T\u00e4navu m\u00e4rtsi algul filmitud kaadrid Eesti \u00fche suurema puurimunatootja Eesti Muna P\u00f5lvamaal Rosmal asuvas kanalas n\u00e4itavad tingimusi, milles elavad kanad, kelle munad alles \u00fcle-eelmisel n\u00e4dalavahetusel paljude perede lihav\u00f5ttelauda katsid.<\/p>\n
Lisaks surnud kanadele hakkavad silma ka peaaegu sulgedeta kanad, kes \u00fclitihedalt k\u00fclg k\u00fclje k\u00f5rval elama peavad, jalge all vaid puuri h\u00f5re traatp\u00f5rand, mis siblidagi ei v\u00f5imalda.<\/p>\n
“Tihti, mis juhtubki esimesena \u2013 nad h\u00f5\u00f5ruvad oma kaelad paljaks, sest see on ainus viis, kuidas nad \u00fcldse toidule ligi p\u00e4\u00e4sevad. See pulk on, aus vist on \u00f6elda, see on naljanumber, nad kutsuvad seda \u00f5rreks. Loomade heaolu on selles s\u00fcsteemis v\u00f5imatu tagada,” lausus MT\u00dc N\u00e4htamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.<\/p>\n
Esimest korda 2023. aasta septembris kajastasime “Pealtn\u00e4gijas”, kuidas organisatsiooni N\u00e4htamatud Loomad “agent” t\u00f6\u00f6tas mitu kuud Eesti suurimates munakanalates ja salvestas salaja lindude massilisi kannatusi, mis muu hulgas p\u00f5hjustas kanade omavahelist kannibalismi, ning selgeid eeskirjade rikkumisi, nagu hinge vaakuvate tibude hukkamine k\u00e4ttejuhtuvate meetoditega.<\/p>\n
“Sellisel m\u00e4\u00e4ral rikkumisi, nagu v\u00e4lja toodud on nende kolme ettev\u00f5tte puhul, meieni varem j\u00f5udnud ei ole. Ei vihjete ega ka ametnike poolt koostatud protokollide p\u00f5hiselt. Peab tunnistama, et paljus leidsid need avalduses v\u00e4lja toodud vihjed kinnitust. Me peame mitte kompromissi tegema, vaid leidma koos ettev\u00f5tjaga mingi lahenduse, et v\u00e4hemalt miinimumn\u00f5uded heaolu ja tervise kohalt oleks tagatud,” lausus p\u00f5llumajandus- ja toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda.<\/p>\n
“Meil on neli suurt puurikanu pidavat ettev\u00f5tet. Ja kolmel neist olid t\u00f5esti p\u00e4ris suured probleemid, alustades sellest, et ei olnud piisavalt ruumi kanadel. Siis oli probleeme pesadega, oli probleeme siblimismaterjali ehk allapanuga ja oli ka puhtalt seda, et kanade tervist ei j\u00e4lgitud, haigeid ja surnud linde ei eemaldatud piisava sagedusega,” \u00fctles PTA kogenud veterinaar Anne-Ly Veetamm.<\/p>\n
PTA tegi k\u00f5mulise loo j\u00e4rel hulga ettekirjutusi mitmele ettev\u00f5ttele, kuid oma uue “kontrollk\u00e4igu” tegid ka loomakaitseaktivistid. Enam-v\u00e4hem aasta hiljem, 2024. aasta oktoobris tungisid anon\u00fc\u00fcmsed aktivistid taas Eesti suuruselt kolmanda munatootja Linnu Talu farmi Valgamaal ja fikseerisid, et pilt polnud suurt muutunud.<\/p>\n
PTA tegi toonase saate j\u00e4rel taas kontrolli ning v\u00e4idab, et regulaarsed kontrollid ja kasvanud n\u00f5udlikkus on olukorda n\u00fc\u00fcdseks k\u00f5vasti parandanud.<\/p>\n
“Plaanilised kontrollid suurtel linnupidajatel on v\u00e4hemalt \u00fcks kord aastas. On v\u00e4iksemaid probleeme, aga sellist olukorda nagu oli m\u00f5ned aastad tagasi, ei n\u00e4e me tegelikult kuskil enam,” \u00fctles Veetamm.<\/p>\n
“Kui vaadata viimaseid kontrollraporteid, mis p\u00f5llumajandus- ja toiduamet Eesti puurikanalatesse teinud on, siis kindlasti on seal m\u00e4rgata, et nad on teatud m\u00e4\u00e4ral l\u00e4inud p\u00f5hjalikumaks ja n\u00fcansseeritumaks,” nentis Mering.<\/p>\n
Kas seekord Eesti Munas rikkumisi on v\u00f5i ei, tuleb n\u00fc\u00fcd koha peal kontrollida. PTA kodulehelt on n\u00e4ha, et 2,5 aasta jooksul on nad teinud Eesti Munasse kolm ettekirjutustega l\u00f5ppenud kontrollvisiiti, neist viimase t\u00e4navu jaanuaris. Selle k\u00e4igus tuvastati, et allapanu, mis on kanadele siblimiseks h\u00e4davajalik ja seet\u00f5ttu kohustuslik, puudus. Ettev\u00f5te sai sunnirahahoiatuse 13 000 eurot ja aega puuduste k\u00f5rvaldamiseks 1. aprillini.<\/p>\n
Nii nagu 2024. aasta suve l\u00f5pus v\u00e4itis N\u00e4htamatute Loomade juht Kristina Mering, et ei teadnud, kes Linnu Talu farmis salaja filmis, v\u00e4idab ta n\u00fc\u00fcdki, et tal pole aimu, kes tegi uued kaadrid Eesti Muna tootmises P\u00f5lvamaal, kus on 120 000 tuhat lindu. K\u00e4ekiri on aga \u00e4ravahetamiseni sarnane: materjalid j\u00f5udsid N\u00e4htamatute Loomade kontorisse v\u00e4idetavalt anon\u00fc\u00fcmselt, m\u00e4lupulga peal, kaadrites t\u00f5endab filmimise kuup\u00e4eva sama p\u00e4eva ajaleht.<\/p>\n
“M\u00e4rtsi alguses j\u00f5udis minuni materjal, kus \u00fcmbrikul ei olnud saaja aadressi ega nime. Lisaks piltidele ja videotele oli seal ka veel kaaskiri, kus need inimesed, kes kirjutavad loomas\u00f5brad enda kohta, r\u00e4\u00e4givad t\u00e4psemalt, mida nad seal n\u00e4gid,” \u00fctles Mering.<\/p>\n
Eesti Muna, mille toodang on poelettidel Muna Liisa ja Kalevipoja Munade nime all, lubab algul anda kaamera ees kommentaari ning kutsub meid oma kontorisse \u00dclemiste City’s, kuid kokkulepitud ajal loobub firma juht J\u00fcri Anepaio siiski intervjuust, p\u00f5hjendades seda k\u00e4imasoleva politseiuurimisega.<\/p>\n
Eesti Muna esindajad said kohe m\u00e4rtsi algul aru, et keegi murdis nende lindlasse sisse. Nad p\u00f6\u00f6rdusid politseisse ja korrakaitse k\u00e4is ka kohal, aga kuna midagi varastatud ei olnud, loobus ettev\u00f5te ise kaebusest. N\u00fc\u00fcd, kui “Pealtn\u00e4gijalt” kuuldi, et tegu oli loomakaitsjatega, kes salaja filmisid, tegid nad politseisse uue kuriteoteate. Kaebuses leidis Eesti Muna, et sissetungiga p\u00f5hjustati linnugripi leviku oht.<\/p>\n
“Kindlasti ma tahan r\u00f5hutada, et need inimesed, kes sinna sisse murdsid, \u00fcksk\u00f5ik kui \u00f5ilsal eesm\u00e4rgil nad sinna l\u00e4ksid, siis tegelikult nad p\u00f5hjustasid v\u00e4ga suure ohu,” m\u00e4rkis Veetamm.<\/p>\n
“Nendes farmides tuleb kanda \u00fchekordseid r\u00f5ivaid, et v\u00e4ltida igasugust taudide ja haiguste levikut. Need on inimesed, kes on filmimas k\u00e4inud, (olid) v\u00e4ga vastutustundlikult seal, kandes kaitseriietusi jalan\u00f5ude \u00fcmber ja enda peaski,” \u00fctles Mering.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdseks on politsei esitatud t\u00f5endite p\u00f5hjal otsustanud, et kuna kuriteo koosseis ei ole t\u00e4idetud, siis kriminaalmenetlust ei algatata ehk taudiohu p\u00f5hjustamine ei leidnud t\u00f5estust. Uurimine j\u00e4tkub aga s\u00fc\u00fcteona ehk ettev\u00f5tja soovib ikkagi v\u00e4lja selgitada, kes nende kanalasse sisse tungis.<\/p>\n
Mering j\u00e4\u00e4b endale kindlaks, et tema ei organiseerinud ega \u00f5hutanud j\u00e4rjekordset sissemurdmist, ent m\u00f6\u00f6nab, et selle ajastus on strateegiline.<\/p>\n
Riigikogu arutab kanade puurispidamise keelustamist alates 2035. aastast. Sektori lobitegevus keelustamise vastu on olnud aga tugev. Neli suuremat puurikanade pidajat teatasid, et seadust, mis paneks neile kohustuse l\u00f5petada kanade puurispidamine, polegi tegelikult vaja \u2013 selleks allkirjastasid nad veebruaris, just enne seaduseeln\u00f5u riigikokku j\u00f5udmist memorandumi, milles lubavad puurikanade pidamisest loobuda samaks, 2035. aastaks, aga vabatahtlikult. Kuna tegemist on hea tahte avaldusega, ei kohusta see neid samas millekski. Loomakaitsjad ja kaupmehed peavad seda n\u00f5tkeks kommunikatsioonitrikiks.<\/p>\n
“Me k\u00f5ik saame aru, et see v\u00f5ib t\u00e4hendada ka aastal 2035 1. jaanuaril, et antakse teada, et vabandust, ei m\u00e4nginud v\u00e4lja,” nentis Mering.<\/p>\n
“Selles suhtes oleks \u00f5igusloomes ikkagi mingi kindel t\u00e4htaeg kindlasti tervitatav, see v\u00f5ib-olla v\u00f5imaldaks ka rakendada erinevaid toetusmehhanisme,” \u00fctles Veetamm.<\/p>\n
Nagu seni loomakaitsjad, m\u00f6\u00f6nab ootamatult ka PTA, et suurtes, t\u00f6\u00f6stuslikes puurikanalates polegi v\u00f5imalik lindude heaolu tegelikult l\u00f5puni tagada isegi siis, kui eeskirju t\u00e4pselt j\u00e4rgida, mist\u00f5ttu oleks sobivaks lahenduseks just puurispidamise keelustamine.<\/p>\n
Nii ongi aastate jooksul toimunud mitmeid \u00fcmarlaudu ning nii poliitikud kui ka munatootjate esindajad on aeg-ajalt taas lubanud, et puurikanalad keelustatakse, ent tegelikkuses on otsus kogu aeg venima j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
“Kui Eestis lihtsalt keelatakse puurikanad \u00e4ra, aga L\u00e4tis, Leedus, Poolas ei keelata neid \u00e4ra, siis v\u00e4ga lihtne \u2013 tuuakse sealt seda odavamat muna sisse,” m\u00e4rkis Eesti Muna juhatuse liige J\u00fcri Anepaio.<\/p>\n
Puurimunade tootjad on aastaid tinistanud poliitikuid ja avalikkust juttudega, et kui Eestis puurikanalad keelustada, ujutatakse kaubandus \u00fcle naaberriikidest sisse toodavate odavate puurimunadega, sest mujal keeldu puurikanu pidada ei ole. Sama mantrat raius “Pealtn\u00e4gijale” ka Eesti Muna. Tegelik olukord on aga vastupidine, kinnitavad kaupmehed.<\/p>\n
“Ma isiklikult pole n\u00e4inud nende 15 aasta jooksul, mis ma olen Rimis t\u00f6\u00f6tanud, sedav\u00f5rd suurt ja kiiret muutust mingisuguselt \u00fchelt tarbimisviisilt teisele. Me oleme kogu aeg tootjatele r\u00e4\u00e4kinud, et me tahaks rohkem \u00f5nnelike kanade mune. Ma arvan, et l\u00e4hitulevikus v\u00e4hemalt kaks suurt Baltimaade jaeketti otsivad v\u00f5imalust, et \u00fcldse mitte m\u00fc\u00fca puurikanade mune. Me oleme sinnapoole liikumas,” lausus Rimi kestlikkuse juht Katrin Bats.<\/p>\n
“Vaatame L\u00e4ti olukorda \u2013 seal on suurim munatootja Baltic Ovo, kes on \u00fcldse P\u00f5hja-Euroopa suurim munatootja, kes juba l\u00e4hiaastatel on puuridest loobumas ja vedamas eest liikumist vabapidamise poole. Vaatame Leedu olukorda \u2013 k\u00f5ik munatootjad seal on juba tegemas \u00fcleminekut puurivaba tootmise poole. Me oleme kogu Euroopa Liidus selles protsessis \u00fcks viimaseid. Kui vaatame statistikat, siis Eesti peab \u00fchena enim kanu puurides kogu Euroopa Liidus kokku,” r\u00e4\u00e4kis Mering.<\/p>\n
Eesti munatootjate vastuseisust on tekkinud hoopis \u00e4raspidine turut\u00f5rge. \u00d5rre- ja vabajooksukanade munad tuuakse enamasti L\u00e4tist-Leedust sisse, sest Eestis ei toodeta neid piisavalt. Kui aga muna letil puudu, t\u00e4idetakse t\u00fchimikku just Eesti puurikanatoodanguga.<\/p>\n
\u00dcllataval kombel on k\u00f5ige v\u00e4iksem\u00a0 puurikanamunade osakaal just odavamates jaekettides, nagu Maxima, Lidl ja Prisma, kes on andnud ka lubaduse puurimunadest t\u00e4ielikult loobuda ning kinnitavad, et teeksid seda kohe, kui oleks piisavalt \u00f5nnelike kanade mune v\u00f5tta. K\u00f5ige rohkem m\u00fc\u00fcvad Eestis puurikanamune aga just kallima ostukorviga Coop ja Selver, kes pole ka avalikult \u00fcleminekulubadusi andnud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navu m\u00e4rtsi algul filmitud kaadrid Eesti \u00fche suurema puurimunatootja Eesti Muna P\u00f5lvamaal Rosmal asuvas kanalas n\u00e4itavad tingimusi, milles…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":154456,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,72939,34,36,25488,11863,72940,72941,5451,72938,640],"class_list":["post-154455","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-muna","tag-estonia","tag-estonian","tag-kanad","tag-muna","tag-munatootjad","tag-onnelikud-kanad","tag-pta","tag-puurikanad","tag-riigikogu"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116410173720747316","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154455","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=154455"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154455\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/154456"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=154455"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=154455"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=154455"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}