Julgeolekust r\u00e4\u00e4kides tulevad enamasti esimesena meelde s\u00f5jaline riigikaitse, kriisivalmidus ja energeetika. Teadusjulgeolek esimeste seas p\u00e4he ei tule, kuigi v\u00f5iks. Me oleme palju rohkem teadusest s\u00f5ltuv \u00fchiskond, kui tihti teadvustame. See muudab meid ka teadusspionaa\u017ei ja -sabotaa\u017ei kaudu haavatavaks.<\/p>\n
\u00dchiskonnateaduslikud uuringud on aluseks Eesti juhtimise strateegilistele otsustele. Poliitikas ja ajakirjanduses v\u00f5imendatuna m\u00f5jutavad need otseselt seda, millisena tajuvad eestimaalased elu Eestis, oma tulevikku, kaasmaalasi ja meie kohta maailmas. Muuhulgas ka Eestis tehtud uuringutel baseeruvad meie e-riigi s\u00fcsteemid, sealhulgas n\u00e4iteks digiallkirjastamist ja e-valimisi v\u00f5imaldavad turvalahendused. Aina mahukam on laiapindse riigikaitsega seotud teadust\u00f6\u00f6, sealhulgas on fookuses h\u00fcbriidohtude, elanikkonnakaitse ning kriisiteadlikkuse ja \u2013oskuste uuringud. Samuti on v\u00e4ga olulisel kohal tulevikutrendide anal\u00fc\u00fcsid.<\/p>\n
Must stsenaarium: h\u00e4vitatud mainega Eesti teadus<\/p>\n
Kujutagem ette, et selle k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsus \u00fchel hetkel kaob. Mis juhtuks, kui selguks, et meie arvates kvaliteetsete uuringute loodud pilt Eesti \u00fchiskonnast on olnud juba aastaid ekslik, sest vaenulike j\u00f5udude teenistuses olevad teadlased on uuringuid m\u00f5jutanud? Tuleks v\u00e4lja, et oleme t\u00f5siseid probleeme ignoreerinud ja maksumaksja raha tulutult kulutanud. Mis j\u00e4\u00e4ks j\u00e4rele kindlustundest ja usaldusest?<\/p>\n
V\u00f5i hoopis selguks, et e-riigi j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna tarkvaras on justkui kogemata turvaauk, mida kiiresti parandada ei saa. Ja kui meie t\u00f6\u00f6tame v\u00e4lja uue p\u00f5lvkonna k\u00fcberkaitse tehnoloogiad, siis kummalisel kombel on t\u00e4pselt samasugused kohe olemas ka m\u00f5nel diktatuuririigil.<\/p>\n
Mis j\u00e4\u00e4ks j\u00e4rgi Eesti kui tehnoloogiliselt eesrindliku, t\u00f5husa ja elutarga riigi mainest? Kes julgeks meiega n\u00e4iteks kaitset\u00f6\u00f6stuse uute tehnoloogiate arendamisel koost\u00f6\u00f6d teha? Kust saaksid teadlased ja targad ettev\u00f5tted arendusraha, kui Euroopa teadusfondid enam meid toetada ei usalda?<\/p>\n
Need oleksid k\u00f5ige mustemad stsenaariumid, aga neid tuleb teadvustada, sest mida aasta edasi, seda intensiivsemalt on kogu Euroopa Liidu teaduss\u00fcsteem v\u00e4liste vaenulike j\u00f5udude sihtm\u00e4rk. Teadust\u00f6\u00f6 varastamine, oluliste uuringute saboteerimine, Eestile oluliste arendustegevuste takistamine \u2013 need on k\u00f5ik reaalsed ohud.<\/p>\n
Globaalselt avatud teaduse ajastu on l\u00e4bi<\/p>\n
Rahvusvahelisus on teadlaste DNA-s. Maailma mastaabis v\u00e4ikeste riikide puhul, mida on k\u00f5ik Euroopa Liidu liikmed, on see tark hoiak. Rahuaja aastak\u00fcmnetel oleme avanud oma teadusv\u00f5rgustike uksed partneritele \u00fcle maailma. Kuid nagu Kanada peaminister Mark Carney oma Davosi julgeolekufoorumil peetud k\u00f5nes hoiatas, on maailmakord murdumas ning suurriigid kasutavad majandust ja tehnoloogiat \u00fcha enam survevahenditena, mis sunnib ka teaduse rahvusvahelistumist \u00fcha rohkem vaatama l\u00e4bi teadusjulgeoleku prisma.<\/p>\n
Nagu kinnitab hiljutine V\u00e4lisluureameti aastaraamat, on n\u00e4iteks Venemaal rahvusvaheline teaduskoost\u00f6\u00f6 otseselt eriteenistuste kontrolli all. Vaevalt on asjad oluliselt teisiti mujalgi mittedemokraatlikes riikides. Nende riikide teadlaste vaenulikke kavatsusi ei tule mitte kahtlustada, vaid eeldada. Veel enam, ka eestlastest teadlasi kallutatakse koost\u00f6\u00f6le nii ideoloogia, \u00e4hvarduste kui rahaga. Kaitsepolitseiamet on juba aastaid tagasi tabanud Eesti teadlasi, kes t\u00f6\u00f6tasid Venemaa v\u00f5i Hiina heaks. Samuti kinnitab eelmainitud aastaraamat, et aktiivne teadusspionaa\u017e toimub ka omavahel n\u00e4iliselt s\u00f5bralike riikide vahel.<\/p>\n
Selle artikliga kutsun ma ennek\u00f5ike k\u00f5iki Eesti teadlasi ja teadusasutusi teadusjulgeoleku k\u00fcsimust teadvustama ning v\u00f5tma hoiakut, et peame oma tegevusviise kohendama. See kuidas, vajab l\u00e4bipaistvat ja kaasavat arutamist ning vastutustundlikke ja realistlikke kokkuleppeid. Siiski, et mitte j\u00e4\u00e4da \u00fclds\u00f5naliseks, toon n\u00e4idetena v\u00e4lja kolm punkti, mis on olnud hea eeskuju teistes Euroopa riikides ning mis minu hinnangul kindlasti on Eestile sobiliku lahenduse osa.<\/p>\n
Lahenduse poole: v\u00f5rgustik, rahastus ja v\u00e4listudengid<\/p>\n
Esiteks ei ole otstarbekas luua eraldi ametkonda, mis hakkaks nii-\u00f6elda teadusjulgeolekuga tegelema. T\u00f5hus tegutsemine vaenulike m\u00f5jutuste ennetamisel ja maandamisel toimub paratamatult teadlase ja uurimisr\u00fchma tasandil. Samas ei ole realistlik ega vajalik panna iga teadlast kandma lisaks oma p\u00f5hitegevusele ka teadusjulgeoleku spetsialisti rolli.<\/p>\n
K\u00fcll aga peaks igas teadusasutuses olema teadusjulgeoleku roll ehk analoogne sellele, kuidas organisatsioonides on tagatud andmekaitse p\u00e4devus. See ei pea olema rangelt defineeritud ametikoht, vaid funktsioon, mis vastutab selle eest, et asutuse riskihindamise protsess h\u00f5lmaks teadusjulgeoleku aspekte, et head praktikad j\u00f5uaksid teadlasteni ning et kolleegidel oleks p\u00e4dev n\u00f5uandja juhtumite lahendamisel.<\/p>\n
Seda rolli kandvad inimesed moodustaksid \u00fchiselt v\u00f5rgustiku nii Eesti-siseselt kui ka Euroopa tasandil. Sisekaitseakadeemia on valmis toetama selle rolli professionaalsuse kujundamist, alates koolitusest kuni vajalike oskuste ja teadmiste j\u00e4rjepideva arendamiseni.<\/p>\n
Teiseks ei tohiks teadusjulgeolek olla m\u00f5testatud asjana iseeneses, vaid peaks saama elementaarse professionaalse h\u00fcgieeni osaks. Tugev edasiminek oleks teadusjulgeoleku p\u00f5him\u00f5tetega arvestamise lisamine Eesti Teadusagentuuri rahastamistingimustesse. See peaks toimuma samm-sammult ning koos selge kommunikatsiooniga.<\/p>\n
Kolmandaks tuleb arvestada Eesti erip\u00e4radega. Me paistame Euroopas silma \u00fcli\u00f5pilaste, eesk\u00e4tt doktorantide suure osakaaluga uurimist\u00f6\u00f6 l\u00e4biviimises. Paljud neist on aga v\u00e4lismaalased. M\u00f5tlemapanevaid n\u00e4iteid v\u00e4listudengite v\u00e4rbamisest ja nende n-\u00f6 akadeemilistest keerdk\u00e4ikudest saab lugeda ka V\u00e4lisluureameti aastaraamatust.<\/p>\n
Kaitsepolitseiamet on saatnud Eestist v\u00e4lja doktorante, kelle huvi Eesti riiklike digitaalse identiteedi s\u00fcsteemide vastu ei j\u00e4tnud nende tegelike eesm\u00e4rkide suhtes kahtlust. Enamik v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilasi on siira akadeemilise huviga, kuid erandid v\u00f5ivad tekitada suurt kahju. Seet\u00f5ttu peab s\u00fcsteem olema tark, mitte umbusklik. V\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilasi on Eestil vaja. Nende valimise ja kontrollimise s\u00fcsteemid peavad ajaga kaasas k\u00e4ima.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tteks tahan r\u00f5hutada, et julgeolekulik m\u00f5tlemine peab tahes-tahtmata saama Eesti teadlaste jaoks igap\u00e4evaseks. See pole meeldiv v\u00e4ljavaade, kuid on v\u00e4ltimatu. Me ei ole selles \u00fcksi. Ka suur osa Euroopa riikidest on alles ohu teadvustamise ja lahenduste katsetamise faasis. Samas m\u00f5ned, n\u00e4iteks Prantsusmaa, on sellega teaduss\u00fcsteemi tasandil tegelenud juba \u00fcle k\u00fcmne aasta, samuti on meil palju \u00f5ppida Hollandilt. Seega ei ole vaja hakata leiutama jalgratast, vaid v\u00f5tta praktikutelt parim ning see enda kasuks t\u00f6\u00f6le panna.<\/p>\n
Kindlasti ei tohi teadusjulgeoleku t\u00e4htsustamine t\u00e4hendada halvavat paranoiat ega t\u00e4iendavat b\u00fcrokraatiat. M\u00e4\u00e4rav on teadlaskonna teadlikkus ja lihtsate, ennetavate tegevuste sisseviimine k\u00f5igisse teadusprotsessi etappidesse. Meid kaitsevad \u00f5iged, parimas m\u00f5ttes rutiinsed harjumused, mida me peagi enam ise ei m\u00e4rkagi, aga mis v\u00f5tavad vaenlastelt meie segamise isu \u00e4ra.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Julgeolekust r\u00e4\u00e4kides tulevad enamasti esimesena meelde s\u00f5jaline riigikaitse, kriisivalmidus ja energeetika. Teadusjulgeolek esimeste seas p\u00e4he ei tule, kuigi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":154818,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,5921,34,36,31,32,21,70450,28,29,19,25,4624,21723,3574,24523,295,23,24,22,20,30],"class_list":["post-154817","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elanikkonnakaitse","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kriisiteadlikkus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigikaitse","tag-riin-tamm","tag-sisekaitseakadeemia","tag-teadusjulgeolek","tag-teadustoo","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116413287842651421","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154817","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=154817"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154817\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/154818"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=154817"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=154817"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=154817"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}