Rahvusooperis Estonia algasid proovid helilooja T\u00f5nis Kaumanni uue ooperiga “Charon”. Allilmas elava surematu paadimehe elulugu p\u00e4rineb kirjanik Andrus Kivir\u00e4ha sulest, m\u00fc\u00fctilised seiklused toob publiku ette lavastaja \u00dcllar Saarem\u00e4e ning lavastuse muusikajuht on Kaspar M\u00e4nd.<\/p>\n
Vana-Kreeka m\u00fc\u00fctidest tuttav paadimees Charon on aegade algusest saadik s\u00f5idutanud lahkunute hingi paadiga \u00fcle allilma j\u00f5e ning olnud surmajumal Hadese truu abimees. Ent \u00fchel p\u00e4eval satub tema paati teiste hingede seas imekaunis Niobe, ootamatult t\u00e4rkab nende vahel armastus ja Charon tahab korraga olla hoopis muud kui seaduskuulekas \u2013 k\u00f5igi jumalate ja p\u00f5rgukoer Kerberose kiuste.<\/p>\n
“Mind on ikka ja j\u00e4lle k\u00f6itnud lood, kus jutustatakse m\u00f5ne iidse m\u00fc\u00fcdi v\u00f5i maailmakirjanduse kullafondi kuuluva teose k\u00f5rvaltegelaste lugu,” m\u00e4rgib lavastaja \u00dcllar Saarem\u00e4e. “\u00dcheks parimaks n\u00e4iteks v\u00f5iks tuua Tom Stoppardi ja tema n\u00e4idendi “Rosencrantz ja Guildenstern on surnud”, kus Shakespeare’i “Hamleti” k\u00f5rvaltegelastest on saanud peaosalised. Midagi sarnast s\u00fcnnib ka ooperis “Charon”, mille keskmesse on toodud Orpheuse m\u00fc\u00fcdist tuntud paadimees, kes surnute hingi \u00fcle Styxi j\u00f5e viib. N\u00fc\u00fcd on meil v\u00f5imalus n\u00e4ha ja m\u00f5ista, kes see mees tegelikult olla v\u00f5is. Uus m\u00fc\u00fct on s\u00fcndinud,” s\u00f5nas Saarem\u00e4e.<\/p>\n
Andrus Kivir\u00e4ha s\u00f5nul sobivad m\u00fc\u00fcdid, jumalad ja muinasjutud ooperi kui \u017eanri aluseks ideaalselt. “Mind alati \u00fcllatab, kui ooperi tegevus toimub kusagil b\u00fcroos \u2013 minu jaoks on ooper ikka lugu jumalatest ja kangelastest.” Libreto autor usub, et ehkki paljud m\u00fc\u00fcdid on ajas kaduma l\u00e4inud, pole v\u00e4listatud, et just selline lugu Charonist kunagi t\u00f5esti olemas oli. Lisaks kinnitab Kivir\u00e4hk, et ooper ei pea olema tingimata traagiline, vaid hoopis \u00e4ge ja hea vimkaga lugu, mis pakub publikule rohkelt \u00fcllatusi.<\/p>\n
Helilooja T\u00f5nis Kaumann usub samuti, et ooper peaks olema kuulaja jaoks nauditav. “Minu jaoks on oluline, et muusika puudutaks inimest ka muul kui pelgalt intellektuaalsel tasandil. Seep\u00e4rast meeldib mulle kirjutada muusikateatrile, sest ooperi suurte tunnete maailm annab selleks suurep\u00e4rase v\u00f5imaluse. Tekstile muusikat luues on mulle oluline, et tekst hakkaks justkui ise laulma, mitte et helilooja seda kunstlikult muusikasse suruks.”<\/p>\n
Nimikangelasena astuvad publiku ette Raiko Raalik v\u00f5i Tamar Nugis (Charon). Tema armastatu Niobe rollis on Kadri Raalik, Elena Brazhnyk v\u00f5i Kristel P\u00e4rtna. Teistes osades Priit Volmer v\u00f5i Mart Laur (surmajumal Hades), Karis Trass v\u00f5i Aule Urb (Leyla), Helen Lokuta v\u00f5i Juuli Lill (S\u00f5dur), Heldur Harry P\u00f5lda v\u00f5i Rafael Dicenta (unejumal Hypnos), Reigo Tamm v\u00f5i Mart Madiste (Liigkasuv\u00f5tja) ning rahvusooperi koor ja s\u00fcmfooniaorkester.<\/p>\n
Lavastuse kunstnik on Jaanus Laagrik\u00fcll, kost\u00fc\u00fcmikunstnik Ketlin Saarem\u00e4e, valguskunstnik Rasmus Rembel, videokunstnik Rene Topolev, koreograaf Mehis Saaber ja dirigent Lauri Sirp.<\/p>\n
Ooperi maailmaesietendus on 29. mail.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusooperis Estonia algasid proovid helilooja T\u00f5nis Kaumanni uue ooperiga “Charon”. Allilmas elava surematu paadimehe elulugu p\u00e4rineb kirjanik Andrus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":154744,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[2345,37,33,35,173,34,36,140,43668,9182],"class_list":["post-154743","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-andrus-kivirahk","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-tonis-kaumann","tag-ullar-saaremae"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116412922339654984","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154743","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=154743"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154743\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/154744"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=154743"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=154743"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=154743"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}