{"id":154937,"date":"2026-04-16T10:11:07","date_gmt":"2026-04-16T10:11:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/154937\/"},"modified":"2026-04-16T10:11:07","modified_gmt":"2026-04-16T10:11:07","slug":"inimeste-ravi-toetavad-ti-mudelid-pohinevad-kohati-kahtlastel-andmetel-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/154937\/","title":{"rendered":"Inimeste ravi toetavad TI-mudelid p\u00f5hinevad kohati kahtlastel andmetel | Tehnika"},"content":{"rendered":"<p>K\u00e4sik\u00e4es tehisaru pealetungiga kasutavad haigladki \u00fcha enam sellel p\u00f5hinevaid insuldi- ja diabeedimudeleid. Austraalia teadlased <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.64898\/2026.02.24.26347028\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">leidsid<\/a>, et enam kui sajas taoliste mudelite alustalaks olevas teadust\u00f6\u00f6s on kasutatud kahtlast p\u00e4ritolu andmeid. Nende enda uuring pole aga veel p\u00e4lvinud teiste teadlaste s\u00f5ltumatut hinnangut.<\/p>\n<p>Arstid saavad t\u00e4nap\u00e4eval patsientide diabeedi- ja insuldiriski hindamisel toetuda muu hulgas tehisarumudelitele. Uues uuringus osutus osa selliseid mudeleid aga probleemseks: nende \u00f5petamiseks kasutatud andmestikud sisaldasid bioloogiliselt v\u00f5imatuid anomaaliaid. N\u00e4iteks leidus 100 000 v\u00e4idetava patsiendi peale vaid 18 erinevat veresuhkru v\u00e4\u00e4rtust. P\u00e4riselus kogutud terviseandmed pole kunagi niiv\u00f5rd \u00fchetaolised, vahendab <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/d41586-026-00697-4\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Nature News<\/a>.<\/p>\n<p>Arendajad kasutavad oma algoritmide ehitamiseks sageli Kaggle&#8217;i tasuta platvormi andmebaase. Paraku puudub sealses keskkonnas range meditsiiniline kvaliteedikontroll. Masin\u00f5ppes kehtib aga p\u00f5him\u00f5te, et vigastele andmetele toetuv tehisaru ei suuda reaalsuses turvaliselt toimida.<\/p>\n<p>Ohule juhivad n\u00fc\u00fcd t\u00e4helepanu ka Queenslandi Tehnoloogia\u00fclikooli uurijad oma v\u00e4rskes ja veel eelretsenseerimata teadust\u00f6\u00f6s. Uurimisr\u00fchm anal\u00fc\u00fcsis 124 artiklit, mis toetusid kahele vabavaralisele andmestikule. Nende anal\u00fc\u00fcs t\u00f5i ilmsiks m\u00e4rke kunstlikult loodud terviseinfost. Sellest hoolimata on v\u00e4hemalt kaks sellist algoritmi juba Hispaania ja Indoneesia haiglates kasutusel. Samuti on m\u00f5lemad andmestikud internetis vabalt k\u00e4ttesaadavad.<\/p>\n<p>Lisaks k\u00e4ibib \u00fcks probleemne mudel Ameerika \u00dchendriikide meditsiiniseadme patenditaotluses. George&#8217;i Globaalse Tervise Instituudi teaduri Soumyadeep Bhaumiki s\u00f5nul pole teadmata p\u00e4ritoluga andmetel treenitud mudelitel meditsiinis kohta. Ta hoiatas, et sellised t\u00f6\u00f6riistad v\u00f5ivad teha v\u00e4\u00e4raid ennustusi, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad arstid m\u00e4\u00e4rata patsientidele tarbetuid ravimeid v\u00f5i j\u00e4tta nad vajaliku abita.<\/p>\n<p>Liiga p\u00f5hjalik, et olla t\u00f5si<\/p>\n<p>Suur osa uues uuringus avastatud vigadest p\u00e4rines Hispaania andmeteadlase \u00fcleslaaditud insuldiriski ennustamiseks kasutatavast andmekogust, mis koondas endas \u00fcle 5000 inimese terviseinfot. Fail sisaldas andmeid kehamassiindeksi, perekonnaseisu ja varasemate s\u00fcdamehaiguste kohta. Laadija v\u00e4itis platvormil, et info p\u00e4rineb konfidentsiaalsest allikast.<\/p>\n<p>Uuringu \u00fche autori ja statistiku Adrian Barnetti s\u00f5nul \u00e4ratas failis kahtlust, et k\u00f5ik andmev\u00e4ljad olid eeskujulikul t\u00e4idet. P\u00e4ris uuringutes tekib alati l\u00fcnki, sest osa uuritavaid j\u00e4tab arstilk\u00e4ike vahele v\u00f5i ei osale projektis l\u00f5puni. Seega viitas andmete t\u00e4iuslikkus selgelt moonustustele.<\/p>\n<p>Barnetti t\u00f6\u00f6r\u00fchm tuvastas 104 teiste teadlaste loodud insuldimudelit, mis neil kahtlastel andmetel p\u00f5hinevad. \u00dcks nende alusel loodud algoritmidest j\u00f5udis k\u00e4ibele \u00fches Indoneesia haiglas. Teist mudelit katsetas USA s\u00fcdamekliinik v\u00e4ikese r\u00fchma patsientide peal.\u00a0<\/p>\n<p>Teine murekoht puudutab India andmeinseneri avaldatud diabeedi ennustamise andmestikku. Selles andmebaasis leidus info v\u00e4idetavalt 100 000 inimese kohta. Andmestiku \u00fcleslaadija keeldus privaatsusreeglitele viidates algallikat avaldamast. Kaggle&#8217;i keskkonna haldajad pole vahejuhtumit ametlikult kommenteerinud.<\/p>\n<p>Uurimisr\u00fchm leidis diabeediga seotud andmestikust tuhandeid korduvaid v\u00e4\u00e4rtusi. Nii \u00e4\u00e4rmuslikult \u00fchetaolised veresuhkru tasemed tegid kogutud materjali bioloogiliselt ebausutavaks. Sellegipoolest loodi nende andmete p\u00f5hjal 21 erinevat diabeedi ennustamise mudelit. Seni pole uuringu autoritele teadaolevalt \u00fckski neist kliinilisse kasutusse j\u00f5udnud.<\/p>\n<p>Vaja on tihedamat s\u00f5ela<\/p>\n<p>Kriitika peale on mitmed valimisse j\u00f5udnud mudelite loojad oma valikuid kaitsnud. N\u00e4iteks m\u00e4rkis India arvutiinsener M. Karpagam, et arendajad kasutavad avalikke andmebaase sageli algoritmide raamistike testimiseks. Tema kinnitusel ei plaaninud nad mudelite abil kliinilisi j\u00e4reldusi teha. Mudelit kirjeldava uuringu avaldamisajal polnud autorid andmete kunstlikust p\u00e4ritolust teadlikud.<\/p>\n<p>Samal ajal peavad teadusajakirjad tegelema eelretsenseerimise k\u00e4igus tekkinud praagiga. V\u00e4ljaande Scientific Reports peatoimetaja Rafal Marszaleki s\u00f5nul vaatab toimetus praegu \u00fcle viit kahtlast artiklit. Alates m\u00e4rtsi l\u00f5pust on ajakiri andmete paikapidavuse kahtluse t\u00f5ttu eemaldanud teaduskirjandusest\u00a0 kolm teadust\u00f6\u00f6d. Olemasolev hindamiss\u00fcsteem ei suutnud ohtlikke vigu \u00f5igel ajal tabada.<\/p>\n<p>Sarnaseid samme astuvad ka teised suured teaduskirjastused. Frontiersi uurimiseetika meeskonna esindajad kinnitavad, et nad uurivad probleemseid artikleid p\u00f5hjalikult vastavalt eetikajuhistele. Probleemsele insuldiandmestikule toetunud uuringu avaldanud Indoneesia v\u00e4ljaanne Nature&#8217;i p\u00e4ringutele ei reageerinud.<\/p>\n<p>Uus uuring ise ootab samuti veel ametlikku eelretsenseerimist. Praegu puudub t\u00e4pne \u00fclevaade vigaste mudelite tekitatud otsesest kahjust patsientidele. Samuti pole selge, kui palju kohalikud kliinikud neid algoritme rakendavad.<\/p>\n<p>Riskide v\u00e4hendamiseks soovitab Soumyadeep Bhaumik asutustel n\u00f5uda aga arendajatelt ranget andmete p\u00e4ritolu t\u00f5estamist. Tema hinnangul peavad ajakirjad niisuguse infota artiklid automaatselt tagasi l\u00fckkama. Barnetti s\u00f5nul peaks aga Kaggle&#8217;i-suguste platvormide haldajad ohtlikud andmestikud kohe eemaldama. Nii ei loo eksperdid rohkem uusi vigaseid mudeleid.<\/p>\n<p>Uuringu esmaversioon on leitav v\u00f5rguvaramust <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.64898\/2026.02.24.26347028\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">medRxiv<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00e4sik\u00e4es tehisaru pealetungiga kasutavad haigladki \u00fcha enam sellel p\u00f5hinevaid insuldi- ja diabeedimudeleid. Austraalia teadlased leidsid, et enam kui&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":154938,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[375,33567,73089,26,27,1480,37,33,35,34,36,31,32,21,19761,28,29,95,18676,2538,22991,19,25,814,373,562,6544,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-154937","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-ai","tag-andmed","tag-arstiabi-arstid","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-diabeet","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-insult","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-masinope","tag-meditsiin","tag-mudel","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tehisaru","tag-tehisintellekt","tag-tervishoid","tag-ti","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116413850245577039","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154937","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=154937"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154937\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/154938"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=154937"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=154937"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=154937"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}