{"id":155012,"date":"2026-04-16T11:53:09","date_gmt":"2026-04-16T11:53:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/155012\/"},"modified":"2026-04-16T11:53:09","modified_gmt":"2026-04-16T11:53:09","slug":"meelis-matkamae-maaomaniku-usaldust-ei-too-tagasi-sonad-vaid-teod-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/155012\/","title":{"rendered":"Meelis Matkam\u00e4e: maaomaniku usaldust ei too tagasi s\u00f5nad, vaid teod | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra kirjutas arvamusloos<\/a>, et looduskaitse saab olla edukas vaid koos maaomaniku toetusega. Erametsaomanikud kirjutavad kahe k\u00e4ega sellele m\u00f5ttele alla ja just sellep\u00e4rast on kahju, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud artikkel r\u00e4\u00e4gib muutustest, mis on kas alles k\u00e4ivitumas v\u00f5i mida pole praktikas piisavalt kaua rakendatud, et nende m\u00f5ju maaomanike jaoks oleks p\u00e4riselt hinnatav.<\/p>\n

Nii m\u00f5jubki suur osa sellest, mida peadirektor kirjeldab keskkonnaameti ja maaomanike koost\u00f6\u00f6 eduloona, pigem ilusa soovunelma kui reaalsusena, millel maaomanike igap\u00e4evaeluga puutepunkte pole.<\/p>\n

Omanik tahab j\u00e4\u00e4da omanikuks<\/p>\n

Looduskaitseliste piirangute \u00f5iglane h\u00fcvitamine metsaomanikele on \u00fcks erametsaliidu fookusteemasid olnud l\u00e4bi liidu ajaloo. Poliitikute ja riigi tasandil r\u00f5hutatakse selle olulisust s\u00f5nades m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt rohkem, kui neid v\u00e4lja\u00fctlemisi reaalselt tegudeks konverteerub.<\/p>\n

Looduskaitseliste piirangutega maa riigi poolt omandamisel hinnastamisreeglite muutmine nii, et need oleksid t\u00f5epoolest \u00f5iglasemad, on \u00fcks viimaste aastate olulisemaid edasiminekuid piirangute h\u00fcvitamise paketis. Ometi ei saa n\u00f5ustuda, et seda t\u00f5stetakse esile kui suurt saavutust, kuna sageli on maa m\u00fc\u00fcmine ainukene p\u00e4ris valik, mis maaomaniku laual \u00fcldse on.<\/p>\n

Meil on ridamisi n\u00e4iteid maaomanikest, kes on l\u00e4binud keskkonnaametiga aastaid kestnud menetlusprotsessi, m\u00fc\u00fcnud looduskaitseliste piirangutega maa l\u00f5puks riigile ning palunud eraldi r\u00f5hutada, et nad ei ole selle lahendusega rahul.<\/p>\n

Omanik soovib j\u00e4\u00e4da omanikuks ja oma metsa majandada, mitte leppida olukorraga, kus tuleb vastu v\u00f5tta riigi raha, loobuda kodukohast ning kolida linna, sest senine sissetulekuallikas on kadunud. See t\u00e4hendab, et riik keelab kasutada majanduslikku tulu metsast, mille istutas kunagi vanavanaisa just m\u00f5ttega, et lapselapsel oleks tulevikus elus lihtsam hakkama saada. K\u00fcsimus ei ole \u00fcksnes rahas, vaid ka omanditundes, kultuurilises j\u00e4rjepidevuses ja p\u00f5lvkondade vahelises sidemes, mida selline solgutamine ei s\u00e4ilita.<\/p>\n

Just seet\u00f5ttu on kompromissitult oluline looduskaitseliste piirangutega maa asendamise v\u00f5imaldamine samas piirkonnas asuva majandusmetsa vastu. Maa m\u00fc\u00fcmisel riigile saab omanik k\u00fcll raha, kuid tema kodupiirkonnas ei pruugi olla samav\u00e4\u00e4rset metsa m\u00fc\u00fcgil ning P\u00f5lvamaa metsaomanik ei soovi asendusmetsa n\u00e4iteks J\u00f5gevamaale. Ta soovib j\u00e4tkata oma harjumusp\u00e4rast elu oma kodukohas, mis tihti on tema perekonnale kuulunud mitu p\u00f5lvkonda. Maaelu j\u00e4tkusuutlikkuse seisukohalt on lubamatu, et riik t\u00f5rjub need inimesed oma juurte juurest eemale.<\/p>\n

T\u00f5e kriteerium on praktika<\/p>\n

“Kui h\u00fcvitist tuleb igal aastal eraldi taotleda, j\u00e4\u00e4b osal inimestel see kevadisel kibekiirel ajal tegemata.”<\/p>\n

Metsa\u00fchistutes on parasjagu k\u00e4imas kibekiire t\u00f6\u00f6, kuna aprill on looduskaitseliste piirangute h\u00fcvitise taotlemise aeg ning j\u00e4rjekord metsaomanikest, kes taotluse esitamiseks \u00fchistu abi vajavad, ulatub uksest v\u00e4lja. Riik teab samal ajal v\u00e4ga h\u00e4sti, et kui h\u00fcvitist tuleb igal aastal eraldi taotleda, j\u00e4\u00e4b osal inimestel see kevadisel kibekiirel ajal tegemata ning nii j\u00e4\u00e4b osa rahast igal aastal riigile alles.<\/p>\n

Vakra kirjutab oma artiklis hiljuti kliimaministeeriumi asekantslerilt saadud juhisest, et kaitsealasid eramaale enam ei kavandata ja maaomaniku kaasamine protsessi on edaspidi kohustuslik. Ilmselgelt sellist p\u00f5him\u00f5tet varem ei olnud. Milline suurep\u00e4rane v\u00f5imalus metsaomanike hirme maha v\u00f5tta ja taotluse t\u00e4itmise k\u00f5rvale r\u00e4\u00e4kida keskkonnaameti peadirektori antud lubadustest edaspidi piirangutest teavitada ja kaitsealade moodustamisel omaniku n\u00f5usolekut k\u00fcsida! Kahjuks ei ole veel kohanud \u00fchtegi metsaomanikku, kes seda juttu usuks.<\/p>\n

T\u00f5e kriteerium on teatavasti praktika ja lubaduste vettpidavust saame hinnata alles m\u00f5ne aja p\u00e4rast. Seni on maaomanikel igati p\u00f5hjust umbuslik olla, kuna sarnaseid lubadusi on antud varemgi, n\u00e4iteks Natura alade moodustamise protsessis, kui kinnitati, et metsamajandamine saab seal tavap\u00e4raselt j\u00e4tkuda.<\/p>\n

Elementaarne infovahetus ei ole mugavuslahendus<\/p>\n

Omanike teavitamine eramaale plaanitavatest v\u00f5i kehtestatud piirangutest peab olema riigil niiv\u00f5rd elementaarne tegevus, et kummaline on lugeda k\u00e4sitlust maaomaniku personaalsest infos\u00fcsteemist kui mugavusteenusest.<\/p>\n

Maaomanike vaatest on mugav seni olnud vaid riigil piirangute kehtestamisel, omaniku jaoks on oma maad puudutava info leidmine erinevatest kaardirakendustest ja registritest ebamugav, sageli ilma k\u00f5rvalise abita v\u00f5imatu ning vahel metsandusspetsialistilegi v\u00e4ljakutsuv.<\/p>\n

T\u00f5si, esimesi samme teavituste parandamiseks on pikkade l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemusel tehtud. Suurem katsetamine korraldati keskkonnaametis poolteist aastat tagasi vahetult enne aastavahetust, mil hulk metsaomanikke sai automaatteavituse, et neile kuuluval katastri\u00fcksusel asub oluline metsaelupaik ja kuni selle ametliku kaitse alla v\u00f5tmiseni ei ole v\u00f5imalik metsateatise alusel raiet teha.<\/p>\n

\u00dclds\u00f5naline kiri tekitas soovitud selguse asemel hoopis segadust ja metsa\u00fchistud uppusid omanike murelikesse telefonik\u00f5nedesse, sest keskkonnaametist suunati nad vastuseid otsima hoopis kliimaministeeriumisse, kus k\u00fcsimusi p\u00f5rgatati nagu kuuma kartulit \u00fchest k\u00e4est teise.<\/p>\n

Veel 15. aprillil p\u00f6\u00f6rdus metsaomanik \u00fchistusse sooviga saada n\u00f5u, kuidas oma metsa majandada. \u00dcllatus oli suur, kui selgus, et ta ei saagi midagi teha, sest tema maa on vahepeal looduskaitse alla v\u00f5etud. Selliseid n\u00e4iteid on viimasest kuust mitmeid.<\/p>\n

K\u00f5nealune kirjat\u00fckk m\u00f5jub kangesti sedaviisi, et ametiaega l\u00f5petav peadirektor otsib oma t\u00f6\u00f6v\u00f5itude portfooliosse edulugusid, kas siis tagasi valimise kindlustamiseks v\u00f5i t\u00f6\u00f6turul enda v\u00e4\u00e4rtuse t\u00f5stmiseks.<\/p>\n

L\u00f5petuseks tundub paslik tsiteerida Vakra arvamusloo l\u00f5ppu: “l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ei otsusta looduskaitse tulevikku mitte ainult seadused ega toetused, vaid suhtumine.” Maaomanike usaldust ei too tagasi \u00fcks arvamuslugu ega ametkondlikud kirjad, vaid just nimelt v\u00e4\u00e4rikas ja kaasav suhtumine, aga selle eest on veel ennatlik paguneid n\u00f5uda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra kirjutas arvamusloos, et looduskaitse saab olla edukas vaid koos maaomaniku toetusega. Erametsaomanikud kirjutavad kahe…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":155013,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,60617,35,25131,34,36,31,32,21,34351,304,1452,3081,28,29,285,15882,17149,15883,71351,5176,19,25,10880,23,24,22,20,30],"class_list":["post-155012","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-erametsaliit","tag-eesti-keel","tag-eramaa","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaitsealad","tag-keskkond","tag-keskkonnaamet","tag-kliimaministeerium","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loodus","tag-looduskaitse","tag-maaomanikud","tag-majandusmets","tag-meelis-matkamae","tag-mets","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rainer-vakra","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116414251458928791","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155012","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=155012"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155012\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/155013"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=155012"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=155012"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=155012"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}