V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade leksikon \u00fctleb, et empaatia on \u00fcldises m\u00f5ttes m\u00f5istev ja kaasatundev suhtumine inimestesse ja kogu elusloodusesse. M\u00f5nedele on see inspireeriv, pakkudes meie k\u00f5igi inimkonda kuulumisele tuginevat vaadet ja m\u00f6\u00f6ndes meie erinevusi. Teiste jaoks on see frustratsiooni allikas ja s\u00fcsteemi viga, mis takistab t\u00e4htsate tulemusteni j\u00f5udmist ja manipuleerib poliitikat.<\/p>\n
Paljudele on see \u00fcks mittevajalik v\u00e4rk, millel ei ole poliitikas kohta, kuna poliitika peab tuginema ratsionaalsetele huvidele. Elon Musk on \u00f6elnud, et empaatia on meie tsivilisatsiooni fundamentaalne n\u00f5rkus. V\u00f5ib vaid lisada, et ta ise on sellest n\u00f5rkusest k\u00fcll t\u00e4iesti vaba.<\/p>\n
Ma ise kaldun arvama, et poliitikule on eriti vaja empaatiav\u00f5imet, sest kuidas ta muidu inimesi esindada saab. Ja aastak\u00fcmnetega on tekkinud ka mingi n\u00e4gemus poliitikutest, kes n\u00e4ikse olevat t\u00e4iesti empaatiavabad\u2026 Sestap ostsin raamatu, mille pealkiri k\u00f5lab “Empaatia poliitikas ja liidrirollides. V\u00f5ti meie maailma muutmisele” ja mille autor Austraalia uurija Claire Yorke (Claire Yorke, “Empathy in Politics and Leadership. The Key to Transforming Our World”, 2025).<\/p>\n
Yorke’i s\u00f5nul on Muski seisukoha taga filosoofia, mis p\u00f5hineb usul andmete v\u00f5imu ja vajadusse purustada, et midagi paremat luua. Ameerika evangeelsed parempoolsed aga peavad empaatiat toksiliseks ja ohtlikuks kristlikele v\u00e4\u00e4rtustele. Tegelikult on see n\u00e4gemus iselaadne kitsarinnaline empaatia, mis on suunatud vaid oma kogukonnale.<\/p>\n
Tervetele ja tugevatele demokraatlikele s\u00fcsteemidele on empaatia vajalik, kuigi see ei ole mingi imerohi. Moraalselt on empaatia neutraalne, arvab Yorke. Kuigi n\u00e4iteks oleks raske kujutada ette president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenskit kutsumas ukrainlasi m\u00f5istma venelasi, kes neid r\u00fcndavad ja pommitavad. Strateegiline empaatia on aga vahend efektiivsema strateegia kujundamiseks, v\u00f5imaldades paremat arusaama neist, kelle jaoks v\u00f5i vastu poliitikat kujundatakse. Manipuleerivas empaatias kasutatakse seda teiste manipuleerimiseks v\u00f5i v\u00e4listamiseks.<\/p>\n
Poliitikas on empaatia roll tihti k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud. Liidrite puhul r\u00e4\u00e4gitakse nende v\u00f5imest meid inspireerida v\u00f5i meie paremaid omadusi kasutada, kuid siin on liigne r\u00f5hk \u00fcksikisikule. Meil on vaja empaatilisi s\u00fcsteeme ja poliitika teostamisviise, aga kuigi empaatia v\u00f5ib poliitika jaoks kasulik olla, peab see olema vabatahtlik, mitte peale sunnitud.<\/p>\n
\u00dcldiselt m\u00f5istavad poliitikud empaatiat kui vahendit h\u00e4\u00e4lte v\u00f5itmiseks, valijaskonnaga suhtlemiseks ja suhete loomiseks. Praegusel ajal on \u00fchiskonnas kasvanud polariseerumine ja usaldamatus ning vastumeelsus nende suhtes, kellel on teistsugused vaated.<\/p>\n
Empaatia on omadus, mis k\u00f5rgendatud pingete puhul v\u00f5ib ka kaduda. Ehk kaob v\u00f5ime m\u00f5ista teisel pool ideelist rindejoont olijaid ja nendega suhelda. Kuigi praktika n\u00e4itab, et valimiste j\u00e4rel v\u00f5ivad endised vastased ka \u00fchisosa leida, kui see aitab v\u00f5imu juurde p\u00e4\u00e4seda. Empaatial on seejuures ilmselt v\u00e4ga v\u00e4ike roll, see on just see puhtalt ratsionaalne kalkulatsioon, mida paljud poliitikas p\u00f5hiliseks peavad.<\/p>\n
“Nii asetas George Bush aastal 2002 hoolivuse oma valimisplatvormi keskmesse, soovides julgustada valijaid olema rohkem kodanikud.”<\/p>\n
\u00dcldiselt peetakse empaatiat enam omaseks poliitika vasaktiivale, kuid see on omane ka mitmetele konservatiividele. Nii asetas George Bush aastal 2002 hoolivuse oma valimisplatvormi keskmesse, soovides julgustada valijaid olema rohkem kodanikud, mitte lihtsalt pealtvaatajad.<\/p>\n
President Donald Trumpi vaevalt keegi kaine peaga empaatiliseks peab, kuid paljud tema toetajad n\u00e4evad temas poliitikut, kes v\u00f5tab neid t\u00f5siselt. Ta r\u00e4\u00e4gib argikeelt ja \u00fctleb, mida arvab, ning eriti maapiirkondades ja v\u00e4hemharitute seas see m\u00fc\u00fcb. Lihtne keelekasutus tuleneb tema puhul ilmselt mitte empaatiast, vaid sellest, et keerulisemalt ennast v\u00e4ljendada on k\u00e4ib talle \u00fcle j\u00f5u. Empaatial on ka alaliik, etenduslik empaatia, mis on omane paljudele poliitikutele.<\/p>\n
Huvitav on t\u00e4helepanek, et mida k\u00f5rgemale inimene poliitilisel redelil t\u00f5useb, seda v\u00e4hem j\u00e4\u00e4b talle alles empaatilist suhtumist inimestesse, kui tal seda algul isegi oli. Kui poliitik etendab empaatiat ja m\u00f5istvat suhtumist, aga seda ilma praktiliste tulemusteta ametisse saamise j\u00e4rel, muudab see rahva lihtsalt k\u00fc\u00fcnilisemaks. Seet\u00f5ttu tasubki poliitikute empaatiav\u00f5imet hinnata eelk\u00f5ige tegude p\u00f5hjal.<\/p>\n
Paraku ei ole Yorke’i arvates t\u00e4nap\u00e4eval kuigi palju poliitikuid, kes asetaksid inimese poliitikast k\u00f5rgemale. \u00dcldiselt n\u00e4itavad uuringud, et mida rohkem on inimesel v\u00f5imu, seda v\u00e4hem tunneb ta vajadust saada infot teiste kohta ja seda suurem on kalduvus stereot\u00fc\u00fcpide kasutamiseks.<\/p>\n
Populistlike liidrite j\u00f5ud on osaliselt selles, et nad annavad h\u00e4\u00e4le end v\u00f5imetuna tundjatele. Nad meenutavad inimestele, mis oli varem hea ja kui turvaline siis oli, \u00fcksk\u00f5ik kui t\u00f5ene see jutt on. Tsentristlikud parteid ja poliitikud ei ole suutnud populistide populaarsuse kasvu pidurdada. Tihti keskendutakse populistlike liidrite isiklike omaduste r\u00fcndamisele, pakkumata ise muudatusi ideedes v\u00f5i visioonis sellest, mida on vaja teha.<\/p>\n
Tihti unustatakse seik, et v\u00f5im ei kuulu ainult liidritele ja poliitikas olijatele, vaid ka kodanikele. Raske on aga tunda empaatiat, kui teie maailmapilt on mustvalge. Siin tuleb m\u00e4ngu sildistamine. Kui tembeldada teisiti arvajad kommunistideks, m\u00e4ssulisteks, vaenulikeks agentideks v\u00f5i sulideks v\u00f5i liberastideks, siis v\u00f5ib see anda k\u00fcll moraalse \u00fcleoleku tunde, kuid vaevalt et probleemi lahendamisele kaasa aitab.<\/p>\n
Yorke’i arvates on vaja vaadata ka poliitikute tegutsemiskeskkonda. V\u00f5tmet\u00e4hendusega on kampaaniate rahastamine ja lobit\u00f6\u00f6 l\u00e4bivaatamine. Poliitikasse voolav raha v\u00f5ib prioriteete moonutada, lobistid v\u00f5ivad saada ebaproportsionaalselt suure rolli, muutes valijate jaoks t\u00e4htsate sihtide j\u00e4rgimise raskeks. N\u00e4itena toob Yorke relvalobi, samuti nafta- ja gaasilobi USA-s. Lisaks on poliitika muutunud toksiliseks, mitte ainult valijad ei usalda poliitikuid, vaid ka poliitikud ise on muutunud \u00fcksteise suhtes r\u00fcndavaks ja ebaviisakaks.<\/p>\n
Oma roll on ka sotsiaalmeedial, mis m\u00f5jutab meie poliitilist identiteeti. Suured platvormid pakuvad hulgaliselt sisu, kuid ka algoritmilisi piiranguid ja k\u00f5lakodasid. Ehk kes kontrollib platvorme, see v\u00f5ib m\u00f5jutada v\u00f5i isegi kontrollida ka poliitilist agendat ja v\u00e4hendada empaatia ehk inimeste kuulamise ja m\u00f5istmise ulatust poliitikute poolt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade leksikon \u00fctleb, et empaatia on \u00fcldises m\u00f5ttes m\u00f5istev ja kaasatundev suhtumine inimestesse ja kogu elusloodusesse. M\u00f5nedele on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":149954,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,73105,324,37,33,35,846,30345,34,36,31,32,4271,4273,21,28,29,59375,42025,95,19,999,25,3975,23,24,22,325,20,30,2511,92,93,94],"class_list":["post-154962","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-claire-yorke","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elon-musk","tag-empaatia","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lobi","tag-lobistid","tag-maailm","tag-news","tag-poliitika","tag-populaarseimad-lood","tag-populism","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116413980021990795","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154962","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=154962"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/154962\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/149954"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=154962"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=154962"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=154962"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}