurem kui hooajasiseselt, kuid ametlikke m\u00e4nge on m\u00e4rgatavalt v\u00e4hem. Just soov rohkem m\u00e4ngida ja regulaarsemalt v\u00f5istelda on \u00fcks p\u00f5hjus, miks osa m\u00e4ngijaid otsustab USA-st lahkuda,” leidis Meinhard.\u00a0 \n<\/p>\n

\"Tartust \n<\/p>\n

Ka taktikaline pool, mis Euroopa vutist omajagu erineb, v\u00f5ib olla \u00fcheks p\u00f5hjuseks. “USA \u00fclikoolijalgpallis on meeskondi, kelle taktikaline ettevalmistus j\u00e4tab soovida, n\u00e4iteks on r\u00f5hk pandud just kiirele ja f\u00fc\u00fcsilisele m\u00e4ngule. See v\u00f5ib erineda sellest, mida on harjutud Euroopas kogema ja v\u00f5ib olla tuntakse, et areng jalgpallurina ei kulge seal sellises suunas nagu eelnevalt loodeti,” tunnistas Meinhard.\u00a0<\/p>\n

Mullu profikarj\u00e4\u00e4ri l\u00f5petanud M\u00e4rten Pajunurm siirdus Ameerikasse 2014. aastal ning asus \u00f5ppima Longwoodi \u00fclikoolis. Kooli vutitiimi Longwood Lancersit esindas ta neli aastat ehk sama kaua, kui kestis \u00f5pe. USA perioodi meenutas Premium liigas 289 m\u00e4nguga 54 v\u00e4ravat l\u00f6\u00f6nud FC Kuressaare legend v\u00e4ga positiivsete s\u00f5nadega.\u00a0\u00a0 \n<\/p>\n

“Mitte isegi pigem positiivselt, vaid ikka v\u00e4ga positiivselt \u2013 super oli! L\u00e4ksin sinna p\u00f5him\u00f5tteliselt Premium liigast ja tulin tagasi parema m\u00e4ngijana kui enne. Olin kohe valmis Premium liigas tegusid tegema,” pajatas Pajunurm. Endine viiking tunnistas sarnaselt M\u00fc\u00fcrile ja Kiivitile, et haridustase j\u00e4ttis \u00fclikooli esimesel aastal soovida. \n<\/p>\n

“Eesti hariduse pealt sinna minna on hea, et esimene aasta oli t\u00f5esti selline keskkooli pikendus, kui \u00f5pid mingeid \u00fcldaineid. Aga mina valisin majanduse ja see oli juba selline eriala, kus pidi p\u00e4riselt pingutama \u2013 matemaatikat ja muid asju ka tegema. Seal oli tase t\u00e4itsa korralik ja said targemaks k\u00fcll,” tunnistas Pajunurm. \n<\/p>\n

Ta lisas, et Eesti \u00fclikoolid on m\u00f5nest USA omast haridustaseme poolest paremad. “V\u00f5ib-olla Tartu \u00dclikool v\u00f5i TalTech on kohati n\u00f5udlikumad. Samas Eestis on bakalaureus kolm aastat ja USA-s neli, nii et seal on tempo natuke rahulikum.” Profikarj\u00e4\u00e4ri l\u00f5petanud m\u00e4ngumees n\u00f5ustus Meinhardiga, et m\u00f5ned eestlased v\u00f5ivad USA-st naasta tiheda p\u00e4evakava t\u00f5ttu.\u00a0“M\u00f5ne jaoks v\u00f5ib see olla liiga t\u00e4is topitud elu. Mulle endale hullult meeldis. H\u00e4sti rahvusvaheline meeskond, kogu see keskkond on hoopis teine ja n\u00e4edki maailma hoopis teistmoodi,” s\u00f5nas Pajunurm.\u00a0 \n<\/p>\n

\"M\u00e4rten \n<\/p>\n

Mis p\u00f5hjusel eestlased USA-st aga kiiresti naasevad? “V\u00f5ib-olla ei ole piisavalt eelt\u00f6\u00f6d tehtud ja ootused on teistsugused kui reaalsus.\u00a0Aga kindlasti m\u00e4ngib koduigatsus v\u00e4ga suurt rolli. Sa saad v\u00f5ib-olla kaks korda aastas Eestis k\u00e4ia, ajavahe on v\u00e4hemalt seitse tundi. See t\u00e4hendab, et kui sul seal p\u00e4ev k\u00e4ib, siis siin on inimesed juba magama minemas, ja kui sina \u00e4rkad, siis siin l\u00f5petatakse t\u00f6\u00f6- v\u00f5i koolip\u00e4eva. Suhelda ei ole lihtne \u2013 enamiku ajast oledki selles m\u00f5ttes \u00fcksi.”<\/p>\n

Pajunurme hinnangul on \u00fcheks p\u00f5hjuseks ka see, et \u00fclikoolis \u00f5ppides pead sa elama \u00fchiselamus, kus ruumi endale on \u00fcpris v\u00e4he. “Kui oled harjunud Eestis elama \u00fcksi v\u00f5i perega ja siis l\u00e4hed sinna ning elad nelja v\u00e4lismaalasega koos, siis see v\u00f5ib olla korralik \u0161okk,” r\u00e4\u00e4kis ta.\u00a0 \n<\/p>\n

Harju Laagrit Premium liigas 19 korral esindanud ja profikarj\u00e4\u00e4ri l\u00f5petanud\u00a0Marten Niilop\u00a0siirdus Ameerikasse g\u00fcmnaasiumi j\u00e4rel. Nelja aasta jooksul esindas ta kaht \u00fclikooli. Esmalt \u00f5ppis ta pool aastat Ida-Tennessees ning siirdus seej\u00e4rel P\u00f5hja-Alabamasse, kus ta kraadi omandas.\u00a0 \n<\/p>\n

Miks otsustas toona 19-aastane m\u00e4ngumees \u00fclikooli vahetada? “Seal oli erinevaid faktoreid, ma v\u00f5ib-olla ei meeldinud treeneritele, treenerid mulle ka v\u00e4ga ei meeldinud. Kool oli tilluke ja keset metsa ning tase polnud ka liiga k\u00f5rge.” Siiski j\u00e4\u00e4b Niilop perioodi suure lombi taga meenutama positiivsete s\u00f5nadega. “Mul pole midagi kurta, mul vedas nende inimestega, kes mu \u00fcmber olid.” \n<\/p>\n

Kuigi M\u00fc\u00fcr ja Kiivit t\u00f5id USA-st naasmise p\u00f5hjuseks v\u00e4lja kasina haridustaseme, siis Niilop nii ei arva. “Seal on nii palju erinevaid faktoreid, et mida sa talud ja mida mitte. Kus kool asub, kas on suures v\u00f5i v\u00e4ikeses linnas, milline on kliima ja milline on \u00f5pitasu. Lisaks veel see, et millised on su treenerid, kui kaugel on \u00fclikool su kodust ja nii edasi,” leidis Niilop.\u00a0 \n<\/p>\n

\"Marten \n<\/p>\n

Niilopi hinnangul v\u00f5ivad kultuurilised erinevused mingil m\u00e4\u00e4ral otsustavaks saada. “V\u00f5ib-olla k\u00fcll, aga see s\u00f5ltub palju ka meeskonnakaaslastest. M\u00f5nes \u00fclikoolis toob treener hunniku inglasi, sakslasi v\u00f5i brasiillasi ja siis v\u00f5id \u00fcksi j\u00e4\u00e4da. Mul juhtus nii, et esimeses \u00fclikoolis olid k\u00f5ik v\u00e4lismaalased ja ameeriklasi oli ainult kaks. V\u00e4ga s\u00f5ltub ka ameeriklastest, kes sul meeskonnas on ja kui abivalmid nad on,” tunnistas endine Harju pallur.<\/p>\n

Suurt koduigatsust Niilopil ei tekkinud. “Mul ei olnud sellega probleemi, esimeses koolis v\u00f5tsid norrakad mind oma tiiva alla ja teises koolis sain inimestega kohe headeks s\u00f5pradeks.\u00a0Ma pole ka v\u00e4ga hull suhtleja, aga seal oled sa sunnitud mugavustsoonist v\u00e4lja tulema. Kui sa tead, et sa pead nendega pikka aega koos olema, siis miks mitte l\u00e4bi saada,” arvas ta.\u00a0 \n<\/p>\n

T\u00e4navu Tartu Tammekaga taasliitunud Robin Mathias M\u00fc\u00fcr r\u00e4\u00e4kis Soccernet.ee-le jaanuaris<\/a>, et teda t\u00f5i kodumaale tagasi ei muu kui koduigatsus. “See oli pigem mu enda personaalse eluga seotud. Mul oli v\u00e4ga palju koduigatsust ja sain aru, et pean kodus olema. Lisaks on siin pere ja s\u00f5brad. Vaimse poole pealt oli v\u00e4ga raske kodust eemal olla,” tunnistas pallur. \n<\/p>\n

“Ma tahtsin seda elu lihtsalt kogeda,” t\u00f5i M\u00fc\u00fcr v\u00e4lja p\u00f5hjuse, mis teda Ameerikasse t\u00f5mbas. “Sellele ma ei lootnud, et jalgpalliga saab kuhugi kaugemale j\u00f5uda. Kui tahad kaugele j\u00f5uda, siis parem tee on ikka l\u00e4bi Euroopa minna,” tunnistas m\u00e4ngija. \n<\/p>\n

\"Robin \n<\/p>\n

M\u00fc\u00fcr tunnistas, et praeguste teadmiste juures ei oleks ta toona USA-sse siirdunud. “Kindlasti v\u00f5ib elu muutuda ja see tunne v\u00f5ib kaduda, et miski mind kodus kinni hoiab.” Ta lisas, et Tammekast lahkumisega probleeme ei olnud. “Tammekale \u00fctlesin p\u00e4ris varakult, et selline m\u00f5te on. Treenerid teadsid, et minu tagasi tulemine on v\u00f5imalik. Nad \u00fctlesid, et tagasi tulles oled alati oodatud.”<\/p>\n

Pikalt Tartu Tammeka naiskonda esindanud\u00a0Marie Kiivit, kes on n\u00fc\u00fcdseks maandunud Paide Linnanaiskonna ridades, \u00f5ppis L\u00f5una-Illinoisi \u00fclikoolis, Carbondale’i linnas. Suure lombi taha siirdus ta mullu juulis ning tagasi kodumaale naasis ta detsembri keskpaigas, mil semester l\u00f5ppes.\u00a0 \n<\/p>\n

“G\u00fcmnaasiumi viimases klassis ma tegelikult ei teadnud v\u00e4ga, mida edasi teha. Teadsin, et tahan \u00fclikooli minna, aga eriala ja suund olid veel lahtised. Olin pikalt Tammekas m\u00e4nginud ja tundsin, et tahaksin p\u00e4rast hooaega mingit muutust,” r\u00e4\u00e4kis Kiivit.\u00a0 \n<\/p>\n

V\u00f5imalus Ameerikasse siirduda tuli Kiiviti jaoks \u00fcpris ootamatult. Nimelt kirjutas talle Instagramis \u00fcks agentuur, kelle kaudu tekkis variant USA-sse minna \u00fcsna kiirelt. “M\u00f5tlesin, et proovin, sest see tundus hea lahendus \u2013 saan \u00f5ppida ja samal ajal jalgpalli m\u00e4ngida. Lisaks polnud ma kunagi Ameerikas k\u00e4inud, nii et see tundus uus ja huvitav. Otsustasingi v\u00f5imalusest kinni haarata.” \n<\/p>\n

\"Marie \n<\/p>\n

“Olin \u00fcsna segaduses \u2013 teadsin, et tahan \u00f5ppida, aga ei saanud aru, kuidas seda jalgpalliga siduda. Tartusse j\u00e4\u00e4mine tundus kuidagi liiga mugavustsooni j\u00e4\u00e4mine. Samas ei olnud mul ka kontakte teiste klubidega ega konkreetset plaani. Seet\u00f5ttu see USA v\u00f5imalus justkui sobituski sellesse hetke ja otsustasin selle kasuks,” tunnistas m\u00e4ngija.\u00a0 \n<\/p>\n

Sarnaselt M\u00fc\u00fcrile leidis ka Kiivit, et akadeemiline tase oli Ameerikas pigem kasin. “Minu jaoks sai see l\u00f5puks m\u00e4\u00e4ravaks ja ma ei tundnud, et \u00f5piksin p\u00e4riselt \u00fclikooli tasemel. Valisin erialaks ps\u00fchholoogia ja teadsin, et Ameerikas on \u00f5pe laiem ja kestab neli aastat, aga tundsin, et tahaksin rohkem erialap\u00f5hiseid aineid. See j\u00e4i minu jaoks puudulikuks. Lisaks olid tunnid \u00fcldiselt \u00fcsna lihtsad, mis mind h\u00e4iris.” \n<\/p>\n

Treeningtingimused olid Kiiviti s\u00f5nul Ameerikas v\u00e4ga head, ent siiski h\u00e4iris teda suhtumine m\u00e4ngijatesse. “Kuigi vahendid olid olemas, tundus vahel, et m\u00e4ngijate heaolu ei olnud esikohal. M\u00e4ngiti l\u00e4bi vigastuste ja puhkust v\u00e4ga ei antud. \u00dchelt poolt on see distsipliin, aga vahel tundus, et see l\u00e4ks \u00fcle piiri. Vahepeal oli tunne, et kedagi ei huvita, kuidas sul tegelikult l\u00e4heb ja oled lihtsalt \u00fcks number. See oli mentaalselt raske, eriti kuna olin seal \u00fcksi,” r\u00e4\u00e4kis 20-aastane pallur.\u00a0 \n<\/p>\n

Enne semestri l\u00f5ppu tekkis Kiivitil plaan, et USA-s \u00fclikooli vahetada, ent l\u00f5puks otsustas ta siiski kodumaale naasta. “Olen praegu v\u00e4ga elevil, et saan Eestis \u00f5ppima hakata,” tunnistas ta. “See oli v\u00e4\u00e4rt kogemus ja ma ei muudaks midagi. Samas ei olnud see ainult positiivne. Oskan n\u00fc\u00fcd Eestis rohkem hinnata teatud asju, n\u00e4iteks treeningkeskkonda. Praegu Paides on minu jaoks individuaalselt palju parem keskkond kui see, mis Ameerikas oli. Olen \u00f5ppinud uusi asju v\u00e4\u00e4rtustama. M\u00e4ngijana sain ka Ameerikast kindlasti palju juurde, seega pikas plaanis oli see minu jaoks hea.” \n<\/p>\n

\"Marie \n<\/p>\n

Miks aga Kiiviti hinnangul eestlased Ameerikasse liiga pikaks ajaks ei j\u00e4\u00e4? “Arvan, et peamine p\u00f5hjus on akadeemiline pool. Kui l\u00e4hed spordi p\u00e4rast, valid tiimi ja kool tuleb sellega kaasa, siis sa ei saa alati valida, milline see akadeemiline tase on. Kui tahad \u00f5ppida, v\u00f5ib seal l\u00f5puks igav hakata. Samas, kui eesm\u00e4rk on jalgpalliga tippu j\u00f5uda, siis v\u00f5imalused on olemas,” r\u00e4\u00e4kis Kiivit. Ta lisas, et suurt rolli m\u00e4ngivad ka kultuurilised aspektid ja toit. “Isegi kui valid justkui samad toidud nagu Eestis, siis maitse on hoopis teine ja see m\u00f5jub seedimisele ka erinevalt. Eestisse tulles oli v\u00e4ga hea j\u00e4lle kodumaist toitu s\u00fc\u00fca.” \n<\/p>\n

Nipinurk! \n<\/p>\n

Mida soovitavad kogemuse l\u00e4bi elanud m\u00e4ngijad noortele, kes soovivad samuti suure lombi tagust vutti maitsta? USA jalgpalli kogenud m\u00e4ngijate nippe tasub k\u00f5rva taha panna! \n<\/p>\n

Meinhard: “Kuna USA on kaugel ja kogemus sealse \u00fclikoolispordiga v\u00f5ib puududa, ei pruugita saada terviklikku pilti keskkonnast, kus sport ja haridus on tihedalt seotud. Seet\u00f5ttu tehakse otsuseid sageli piiratud info p\u00f5hjal, mis v\u00f5ib hiljem viia ootustest erineva reaalsuseni. Kui potentsiaalne \u00fclikool on v\u00e4lja valitud, tasub enne l\u00f5pliku otsuse tegemist v\u00f5imalusel k\u00e4ia kohapeal. \n<\/p>\n

Paljud \u00fclikoolid pakuvad selleks ametlikku k\u00fclastust (inglise keeles official recruiting visit). See annab v\u00f5imaluse veeta m\u00f5ne p\u00e4eva \u00fclikoolilinnakus \u2013 saad tutvuda treeneritega ning n\u00e4ha nende k\u00e4ekirja ja n\u00f5udmisi, kohtuda m\u00e4ngijatega, n\u00e4ha nii jalgpalliv\u00e4ljakuid kui ka muid spordisaale, j\u00f5usaale, meditsiiniruume, \u00f5pperuume ja saada parema \u00fclevaate koolielust. Selline kogemus aitab teha m\u00e4rksa teadlikuma otsuse ning v\u00e4hendab riski, et valitud keskkond ei vasta ootustele.” \n<\/p>\n

Pajunurm: “K\u00f5igepealt suhtle kindlasti nendega, kes on enne k\u00e4inud. Eesti on selles m\u00f5ttes v\u00e4ike koht ja neid kontakte on \u00fcsna lihtne leida. Me oleme isegi Alexiga m\u00f5nda potentsiaalset soovijat aidanud v\u00f5i v\u00e4hemalt infot jaganud. See ongi esimene ja k\u00f5ige olulisem asi \u2013 r\u00e4\u00e4gi kellegagi, kes on selle l\u00e4bi teinud. Siis saad oma p\u00f5hilistele k\u00fcsimustele juba vastused. Ja muidu pead olema valmis mugavustsoonist v\u00e4lja tulema ning v\u00e4ga kiiresti kohanema ja arenema. \n<\/p>\n

Sa\u00a0pead sisseelamisel kiiresti leidma oma inimesed. Mul oli selles m\u00f5ttes hea, et ma l\u00e4ksin sinna veidi vanemana, 21-aastaselt. Osad l\u00e4hevad siit juba 18\u201319-aastaselt ja kohalikud l\u00e4hevad ka kohe p\u00e4rast kooli. Mul oli seal minuga sama vana norrakas ja sama vana rootslane, kes tulid sarnasest kultuuriruumist ja see aitas palju. Kui j\u00e4\u00e4d \u00fcksi ja sul ei ole veel ka seda avatust tekkinud, siis on keeruline. Mul endal tekkis ka see avatus seal ajaga. Ma ei l\u00e4inud sinna kohe mingi megasuhtlejana, et k\u00f5igiga jutule. Aga neil, kes on loomult avatumad, on seal kindlasti lihtsam.” \n<\/p>\n

Pajunurm lisas, et noored, kes soovivad USA-sse siirduda, v\u00f5ivad soovi korral temaga \u00fchendust v\u00f5tta ja n\u00f5u k\u00fcsida.\u00a0 \n<\/p>\n

Niilop: “M\u00f5tle l\u00e4bi, miks sa sinna l\u00e4hed. Kui l\u00e4hed m\u00f5ttega, et tahad profijalgpalluriks saada, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega seda ei juhtu \u2013 Meinhard on pigem erand. Kui tahad saada profijalgpalluriks, on lihtsam j\u00e4\u00e4da kodumaale. Kooli valikul ei tasu karta ka madalamaid divisjone. Samas tasub m\u00f5elda, kus kool asub ja kui suur see on. Ka kliima m\u00e4ngib rolli, sest l\u00f5unas on kindlasti soojem ja odavam. \n<\/p>\n

Kindlustus on samuti v\u00e4ga kallis. M\u00f5ned koolid maksavad selle kinni, aga see s\u00f5ltub sellest, kui hea m\u00e4ngijana sa neile paistad. M\u00f5ni kool v\u00f5ib katta ka \u00fchikakulud, aga seal ei pruugi olla k\u00f5ige parem elada. Korterid ja majad on samuti p\u00e4ris kallid. Kui arvad, et Tallinnas on kahetoalise korteri 500-eurone \u00fc\u00fcr kallis, siis USA-s elad neljakesi viietoalises majas ja maksad ikka umbes 800 eurot kuus.” \n<\/p>\n

M\u00fc\u00fcr:\u00a0“Ma oskan ainult enda vaatest \u00f6elda. Ma ei tahaks arvata, et see on tasemega seotud, sest ma oleks v\u00e4ga h\u00e4sti seal hakkama saanud. Meinhard on t\u00f5estanud, et seal v\u00f5ib v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama saada. Asi ongi selles, et USA on nii kaugel. Mul oli seitsmetunnine ajavahe ja perega oli v\u00e4ga raske suhelda.\u00a0Meinhardiga kirjutasin ja uurisingi, et kuidas seal on. Ta r\u00e4\u00e4kis, et tuleb endale teha highlight video, tuleb ise koolidele kirjutada ja loota, et saad v\u00f5imaluse sinna minna.” \n<\/p>\n

Kiivit: “Kindlasti uurida nii palju kui v\u00f5imalik selle kooli kohta ja eriti akadeemilise poole pealt. Mina keskendusin rohkem jalgpalliga seotud asjadele ja v\u00f5ib-olla k\u00fcsisin valesid k\u00fcsimusi. Tasub r\u00e4\u00e4kida tulevaste tiimikaaslastega ja uurida, milline on \u00f5ppet\u00f6\u00f6 ja s\u00fcsteem. Mine kindlasti avatud meelega! Kui l\u00e4hed juba m\u00f5ttega, et tahad niikuinii tagasi tulla, siis on palju raskem. Isegi kui sa l\u00f5puks USA-sse ei j\u00e4\u00e4, on kogemus ikkagi v\u00e4\u00e4rtuslik. \n<\/p>\n

Suhtlesin palju nende koolide m\u00e4ngijatega, kuhu ma minna plaanisin. Treenerid andsid kontakte ja sain neilt k\u00fcsida k\u00f5ike \u2013 trennide, treenerite ja eluolu kohta. Proovisin saada v\u00f5imalikult hea pildi enne minekut. Aga kogu dokumentide ajamine oli p\u00e4ris suur t\u00f6\u00f6. Kui oleksin varem alustanud, oleks see olnud sujuvam. Mul otseselt probleeme ei olnud, aga alustasin alles veebruari l\u00f5pus ja selleks ajaks olid paljud kohad juba t\u00e4itumas. Kui oleks olnud v\u00e4hemalt kuus kuud aega, oleks olnud palju v\u00e4hem stressi.” <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Nii m\u00f5nigi Eesti pallur on langetanud otsuse ja l\u00e4inud suure lombi taha \u00f5nne proovima. K\u00fcll aga tuleb…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":154434,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[16737,461,587,37,33,35,34,36,15400,41520,72936,4729,16738,963,1235,964,159,158,72935,325],"class_list":["post-154433","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-alex-meinhard","tag-ameerika","tag-ameerika-uhendriigid","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kiivit","tag-marie-kiivit","tag-marten-niilop","tag-marten-pajunurm","tag-meinhard","tag-muur","tag-pajunurm","tag-robin-mathias-muur","tag-sport","tag-sports","tag-ulikoolijalgpall","tag-usa"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116410040332134841","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154433","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=154433"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154433\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/154434"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=154433"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=154433"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=154433"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}