Sattusime Tallinna lauluv\u00e4ljakule p\u00e4eval, mil taevas on natukene pilvine, vihma on ka just sadanud ja tuulgi on p\u00e4ris tugev. Kas see natukene ei k\u00f5nele meie t\u00e4nasest kokkukuulumisest?<\/p>\n
Eks need p\u00e4evad on \u00fchel hetkel ikka tuulised ja pilvised. Siis hakkab j\u00e4lle p\u00e4ike paistma. K\u00fcllap ei ole see ainult p\u00e4evade l\u00f5ikes, vaid ka elus on nii. \u00dchel hetkel on pilvisem ja siis tuleb j\u00e4lle p\u00e4ike v\u00e4lja. Siis l\u00e4heb hoopis tormiks. C’est la vie!<\/p>\n
Kui sa kunagi seal kaare all neid k\u00f5ige kirglikumaid laule laulsid, mille eest me k\u00f5ik sind tagantj\u00e4rele t\u00e4name, siis kas sul oli natukene aega vaadata ka neid inimesi ja neist m\u00f5elda?<\/p>\n
Ma vaatasin muidugi. Vaatasin. See k\u00f5ik on natukene unen\u00e4oline. T\u00e4itsa selge on see m\u00e4rk, et seda aega, mis oli 35 v\u00f5i rohkem aastat tagasi, seda enam ei tule. V\u00e4hemalt mitte niipea. See oli eriline aeg. V\u00e4ga eriline aeg.<\/p>\n
Kui inimesed tulid \u00f6\u00f6sel siia laulupeole, seisid k\u00e4test kinni, laulsid. See k\u00f5ik oli natukene naiivne ja tagantj\u00e4rele vaadates lapsik. Aga see oli p\u00e4ris asi.<\/p>\n
Me k\u00f5ik teadsime, kuhu me p\u00fcrgime.<\/p>\n
Meil oli eesm\u00e4rk.<\/p>\n
Absoluutselt ja see eesm\u00e4rk oli justkui nii saavutatav, et inimesed teadsid seda. Laulsid siin koos, l\u00e4ksid kuskile edasi, hoidsid k\u00e4est kinni. Siis l\u00e4ksid kuskile labidatega mingit kraavi kaevama. See oli see aeg.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd, see aeg, kus me 21. sajandil oleme, aastas 2026, see aeg on hoopis teine. Minu isiklik soov, ja ma arvan, et ka paljude teiste, on see, et noorel p\u00f5lvkonnal, kes peale kasvab, oleks selgust, kergust ja oidu mitte seda pisikest Eestit, meie kodu, \u00e4ra kaotada.<\/p>\n
Ma olen oma lastele ka seda r\u00e4\u00e4kinud, et kui minu kodu juures hakatakse mingeid roopaid ajama, siis ma pistan kisama. Aga kui seda kuskil 15 kilomeetri kaugusel tehakse, siis see pole enam minu kodu. Ma nii ei oska m\u00f5elda. Minu jaoks on see k\u00f5ik kodu. K\u00f5ik on v\u00e4ike Eestimaa. Kodumaa.<\/p>\n
Sa seisid alles hiljuti v\u00e4ga suurel laval. Ilmselt tahtsid kogu s\u00fcdamest laulda Eesti looduse kaitseks. Lehest said sa lugeda, et see on rohepropaganda. Mis su hinges toimus?<\/p>\n
Las nad kirjutavad, jumala p\u00e4rast. Seda oli oodata. See oleks imelik, kui ei oleks vastul\u00f6\u00f6ki. Kohe teadlikult ei tahtnud ma laulda, ei “Looja, hoia Maarjamaad” ega “Koitu”. Teadlikult, sest see oli siis. Aga n\u00fc\u00fcd on midagi muud. Ma leidsin J\u00fcri \u00dcdi teksti “\u00d5htu n\u00e4gemus”, mis on minu meelest prohvetlik. “N\u00e4gemus” on juba iseeneses prohvetlik.<\/p>\n
Aga kui laulu l\u00f5pus on rida, et “p\u00e4ike on l\u00e4inud loojasse”, looja, jumal on v\u00f5tnud selle p\u00e4ikese enda r\u00fcppe, siis tekitab selline \u00f5htu-n\u00e4gemus natukene hirmu. See lugu sobis siia praegu.<\/p>\n
Kas inimene saab p\u00e4riselt ilma eesm\u00e4rgita elada?<\/p>\n
Ma kujutan ette, et m\u00f5ni, kellele ei ole eesm\u00e4rki, \u00fctleb, et ikka on v\u00f5imalik. Mina ei kujuta ette, et oleks v\u00f5imalik.<\/p>\n
Ta hakkab seda ju otsima ja v\u00e4ga paljud leiavad selle vastandumises. <\/p>\n
Jah. Siis on nii. Me oleme k\u00f5ik erinevad. Sina M\u00e4rt oled hoopis teistsugune kui mina. Mitte v\u00f5ib-olla “hoopis”, aga me oleme k\u00f5ik erinevad.<\/p>\n
Kiriku\u00f5petaja Annika Laats on \u00f6elnud umbes n\u00f5nda: selle asemel, et m\u00f5elda, kui l\u00f5putult erilised me k\u00f5ik oleme, peaksime m\u00f5tlema, kui sarnased me oleme. Miks seda t\u00e4na kuulda ei taheta?<\/p>\n
Sa k\u00fcsid vale inimese k\u00e4est.<\/p>\n
Kas sa ei ole m\u00f5elnud selle peale, et enese eriliseks m\u00f5tlemine teebki meid kuidagi nii \u00f5nnetuks?<\/p>\n
See on nagu usk kui niisugune. Kui usku enam ei ole, me usume ju n\u00e4iteks teadusesse, aga kui seda pole, hakkavad hullud asjad juhtuma.<\/p>\n
Usud sa, et paljude h\u00e4dade taga v\u00f5ib olla kibestumine?<\/p>\n
Ja kibestumine tuleb omakorda millest? Kas see ei v\u00f5i tulla kadedusest n\u00e4iteks.<\/p>\n
Statistikaametil on suurep\u00e4rane tunne: ilmaj\u00e4etuse tunne. Kuidas meeldib?<\/p>\n
Palun v\u00e4ga. See on see sama asi. Natukene nagu kadedus, mis on \u00fcks v\u00e4ga kole patt.<\/p>\n
See suudab \u00fchendada inimesi, oled t\u00e4hele pannud?<\/p>\n
On k\u00fcll jah. (Naerab.)<\/p>\n
Kas n\u00fc\u00fcd on j\u00e4lle nii, et natukene vihma ja natukene p\u00e4ikest? Niisama see ju \u00fcle ei l\u00e4he.<\/p>\n
Muidugi mitte. Ma kuidagi loodan, ja mitte enam oma vanustele ega ka natukene noorematele, vaid ma v\u00e4ga loodan praegustele noortele. Ma tean, mismoodi nad m\u00f5tlevad ja ka seda, et nad on ausad. Omas maailmas nad teevad seda ausalt ja kirega.<\/p>\n
Vahest ongi kibestumise vastand kirg?<\/p>\n
V\u00f5imalik. Inimesed peaksid tegelema sellega, milleks nad kutsutud on. Kes on loomaarst, kes on raamatupidaja, kes on kunstnik, kes on raadioh\u00e4\u00e4l, kes on muusik. Inimeste anded l\u00f6\u00f6vad p\u00e4ris varakult v\u00e4lja.<\/p>\n
Kuulus viiuldaja Yehudi Menuhin on \u00f6elnud \u00fche sihukese m\u00f5ttetera, et k\u00f5ik inimesed peaksid tegelema loominguga, aga tulemus pole oluline.<\/p>\n
Kas sulle ei tundu, et aastak\u00fcmneid tagasi, kui lauluv\u00e4ljaku k\u00fcngas oli inimesi t\u00e4is, siis me tegelesimegi loominguga, aga me ei s\u00f5nastanud ega m\u00f5testanud seda niiviisi?<\/p>\n
Ma olen n\u00f5us sellega, sest me ju k\u00f5ik laulsime. Meie laul ei olnud pelk kaasalaulmine. Kui vaatad vanu kaadreid, kuidas inimesed laulsid, siis reeglina on peaaegu k\u00f5igil pisar silmas. Tegelikult lauldakse t\u00e4ie veendumusega ja t\u00e4ie kirega. Hoitakse sellest v\u00e4ikesest Eestist kinni.<\/p>\n
V\u00f5taksid t\u00e4na veel “Koidu” ette, kui rahvas seda v\u00e4ga j\u00f5uliselt n\u00f5uab, aga ise tunned, et see pole enam see aeg?<\/p>\n
Ei ole, jah. Ma tean seda oma sees, et sellega on k\u00fcll nii. Mitte, et k\u00f5ik oleks, aga teatud ajaks tuleb ta riiulile \u00e4ra panna. V\u00f5ib-olla kunagi uuesti. Aga praegusel hetkel on mingid muud lood, teistsugune tunnetus. Noored saavad \u00fchel hetkel k\u00e4tte selle, miks meil on vaja edasi minna ja olla.<\/p>\n
Oht on Eesti kaotada ja see ei ole \u00fcldse mingisugune v\u00e4lja m\u00f5eldud asi, vaid tegelikult on jube oht.<\/p>\n
Mis sa arvad, kas kui inimesed armastavad sind, siis kas nad armastavad ka Eestit?<\/p>\n
Issand, mis k\u00fcsimus. Ma ei tea. (Naerab.)<\/p>\n
Inimesed armastavad ka Anne Veskit, aga neil hetkedel ma ei m\u00f5tle, kas nad armastavad ka Eestit. Nad armastavad head tuju.<\/p>\n
Ma ei oska \u00f6elda, kulla mees. Kui mul noodiraamat v\u00e4lja tuli ja ma seda oma k\u00e4es hoidsin, siis mul oli veider lugeda, et: “Muusika ja tekst: T\u00f5nis M\u00e4gi”. Ma \u00fctlesin k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega v\u00e4lja, et ma ei saa aru. See k\u00f5ik on kuskilt tulnud, ma ei ole selleks tohutult vaeva n\u00e4inud, k\u00fcndnud ja k\u00fcndnud, et see k\u00e4tte saada. See on lihtsalt mul olemas ja ma ei tea, miks see mul olemas on.<\/p>\n
Sa juba andsid m\u00f5ista, kellele sa hea meelega lootuse edasi annad. Need on noored. Aga kes veel kellelegi v\u00f5i millelegi?<\/p>\n
Ma loodan ainult noorte peale. Ja rohkem ma ei oskagi midagi \u00f6elda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sattusime Tallinna lauluv\u00e4ljakule p\u00e4eval, mil taevas on natukene pilvine, vihma on ka just sadanud ja tuulgi on p\u00e4ris…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":154698,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,32151,5978],"class_list":["post-154697","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-psuhho","tag-tonis-magi"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116412705981440455","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154697","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=154697"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154697\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/154698"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=154697"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=154697"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=154697"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}