{"id":154770,"date":"2026-04-16T06:53:06","date_gmt":"2026-04-16T06:53:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/154770\/"},"modified":"2026-04-16T06:53:06","modified_gmt":"2026-04-16T06:53:06","slug":"maran-looduse-segamine-on-karu-toidubaasi-ja-seega-ka-pesakondi-suurendanud-vikerraadio","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/154770\/","title":{"rendered":"Maran: looduse segamine on karu toidubaasi ja seega ka pesakondi suurendanud | Vikerraadio"},"content":{"rendered":"<p>Zooloog Tiit Maran r\u00e4\u00e4kis &#8220;Vikerhommikus&#8221;, et b\u00fcrokraatilised piirangud jahile ning inimese sekkumine looduskeskkonda on teinud karu elu Eestis mugavamaks ning seel\u00e4bi on karude arvukuse t\u00f5usnud viimase 20 aastaga sajakonnalt isendilt umbes tuhandele.<\/p>\n<p>Karude arvukus m\u00f5nes konkreetses piirkonnas s\u00f5ltub Marani s\u00f5nul mitmete faktorite koosm\u00f5just. &#8220;Karude arvukus on Eestis t\u00f5esti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rge. Umbes tuhatkond. Kui m\u00f5tleme ajale, mil me Euroopa Liitu astusime, siis oli meil vaata et isegi alla saja karu. See on h\u00fcppeline t\u00f5us,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Maran.<\/p>\n<p>&#8220;\u00dchelt poolt on jahipidamine, b\u00fcrokraatlikus keeles reguleerimine p\u00e4rsitud. Sellel hetkel, kui me EL-i astusime, oli karu meil kaitsealune liik ja ei elutse meil jahiliigina. Ta on loodukaitsealaline liik, aga samal ajal on karude arvukus kasvanud. Seadus seab piirid, kuidas karu jahtida tohib. Jahtida tohib tegelikult ainult nuhtlus-isendeid,&#8221; selgitas Maran ning lisas, et Euroopa Liidu seaduste-masinav\u00e4rgi muutmine oleks pikk protess.<\/p>\n<p>&#8220;Minu teada on seda proovitud alustada, v\u00e4hemalt on ekspertide k\u00e4est n\u00f5u k\u00fcsitud, kas see on m\u00f5istlik, vastus on olnud, et on k\u00fcll m\u00f5istlik, aga kuhu see v\u00e4lja on j\u00f5udnud ma ei tea,&#8221; lisas Maran.<\/p>\n<p>Karude arvukuse juures on hetkel veel m\u00fcstilised ka \u00fcha suuremad pesakonnad. &#8220;Olen proovinud m\u00f5elda, et kuidas see v\u00f5imalik on. Alati on liikidel teatav realiseerimata paljunemispotentsiaal. Ehk nad v\u00f5ivad pesakonda tavalisest rohkem poegi anda. N\u00e4iteks naaritsal on looduses harva \u00fches pesakonnas \u00fcle nelja poja. Loomaaias, kus on garanteeritud toit, v\u00f5ib naaritsa pesakond kuni kaheksani ulatuda,&#8221; s\u00f5nas Maran.<\/p>\n<p>&#8220;Karudega on sama asi. Peab olema mingi faktor, mis annab neile v\u00f5imaluse rohkem j\u00e4rglasi ilmale tuua. Kui emakaru magab ja pojad s\u00fcnnivad, siis s\u00fcgisel peab see talveks ette valmistumine toimuma niimoodi, et nad saavad endale v\u00f5imsa ja paksu rasvakihi. Siis tuleb m\u00e4ngu k\u00fcsimus, et mis see siis on.&#8221;<\/p>\n<p>Kuigi m\u00f5jutajaid on arvatavasti palju, siis \u00fche potentsiaalse faktorina toob Maran v\u00e4lja h\u00fcppeliselt t\u00f5usnud maisikasvatamise. &#8220;Mais saab tegelikult valmis \u00fcsna hilja s\u00fcgisel ja annab karule lisa s\u00fcsivesikute hulga. Aga mais \u00fcksi seda ei seleta. Seal peab veel midagi olema,&#8221; m\u00e4rkis ta.<\/p>\n<p>&#8220;Teine pool, millega tuleb arvestada, tundub loogikavastane, aga see on inimm\u00f5ju suurenemine keskkonnas. Peab arvestama seda, et karu on p\u00f5hiliselt taimetoiduline. Loodusest p\u00fc\u00fctud loomne valk j\u00e4\u00e4b karu toidus alla k\u00fcmne protsendi. Aga meil on h\u00e4sti palju raiesmikke, h\u00e4sti palju teeservi ehk neid kohti, kus kasvab ka palju rohkem marju. Karu toitub peamiselt marjadest, mustikatest, vaarikatest. Sellised paigad annavad karule juurikad ka juurde,&#8221; \u00fctles Maran.<\/p>\n<p>Marani s\u00f5nul ongi inimene loodusele vahele segamisega karu toidubaasi suurendanud. &#8220;Siis l\u00e4hevadki karude pesakonnad suuremaks. Ma uurisin korra, kas meie \u00fcmbruskonna riikides on sarnast tendentsi m\u00e4\u00e4rata ja ei ole. See on meile v\u00e4ga spetsiifiline asi, millele me peame otsa vaatama Eesti sees. \u00dchelt poolt on elutingimused l\u00e4inud paremaks, teiselt on jaht pidurdatud. Keskkonnaamet on sellest teadlik ja proovib v\u00f5imalikult h\u00e4sti toimetada, aga seadusandlikud piirid on hetkel loogikavastased,&#8221; nentis Maran.<\/p>\n<p>M\u00f6\u00f6dunud aastal oli karude k\u00fcttimislimiit 71 isendit, jahimehed j\u00f5udsid aga 28 isendini. &#8220;Et liigile mitte viga teha, ei tohiks stabiilse populatsiooni hoidmiseks jahtida \u00fcle k\u00fcmne protsendi. Kui tahaksime arvukust alla tuua, siis peaksime natuke \u00fcle k\u00fcmne protsendi jahtima. Praegune limiit populatsiooni ei v\u00e4henda ja, j\u00e4llegi, kui tohib jahtida ainult nuhtlus-isendeid, tuleb sinna juurde ka b\u00fcrokraatia. Keeruline olukord igati, aga loodetavasti saame karu \u00fchel hetkel ikkagi jahiloomaks teha.&#8221;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Zooloog Tiit Maran r\u00e4\u00e4kis &#8220;Vikerhommikus&#8221;, et b\u00fcrokraatilised piirangud jahile ning inimese sekkumine looduskeskkonda on teinud karu elu Eestis&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":154771,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,5772,9671,28,29,19,25,20984,23,24,22,20,30],"class_list":["post-154770","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-karu","tag-karud","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tiit-maran","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116413071502851077","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154770","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=154770"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154770\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/154771"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=154770"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=154770"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=154770"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}