\u201eEsmalt sihitakse tavaliselt k\u00f5ige levinumaid lahendusi: brausereid, operatsioonis\u00fcsteeme, VPN-e, suhtlusrakendusi ja e-posti. Kui sellise v\u00f5imekusega t\u00f6\u00f6riist j\u00f5uab kurjategijate k\u00e4tte, satuvad suuremasse ohtu ka ettev\u00f5tete enda arendatud v\u00f5i tellitud lahendused, mis on sageli v\u00e4hem testitud ja eba\u00fchtlase turvatasemega,\u201c selgitas ta. <\/p>\n
Keskel lisas, et nullp\u00e4eva turvan\u00f5rkuste leidmine on juba t\u00e4na kiirenev trend. \u201eN\u00e4iteks Chrome\u2019i puhul parandatakse igal aastal k\u00fcmmekond sellist haavatavust ning tempo kasvab. Kui AI-v\u00f5imekus laiemalt levib, ei kasva see enam lineaarselt, vaid eksponentsiaalselt.\u201c <\/p>\n
Tema s\u00f5nul on paratamatu, et sellised t\u00f6\u00f6riistad j\u00f5uavad varem v\u00f5i hiljem ka pahatahtlike osapoolte k\u00e4tte. \u201eD\u017einni ei ole v\u00f5imalik pudelisse tagasi panna. Maksimaalselt saab v\u00f5ita aega ja selle aja jooksul valmistuda, t\u00e4pselt seda teevad praegu ka tehnoloogiaettev\u00f5tted.\u201c <\/p>\n
Samas r\u00f5hutab Keskel, et valmisolek ei ole ainult tehniline k\u00fcsimus. \u201ePraktika n\u00e4itab, et esmane ligip\u00e4\u00e4s s\u00fcsteemidele saadakse sageli olukorras, kus t\u00f6\u00f6tajad kasutavad samu paroole ja seadmeid nii t\u00f6\u00f6ks kui ka isiklikuks tarbeks. Kui \u00fcks neist kompromiteeritakse, kandub risk kohe \u00fcle ka t\u00f6\u00f6keskkonda.\u201c <\/p>\n
Eriti haavatavad on tema s\u00f5nul mobiiliseadmed. \u201ePaljudes ettev\u00f5tetes puudub nende \u00fcle keskne haldus ja n\u00e4htavus \u2013 ei teata, kas seadmed on ajakohased v\u00f5i milliseid rakendusi kasutatakse. Kui samas seadmes on nii t\u00f6\u00f6- kui erakontod, v\u00f5ib see kujuneda otseseks sissep\u00e4\u00e4suks ettev\u00f5tte s\u00fcsteemidesse.\u201c <\/p>\n
Keskel r\u00f5hutab, et seet\u00f5ttu on iga t\u00f6\u00f6taja k\u00fcberh\u00fcgieen ja teadlikkus kriitilise t\u00e4htsusega. <\/p>\n
\u201eOluline on m\u00f5ista ka seda, et Anthropicu mudeli puhul ei olnud turvan\u00f5rkuste leidmine algne eesm\u00e4rk \u2013 see ilmnes k\u00f5rvaln\u00e4huna. See n\u00e4itab, kui kiiresti v\u00f5ivad sellised v\u00f5imekused tekkida ka mujal. \u00dchelt poolt aitab see leida vigu, mida inimesed pole aastaid m\u00e4rganud, kuid teisalt t\u00e4hendab see, et neid saab ka enne parandamist \u00e4ra kasutada.\u201c <\/p>\n
Tema hinnangul liigub k\u00fcberturvalisus selgelt uude faasi. \u201eR\u00fcnded muutuvad automatiseerituks ja skaleeritavaks. See t\u00f5stab lati mitte ainult tehnoloogiale, vaid ka inimeste k\u00e4itumisele. Ettev\u00f5tted, kes ei suuda oma t\u00f6\u00f6tajate igap\u00e4evast digitaalset k\u00e4itumist turvalisemaks muuta, j\u00e4\u00e4vad k\u00f5ige lihtsamateks sihtm\u00e4rkideks.\u201c <\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (2)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eEsmalt sihitakse tavaliselt k\u00f5ige levinumaid lahendusi: brausereid, operatsioonis\u00fcsteeme, VPN-e, suhtlusrakendusi ja e-posti. Kui sellise v\u00f5imekusega t\u00f6\u00f6riist j\u00f5uab kurjategijate…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":154912,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[7582,131,130,37,33,35,34,36,70259],"class_list":["post-154911","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-anthropic","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-phishbite"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116413712638857664","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154911","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=154911"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154911\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/154912"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=154911"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=154911"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=154911"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}