Euraasia geopoliitiline kaart on tundmatuseni muutumas. Vene-Ukraina s\u00f5da, pinged Iraanis ja s\u00f5da USA-Iisraeli ja Iraani vahel, Iisraeli-Palestiina (Hamas) ning Iisraeli-Hizbollah\u2019i\/Liibanoni konfliktid, aga ka Talibani ja Pakistani vahelised kokkup\u00f5rked muudavad julgeolekuarhitektuuri palju kiiremini ja drastilisemalt, kui arvata v\u00f5is. K\u00f5ik see toimub USA ja Hiina strateegilise konkurentsi ning globaalsete kaubateede \u00fcmberkujundamise kontekstis, mis on toonud Kesk-Aasia taas rahvusvahelise poliitika keskmesse.<\/p>\n
Piirkond, mida p\u00e4rast N\u00f5ukogude Liidu lagunemist k\u00e4sitleti sageli geopoliitilise \u00e4\u00e4realana, on taas muutumas strateegiliseks ristteeks. Selles ruumis kohtuvad Venemaa (N\u00f5ukogude Liidu) julgeolekup\u00e4rand, Hiina infrastruktuuriinvesteeringud ning Iraani ja T\u00fcrgi regionaalsed ambitsioonid.<\/p>\n
Just siin kujundavad ajaloolised kaubateed ja uued logistilised koridorid Euraasia uut tasakaalu. Kesk-Aasia pole kunagi olnud pelk puhvertsoon suurriikide vahel. Ajaloo v\u00e4ltel on see toiminud Euraasia strateegilise s\u00f5lmpunktina \u2013 kohana, kus ristusid impeeriumid, nende geopoliitilised, majanduslikud ja kultuurilised huvid, aga ka ideed ja kaubateed. Nagu on r\u00f5hutanud majandusajaloolane Andre Gunder Frank, ei ole Kesk-Aasia Euraasia perifeeria, vaid \u00fcks selle ajaloolisi telgi (Frank 1992).<\/p>\n
Alates Samarkandi ja Buhhaara ajaloolistest karavanilinnadest kuni Almat\u00f5 raudtees\u00f5lmede ja Khorgose kuivsadamaideni \u2013 see piirkond \u00fchendab Euraasia ida- ja l\u00e4\u00e4nepooli. Sajandeid on Venemaa ja Hiina selles ruumis piire t\u00f5mmanud ja neid \u00fcmber joonistanud. T\u00e4nap\u00e4eval on need jooned taas nihkumas.<\/p>\n
Siiditeed ja impeeriumide p\u00e4rand<\/p>\n
Sadu ja tuhandeid aastaid enne vene tsaare ning NSV Liidu ajastu kommunistlikke parteijuhte m\u00e4\u00e4ratlesid Kesk-Aasiat eelk\u00f5ige liikumine ning transiit. Siiditeed (just nimelt mitmuses) ei olnud \u00fcksainus marsruut, vaid ulatuslik karavaniteede v\u00f5rgustik, mis l\u00e4bis Kesk-Aasiat ning \u00fchendas Hiinat, P\u00e4rsiat, Indiat ja Vahemerd (Starr 2013).<\/p>\n
Sogdid, hilisantiigi kuulsad vahendajad, tegutsesid selles v\u00f5rgustikus t\u00f5lkide, kaupmeeste ja finantseerijatena. Impeeriumid kerkisid ja langesid \u2013 Rooma ja Sassaniidide riigid, Hani ja Tangi d\u00fcnastiad, t\u00fcrgi ja uiguuri khaaniriigid ning mongolite maailmariik \u2013, kuid teed ja vahetusmustrid j\u00e4id p\u00fcsima (de la Vaissi\u00e8re 2005; Hansen 2012; Beckwith 2009). Siit tuleneb ka t\u00e4nap\u00e4evane geopoliitiline loogika: Kesk-Aasias on transiit saatus. Teed ei liiguta \u00fcksnes kaupu, vaid kannavad ka ideid ning kujundavad identiteete (Beckwith 2009; Hansen 2012).<\/p>\n
Kesk-Aasia sattuski varakult, juba antiikajal impeeriumide m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri. Toonane\u00a0vaieldamatu suurv\u00f5im Ahhemeniidide impeerium (P\u00e4rsia) kontrollis 6.\u20135. sajandil eKr tohutuid alasid, olles Kesk-Aasias sisuliselt ainuke hegemoon. Hiljem kujunes piirkond Aleksander Suure hellenistliku maailma \u00e4\u00e4realaks ning seej\u00e4rel Partia impeeriumi m\u00f5jualaks, p\u00e4rast seda kui Aleksandri v\u00e4ejuhi Seleukos I poolt rajatud Seleukiidide riik n\u00f5rgenes ning kaotas kontrolli idapoolsete alade \u00fcle.<\/p>\n
Stepialadel kujunesid samal ajal omad poliitilised j\u00f5ukeskused. Xiongnu riiki, mis tekkis 3. sajandil eKr, on sageli k\u00e4sitletud esimese suure Kesk-Aasia impeeriumina ning hilisemate t\u00fcrgi ja mongoli riikide eelk\u00e4ijana (Beckwith 2009; Hansen 2012; Starr 2013).<\/p>\n
3.\u20137. sajandil pKr kuulus suur osa piirkonnast Sassaniidide P\u00e4rsia m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri. Islam j\u00f5udis Kesk-Aasiasse 7.\u20138. sajandil koos araablaste vallutustega p\u00e4rast p\u00e4rslaste l\u00fc\u00fcasaamist ning Sassaniidide riigi h\u00e4vimist (Shenkar 2022). Just sellest piirkonnast p\u00e4rinesid hiljem mitmed islami kuldajastu v\u00e4ljapaistvaimad teadlased ja filosoofid, nagu\u00a0Avicenna\u00a0(Ibn Sina),\u00a0Al-Biruni,\u00a0Fakhr al-Din al-Razi,\u00a0Ulugh Beg\u00a0ja paljud teised<\/p>\n
Venemaa ja Hiina piir<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4evase Venemaa ja Hiina piirikorralduse alguspunktiks peetakse 1689. aasta\u00a0Nert\u0161inski lepingut, mis m\u00e4\u00e4ras kindlaks Qingi impeeriumi ja Venemaa vahelise piiri ning avas tee reguleeritud kaubandusele (Perdue 2005). 19. sajandil, kui Qingi Hiina oli sisekriiside t\u00f5ttu oluliselt n\u00f5rgenenud, kasutas Vene impeerium olukorda \u00e4ra ning laiendas oma m\u00f5ju Amuuri ja Ussuuri j\u00f5e suunas.\u00a0Aiguni leping\u00a0(1858) ja\u00a0Pekingi konventsioon\u00a0(1860) nihutasid piire veelgi rohkem Venemaa kasuks (Fravel 2008).<\/p>\n
Samal ajal tungis Vene impeerium s\u00fcgavale Kesk-Aasiasse:\u00a0Kokandi khaaniriik\u00a0annekteeriti ning\u00a0Hiiva\u00a0ja\u00a0Buhhaara\u00a0muutusid protektoraatideks. Kohalike elanike jaoks t\u00f5i see kaasa uued administratiivstruktuurid, maksus\u00fcsteemid ja infrastruktuuri (Brower 2003; Morrison 2021; Khalid 2021). See muster \u2013 esmalt julgeolek, seej\u00e4rel majanduslik integratsioon \u2013 kordus hiljem nii N\u00f5ukogude poliitikas kui ka 21. sajandi Moskva ja Pekingi strateegiates.<\/p>\n
P\u00e4rast 1917. aastat muutus Kesk-Aasia N\u00f5ukogude Liidu (loodi 1922) l\u00f5unapoolseks sisepiirkonnaks ehk n-\u00f6 \u201epehmeks k\u00f5hualuseks\u201c. Moskva moodustas rahvusvabariigid \u2013\u00a0Kasahstani, K\u00f5rg\u00f5zstani, Tad\u017eikistani, T\u00fcrkmenistani ja Usbekistani\u00a0\u2013 ning sidus need range keskse planeerimiss\u00fcsteemiga. P\u00e4rast 1991. aasta iseseisvumist kujunes Kesk-Aasia riikide v\u00e4lispoliitika aluseks nn\u00a0mitmevektoriline\u00a0strateegia. See t\u00e4hendab p\u00fc\u00fcdlust v\u00e4ltida liigset s\u00f5ltuvust \u00fchestainsast suurriigist, olgu selleks Venemaa, Hiina, T\u00fcrgi v\u00f5i USA (Laruelle ja Peyrouse 2013).<\/p>\n
Uued geopoliitilised l\u00e4henemisviisid<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eva Kesk-Aasia geopoliitikas on aina olulisemal kohal mitmed institutsionaalsed platvormid ja rahvusvahelised foorumid. \u00dcks neist on\u00a0BRICS, mis on kujunenud Venemaa ja Hiina jaoks oluliseks v\u00e4ljundiks, tugevdamaks nende rolli rahvusvahelises s\u00fcsteemis ning otsimaks alternatiive L\u00e4\u00e4ne domineeritud finantskorraldusele (Cooley 2012). Samal ajal p\u00fc\u00fcab Venemaa s\u00e4ilitada oma majanduslikku m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri regioonis eelk\u00f5ige\u00a0Euraasia Majandusliidu\u00a0kaudu. Hiina algatus\u00a0\u201eV\u00f6\u00f6 ja Tee\u201c\u00a0(Belt and Road Initiative) keskendub aga infrastruktuurile \u2013 raudteede, maanteede ja logistikas\u00f5lmede arendamisele \u2013, mille kaudu oma majanduslikku ja poliitilist m\u00f5juv\u00f5imu j\u00e4rjekindlalt laiendada.<\/p>\n
P\u00e4rast 2022. aastat on Kesk-Aasiast saanud piirkond, kus Euroopa ja Venemaa majandussuhete muutused k\u00f5ige selgemini avalduvad. Sanktsioonire\u017eiimid on suurendanud t\u00e4helepanu nn eksportkanalitele. See t\u00e4hendab, et Kesk-Aasia riigid peavad tasakaalustama majandushuvisid ja kasvavat rahvusvahelist regulatiivset survet.<\/p>\n
Piirkond pakub strateegilisi v\u00f5imalusi mitmes valdkonnas, eriti logistikas. Nn Kesk-koridor ehk Trans-Kaspia transporditee \u00fchendab Hiina ja Euroopa turge l\u00e4bi Kesk-Aasia ja L\u00f5una-Kaukaasia (World Bank 2023). See marsruut toetab regiooni arengut ja soodustab \u00e4ritegevust Euraasias, pakkudes Venemaad kaasamata olulist alternatiivi.<\/p>\n
Eraldi tuleb \u00e4ra m\u00e4rkida Iraani roll, sest see riik on pikka aega olnud Euraasia oluline regionaalne j\u00f5ud, p\u00fc\u00fcdes tugevdada oma positsiooni Kesk-Aasias majandusliku, ideoloogilise ja informatsioonilise m\u00f5ju kaudu. Teherani strateegia keskendub kaubanduse, transpordi ja logistika arendamisele ning on tihedalt seotud nn\u00a0Look East\u00a0poliitikaga, mille eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada riigi majanduslikku isolatsiooni. Iraan on p\u00fc\u00fcdnud saavutada v\u00f5tmepositsiooni Euraasia maismaasillal, mis \u00fchendab Hiinat ja Euroopat raudteev\u00f5rgustike kaudu.<\/p>\n
Siiski v\u00f5ib 2026. aasta veebruaris puhkenud s\u00f5da USA, Iisraeli ja Iraani vahel viimase regionaalset rolli oluliselt korrigeerida. S\u00fcndmuste kulg \u2013 olgu selleks re\u017eiimi vahetus, sisemine transformatsioon v\u00f5i riigi desintegratsioon \u2013 avaldab paratamatult drastilist m\u00f5ju kogu Kesk-Aasia geopoliitilisele d\u00fcnaamikale.<\/p>\n
Liikuvad ja muutvad piirid<\/p>\n
Kaardil n\u00e4ivad piirid selged, kuid tegelikkus on m\u00e4rksa keerulisem \u2013 neid kujundatakse iga p\u00e4ev uuesti m\u00e4ekurudes, k\u00f5rbetes, torujuhtmetes ja raudtees\u00f5lmedes. Venemaa ja Hiina ei ole Kesk-Aasias \u00fcksnes geopoliitilised naabrid, kes teevad koost\u00f6\u00f6d ja samal ajal konkureerivad. Nad esindavad erinevaid infrastruktuure, keeli, kultuure ja majandusv\u00f5rgustikke ning m\u00f5tteviise ja l\u00e4henemist. Kuigi Venemaa roll on pigem h\u00e4\u00e4bumas, on ta endiselt m\u00f5jukas regionaalne suurriik. Hiina on aga t\u00f5usev globaalne j\u00f5ud, kelle ambitsioonid ja v\u00f5imalused \u00fcletavad Venemaa omi m\u00e4rgatavalt.<\/p>\n
Kuid nad pole piirkonnas ainsad m\u00e4ngijad. Nii T\u00fcrgi kui ka Iraan p\u00fc\u00fcavad kinnistada oma kohta Euraasia maismaasildade s\u00fcsteemis, arendades transpordi- ja kaubandus\u00fchendusi Kesk-Aasiaga ning positsioneerides end olulise l\u00fclina Hiina ja Euroopa vahelises logistikaruumis. T\u00fcrgi rakendab oskuslikult ka oma keelelist ja kultuurilist pehmet j\u00f5udu, kaotamata silmist muid strateegilisi v\u00f5imalusi.<\/p>\n
Euroopa jaoks ei ole k\u00fcsimus selles, kas Venemaa ja Hiina Kesk-Aasiat m\u00f5jutavad \u2013 see on paratamatus. K\u00fcsimus on hoopis selles, kas Euroopa Liit suudab kujuneda kolmandaks oluliseks tegijaks selles muutuvas geopoliitilises ruumis, enne kui Euraasia uued varijooned l\u00f5plikult paika loksuvad. Igal juhul on Kesk-Aasia Euraasia mandril kriitilise t\u00e4htsusega piirkond, mille t\u00e4htsus pole kaugeltki perifeerne. Tegemist on geopoliitilise s\u00f5lmpunkti ja majandushuvide ristmikuga, mis m\u00e4\u00e4rab suuresti kogu mandri tuleviku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euraasia geopoliitiline kaart on tundmatuseni muutumas. Vene-Ukraina s\u00f5da, pinged Iraanis ja s\u00f5da USA-Iisraeli ja Iraani vahel, Iisraeli-Palestiina (Hamas)…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":154769,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[1086,26,27,37,33,35,34,36,15892,31,32,3055,21,326,1925,28,29,95,19,25,23,24,329,22,20,96,30,92,93,94],"class_list":["post-154768","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aasia","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euraasia","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-geopoliitika","tag-headlines","tag-hiina","tag-iraan","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-turgi","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116413067649747031","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154768","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=154768"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154768\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/154769"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=154768"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=154768"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=154768"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}