Riigikogu<\/a> t\u00e4iskogu istungil arutleti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise t\u00e4htsusega riikliku k\u00fcsimusena Eesti majanduse tuleviku teemal.<\/p>\nEttekannetega esinesid Reformierakonna fraktsiooni esindaja Maris Lauri, majandus- ja t\u00f6\u00f6stusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EAS) juhatuse liige ning Eesti e-residentsuse ja v\u00e4listurunduse juht Liina Vahtras.<\/p>\n
Reformierakonna esindaja Maris Lauri r\u00f5hutas oma r\u00f5hutas oma ettekandes, et Eesti majanduse tulevik s\u00f5ltub tugevate alustalade loomisest ja pidevast valmisolekust muutusteks. \u201eMe oleme j\u00f5udnud \u00fcldisesse ebastabiilsuse aega, kus stabiilsest arengust ja etten\u00e4htavatest s\u00fcndmustest on j\u00e4rjest keerulisem r\u00e4\u00e4kida,\u201d t\u00f5des Lauri.<\/p>\n
Lauri s\u00f5nul on Eesti konkurentsiv\u00f5ime nurgakivid loodusvarad, t\u00f6\u00f6j\u00f5ud, kapital ning teadmised ja ettev\u00f5tlikkus. \u201eMeil tuleb k\u00fcsida, kui palju suudame oma looduslikest eelistest tulenevaid kaupu v\u00e4\u00e4rindada ja m\u00fc\u00fca,\u201d m\u00e4rkis ta, tuues n\u00e4iteks vajaduse liikuda edasi toorainete ekspordilt suurema lisandv\u00e4\u00e4rtusega toodete suunas.<\/p>\n
Samuti r\u00f5hutas ta, et t\u00f6\u00f6j\u00f5u kallinemine on loomulik protsess, mis sunnib ettev\u00f5tteid pidevalt tehnoloogilisi uuendusi ja innovatsiooni otsima. \u201eInnovatsioon ja uuendused on paratamatu protsess \u2013 kui me seda ei tee, j\u00e4\u00e4b meie elatustase kordades madalamaks,\u201d \u00fctles Lauri.<\/p>\n
Maris Lauri t\u00f5i oma ettekandes esile vajaduse tugevdada kodumaist kapitali, tuues n\u00e4iteks pensionis\u00fcsteemi muudatuste negatiivse m\u00f5ju: \u201eV\u00e4ga rumal oli oma kodumaise kapitali akumuleerimise pidurdamine. Meil peab olema oma kapital, mis ei liigu nii kergelt \u00e4ra kui v\u00e4liskapital.\u201d<\/p>\n
Neljanda sambana nimetas ta teadmisi ja ettev\u00f5tlikkust, r\u00f5hutades, et Eesti majandus peab muutuma teadmistep\u00f5hisemaks. \u201eKui me l\u00f5petame edasip\u00fcrgimise, siis me l\u00f5petame tegelikult ka kasvu, l\u00f5petame arengu,\u201d \u00fctles Lauri.<\/p>\n
Maris Lauri l\u00f5petas \u00fcleskutsega tugevdada k\u00f5iki Eesti majanduse konkurentsiv\u00f5ime nelja alustala: \u201eKui me ei k\u00e4itu arukalt ei t\u00f6\u00f6j\u00f5u, loodusvarade ega kapitali kasutamisega, siis p\u00fcsivat majandusarengut ei tule. On oluline, et need neli sammast oleksid tugevad k\u00f5ik.\u201d<\/p>\n
Majandus- ja t\u00f6\u00f6stusminister Erkki Keldo t\u00f5i oma ettekandes majanduse edendamise fookusesse julgeoleku, ekspordi ambitsioonid, investeeringute kiirendamise ning tootlikkuse t\u00f5usu k\u00fcsimused.<\/p>\n
Keldo s\u00f5nul on julgeolek majanduskasvu vundament, viidates, et 2026. aastal on riigieelarves kaitsekulud v\u00e4hemalt 5% SKP-st ja seda ka j\u00e4rgnevatel aastatel.<\/p>\n
Ekspordis seatakse Keldo s\u00f5nul v\u00e4ga konkreetseid sihte \u2013 kasvatada j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul eksporti 30 miljardilt 43 miljardi euroni.<\/p>\n
Ta r\u00f5hutas ka riigi rolli soodsa ettev\u00f5tluskeskkonna kujundajana. \u201eRiik majandust ei juhi ega peakski,\u201d \u00fctles Erkki Keldo.<\/p>\n
Tootlikkuse osas seadis majandus- ja t\u00f6\u00f6stusminister selge lati: \u201eMeil on seatud suur eesm\u00e4rk, et Eesti t\u00f6\u00f6j\u00f5u tootlikkus on aastaks 2035 Euroopa Liidu keskmisest 110%.\u201d<\/p>\n
Investeeringute poolelt t\u00f5i ta esile mitme uue tehase avamise ning 400 miljoni euro mahus suurprojektid rohelise vesiniku, gaasielektrijaama ja j\u00f5upaberi tootmise vallas. Seda koos nihkega otsetoetustelt laenude, k\u00e4enduste ja garantiide suunas ning planeeringute kiirendamisega.<\/p>\n
Majandus- ja t\u00f6\u00f6stusminister kutsus \u00fchiskonda arenguid toetama \u2013 uute ettev\u00f5tete erinevatesse piirkondadesse tulekus tuleks n\u00e4ha v\u00f5imalusi, mitte ohtu.<\/p>\n
Keldo r\u00f5hutas oma ettekande l\u00f5pus ka \u00fcldiste hoiakute t\u00e4htsust: \u201eMajanduskasvu \u00fcks oluline komponent lisaks k\u00f5igele eelmainitule on ka optimism. Kui me seda endas ei leia ja ise pidevalt lage mustemaks v\u00e4rvime, siis kasvuretsept lihtsalt nii h\u00e4sti ei toimi. Meie pikaajaline edu s\u00f5ltub ka meie innovatsioonin\u00e4ljast ja valmisolekust mugavustsoonist v\u00e4ljuda. Kui tahame tulevikus j\u00f5ukamat \u00fchiskonda, paremaid palku, siis peame olema n\u00e4ljasemad ja julgema rohkem riskida.\u201d<\/p>\n
Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson andis oma ettekandes \u00fclevaate iduettev\u00f5tluse panusest Eesti majandusse. Martinsoni s\u00f5nul on sellest sektorist kujunenud majanduse vedur: Eestis tegutseb idusektoris ligikaudu 1900 ettev\u00f5tet, t\u00f6\u00f6h\u00f5ive on 17\u00a0000 inimest ning panus SKP-sse hinnanguliselt 4,5%. \u201eKui me v\u00f5tame k\u00e4ibe, siis me sel aastal eeldame, et Eesti iduettev\u00f5tluse k\u00e4ive on kokku umbes 5,5 miljardit eurot ja see on umbes \u00fcks miljard rohkem kui aasta enne,\u201d t\u00f5i Martinson v\u00e4lja.<\/p>\n
Ta kirjeldas iduettev\u00f5tete kasvu-eelduste nelja komponenti (asutajad, talent, kapital, turud) ning t\u00f5i praeguste arengutena v\u00e4lja iduettev\u00f5tete asutamise v\u00e4henemist ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ive stabiliseerumist, samal ajal kui rahakaasamine on p\u00e4rast 2021. aasta buumi normaliseerunud. \u201eN\u00fc\u00fcd me lihtsalt oleme enam-v\u00e4hem normaalses kohas. Ja see on see koht, kus tegelikult enamik maailma riike on kogu aeg opereerinud. Aga me ikka oleme v\u00e4ga paljudes parameetrites Euroopas nr 1 \u2013 ka p\u00e4rast seda, kui me oleme neli korda kukkunud,\u201d s\u00f5nas Martinson.<\/p>\n
Martinson r\u00f5hutas vajadust nihkuda intensiivsema kasvu suunas, kasutades tehisaru t\u00f6\u00f6riistu tootlikkuse kiireks kasvatamiseks. \u201eTehisaruga saavutada tootlikkus inimese kohta, mis ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse, minu p\u00e4rast ka miljonitesse, ei ole v\u00f5imatu,\u201d \u00fctles Martinson.<\/p>\n
Ta nimetas kaitsetehnoloogiat Eesti \u00fcheks kiiremini arenevaks ni\u0161iks ning kutsus riiki ja kaitsev\u00e4ge toimima tootearenduse partnerina. \u201eKaitset\u00f6\u00f6stusel ainult \u00fcksainuke klient ja see on riik v\u00f5i riigid.\u201d<\/p>\n
Oma ettekande l\u00f5pus r\u00f5hutas Martinson, et k\u00f5ige enam soovivad ettev\u00f5tjad riigilt stabiilset maksu- ja majanduskeskkonda: \u201eEelk\u00f5ige, et \u00e4rge jantige maksudega!\u201d<\/p>\n
Viimasena esines EASi juhatuse liige Liina Vahtras, kes keskendus oma ettekandes e-residentsuse programmi panusele Eesti majandusse.<\/p>\n
\u201eEesti kui digiriigi viimase k\u00fcmnendi k\u00f5ige suurem saavutus on see, et oleme loonud midagi, mida pole \u00fchelgi teisel riigil \u2013 see on e-residentsus, Eesti teenustele \u00fcle kogu maailma ligip\u00e4\u00e4su andev digitaalne identiteet.\u201d Vahtras viitas ettekandes, k\u00fcmne aastaga on programmiga liitunud \u00fcle 130 000 inimese 185 riigist, kes on loonud enam kui 37 000 Eesti ettev\u00f5tet.<\/p>\n
E-residentsus on toonud riigikassasse k\u00fcmne aasta jooksul 370 miljonit eurot otsest tulu. \u201eSee programm on riigile erakordselt tasuv, sest iga programmi k\u00e4igus hoidmisele kulunud euro toob viimastel aastatel tagasi kaheksa v\u00f5i \u00fcheksa eurot,\u201d \u00fctles Vahtras. Tema s\u00f5nul panustavad lisaks otsesele maksutulule d e-residendid ka teenusmajanduse \u00f6kos\u00fcsteemi arengusse, luues t\u00f6\u00f6kohti ja kasvatades eksporti.<\/p>\n
Vahtras r\u00f5hutas, et e-residentsus on Eesti ettev\u00f5tluskeskkonna kvaliteedi m\u00e4rk, mis p\u00f5hineb usaldusel ja l\u00e4bipaistvusel. Turvalisuse tagamiseks toimub regulaarne riskijuhtimine ja taustakontroll, mille tulemusel on ukse taha j\u00e4\u00e4vate taotlejate osakaal kasvanud 2%-lt 11%-ni. \u201eE-residentsus on koos j\u00e4relevalveasutustega teinud k\u00f5ik v\u00f5imaliku, tagamaks, et e-residendiks saaksid ainult ausate kavatsustega ja \u00f5iguskuulekad v\u00e4lismaalased,\u201d \u00fctles Vahtras.<\/p>\n
Programmi j\u00e4rgmine suur samm on biomeetrilisel isikutuvastusel p\u00f5hinev t\u00e4isdigitaalne lahendus, mis v\u00f5imaldab ettev\u00f5tte loomist senisest oluliselt kiiremini. \u201eSoovime seda aega l\u00fchendada, et edaspidi kuluks taotlemise alustamisest ettev\u00f5tlusega alustamiseni kahe kuu asemel kuni kaks n\u00e4dalat,\u201d \u00fctles Vahtras. Hinnanguliselt toob iga kokkuhoitud p\u00e4ev v\u00e4ljastusprotsessis kaasa aastas 20 uue ettev\u00f5tte loomise.<\/p>\n
Liina Vahtrase s\u00f5nul vajab e-residentsus poliitilist tuge ja stabiilset maksukeskkonda, et s\u00e4ilitada Eesti konkurentsieelis ja usaldusv\u00e4\u00e4rsus. \u201eEesti majanduse tulevik s\u00f5ltub seega suuresti kahest asjaolust \u2013 digitaalsest innovatsioonist ja usaldusest.\u201d<\/p>\n
L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid fraktsioonide nimel s\u00f5na \u00d5nne Pillak (Reformierakond), Jaak Aab (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Marek Reinaas (Eesti200) ja Urmas Reinsalu (Isamaa).<\/p>\n
Istung l\u00f5ppes kell 13.06.<\/p>\n
Istungi stenogramm<\/a><\/p>\n\nFacebook
\nTwitter\n<\/p>\n
\t\tContinue Reading<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Facebook Twitter T\u00e4nasel Riigikogu t\u00e4iskogu istungil arutleti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise t\u00e4htsusega riikliku k\u00fcsimusena Eesti majanduse tuleviku teemal.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":15478,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,640,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-15477","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-riigikogu","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15477","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15477"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15477\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15477"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15477"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15477"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}