{"id":155031,"date":"2026-04-16T12:15:21","date_gmt":"2026-04-16T12:15:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/155031\/"},"modified":"2026-04-16T12:15:21","modified_gmt":"2026-04-16T12:15:21","slug":"marten-penu-noorte-sooritatud-kuriteod-peavad-olema-meile-opetuseks-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/155031\/","title":{"rendered":"Marten Penu: noorte sooritatud kuriteod peavad olema meile \u00f5petuseks | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Viimaste n\u00e4dalate noortega seotud v\u00e4givallajuhtumid on toonud taas esile k\u00fcsimuse, kuidas selliseid olukordi ennetada. P\u00e4rast rasket juhtumit otsitakse kiiresti s\u00fc\u00fcdlast, aga palju keerulisem on vaadata otsa sellele, kuidas noor \u00fcldse punkti j\u00f5udis, kus v\u00e4givald sai tema v\u00e4ljendusviisiks, kirjutab Marten Penu.<\/p>\n<p>Noored on meie riigi ja identiteedi kandjad, nende kaudu elavad edasi meie v\u00e4\u00e4rtused, keel ja kultuur. Noort kujundab igap\u00e4evane keskkond ja see, kui kiiresti m\u00e4rgatakse, et side kooli, kodu v\u00f5i kogukonnaga hakkab n\u00f5rgenema.<\/p>\n<p>V\u00f5ime olla t\u00e4nulikud, et Eestis t\u00f6\u00f6tab palju andekaid noortega t\u00f6\u00f6tavad spetsialiste, \u00f5petajaid, noorsoot\u00f6\u00f6tajaid, treenereid, ps\u00fchholooge ja sotsiaalt\u00f6\u00f6tajaid, kes toetavad noori keerulistel hetkedel, aga oleks ekslik arvata, et vastutus noorte heaolu eest lasub ainult neil.<\/p>\n<p>Spetsialist on noore k\u00f5rval ainult l\u00fchiajaliselt, \u00fches eluetapis, ta v\u00f5ib olla p\u00e4\u00e4stja kriisihetkel, kuid igap\u00e4evast vastutust laste ja noorte kasvatamise ning eeskujuks olemise eest ei saa me \u00fchiskonnana endalt \u00e4ra l\u00fckata. Taandudes eeskujuks olemisest ja toetaja rollist j\u00e4\u00e4me lootma s\u00fcsteemile, mis reageerib alles siis, kui probleem on juba k\u00e4es. Kui perekond, kool ja kogukond t\u00f5mbuvad k\u00f5rvale, j\u00e4\u00e4b sekkumine paratamatult hilisemaks ja kallimaks. Ja kallis on see nii inimlikult kui ka rahaliselt.<\/p>\n<p>Vastutusest eemale hiilimine, mittem\u00e4rkamine ja noorte ignoreerimine loob \u00fchiskonnas hirmu, valu ja teadmatust, kas oleme juba hiljaks j\u00e4\u00e4nud ning toimuv on uus normaalsus, millega peaksime harjuma.<\/p>\n<p>Noorte haavatus ohustab nii meie inimeste kui ka riigi julgeolekut (<a href=\"https:\/\/kapo.ee\/sites\/default\/files\/content_page_attachments\/aastaraamat-2024-2025_0.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">kaitsepolitseiameti aastaraamat, 2024-2025<\/a>), sest vaenulike r\u00fchmituste v\u00f5i riikide m\u00f5jutustegevused sihivad \u00fcha enam noori, kes otsivad kuuluvustunnet ja t\u00e4hendust elule. Ennast alles otsiva noore jaoks v\u00f5ib n\u00e4iline &#8220;p\u00e4\u00e4stja&#8221; \u00fchel hetkel ilmuda veebiavarustest, aga too teenib hoopis tumedamaid eesm\u00e4rke ning rikub noore inimese tuleviku.<\/p>\n<p>Millises keskkonnas noor kasvab<\/p>\n<p>Spetsialistideni ja statistikasse j\u00f5uavad noored, kelle k\u00e4itumine on pigem tagaj\u00e4rg kui p\u00f5hjus ehk probleemid on kujunenud juba pikema aja v\u00e4ltel. Tekkinud on n-\u00f6 tulekahju, mida spetsialist peab kustutama, teadmata selle p\u00f5hjuseid ja ulatust.<\/p>\n<p>&#8220;Ennetamine ei t\u00e4henda, et iga\u00fcks peab noorte n\u00f5ustamisega tegelema, vaid et me loome keskkonna, kus abi k\u00fcsimine on loomulik.&#8221;<\/p>\n<p>Just seet\u00f5ttu peab \u00fchiskonna laiem p\u00fc\u00fcdlus olema praegu ja edaspidi suunatud ennetustegevusele. Ennetamine ei t\u00e4henda, et iga\u00fcks peab noorte n\u00f5ustamisega tegelema, vaid et me loome keskkonna, kus abi k\u00fcsimine on loomulik ja kus probleeme osatakse m\u00e4rgata varakult. Soovime ju, et meie riiki viiksid edasi tublid noored, kes tulevad toime oma eluga, oskavad toetada enda l\u00e4hedasi ja julgevad k\u00fcsida abi. Lisaks on igasugune ennetustegevus \u00fchiskonnale alati odavam kui hilisem tagaj\u00e4rgedega tegelemine.<\/p>\n<p>Mobiilse noorsoot\u00f6\u00f6 peaeksperdina pean oluliseks r\u00e4\u00e4kida siin just mobiilsest noorsoot\u00f6\u00f6st ja selle v\u00f5imalustest. K\u00f5ik noored ei j\u00f5ua ise abi juurde, k\u00f5ik ei astu noortekeskuse uksest sisse ega oska \u00f5igel hetkel tuge k\u00fcsida. Mobiilse noorsoot\u00f6\u00f6 m\u00f5te on luua kontakt seal, kus noor p\u00e4riselt on, tema enda piirkonnas, harjumusp\u00e4rases keskkonnas, enne kui probleemid j\u00f5uavad s\u00fcveneda.<\/p>\n<p>Haridus- ja noorteameti eestvedamisel laieneb mobiilne noorsoot\u00f6\u00f6 enam kui k\u00fcmnesse Eesti piirkonda eesm\u00e4rgiga j\u00f5uda rohkem kui 2000 haridusest ja t\u00f6\u00f6turult eemal oleva v\u00f5i sellesse riski kuuluva nooreni. See on praktiline v\u00f5imalus j\u00f5uda varem nende noorteni, kelle side kooli, t\u00f6\u00f6 v\u00f5i toetava v\u00f5rgustikuga on juba n\u00f5rgenemas. Tean oma monotaja kogemusest, et see meetod t\u00f5esti t\u00f6\u00f6tab.<\/p>\n<p>Muutus algab meist endist<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/2026.inimareng.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Inimarengu aruanne<\/a> toob v\u00e4lja, et noore inimese elu toetub perekonnale, koolile, eakaaslastele ja vabale ajale. See loetelu n\u00e4itab, et meil k\u00f5igil on noortega igap\u00e4evaseid kokkupuuteid. Olgu see lapsevanemana, \u00f5petajana, treenerina, kolleegina v\u00f5i lihtsalt kaaskodanikuna. Seega ei tohiks me pisendada enda kui \u00fcksikisikute k\u00e4itumist, seisukohti ja v\u00e4lja\u00fctlemisi nii avalikus ruumis kui ka sotsiaalmeedias, kuna k\u00f5ik see kujundab keskkonda, kus noored kasvavad.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks on vastutustundetud v\u00e4lja\u00fctlemised striimimisel v\u00f5i kommentaariumides pinnaseks v\u00e4givallale ja sallimatusele. Vahe veebinaljade ja p\u00e4riselu \u00e4hmastub \u00fcha enam ning veebis n\u00e4htut ja kuuldut v\u00f5etakse endaga kaasa klassiruumi, s\u00f5prade seltskonda ja koju. Nii tekib justkui doominoefekt, kus viimase klotsi kukkumine v\u00f5ib viia raskete tagaj\u00e4rgedeni ilma, et me saaks esimest &#8220;klotsi&#8221; vastutusele v\u00f5tta.<\/p>\n<p>Sellisel kujul digiv\u00f5imaluste kasutamise kohta on \u00f6elnud Jaan Aru raamatus &#8220;Loovusest ja logelemisest&#8221;, et &#8220;inimene, kes v\u00f5iks tegeleda eneseteostusega, tegeleb enesereostusega.&#8221;<\/p>\n<p>Me k\u00f5ik oleme oma tegude ja v\u00e4lja\u00fctlemistega vastutavad nende ees, kes kasvavad meie \u00fcmber. See vastutus v\u00e4ljendub v\u00e4ikestes tegudes, m\u00e4rkamises, s\u00f5nades, hoiakutes. Valmiduses m\u00f5ista, mitte ainult hinnata. Julguses astuda vahele, kui n\u00e4eme eba\u00f5iglust. Ja tahtes luua keskkond, kus noorel on turvaline kasvada. Seet\u00f5ttu ei saa me lubada endale mugavust m\u00f5elda, et &#8220;keegi teine tegeleb&#8221;. Ei tegele. V\u00f5i kui tegeleb, siis sageli liiga hilja.<\/p>\n<p>Noorte sooritatud r\u00e4ngad ja valusad kuriteod peavad olema meile \u00f5ppimiskohad, et oleme j\u00e4\u00e4nud oma ennetust\u00f6\u00f6ga hiljaks. Kui me neist ei \u00f5pi, j\u00e4\u00e4b ts\u00fckkel korduma ning valu kasvab. Luues teekaardi, kus n\u00e4eme seoseid p\u00f5hjuste ja tagaj\u00e4rgede vahel, peame olema valmis tegema muudatusi. Lisaks riiklikule tasandile algavad need muutused tihti ka meist endast. Kui tahame tugevat ja kestlikku \u00fchiskonda, peame alustama sellest, kuidas kohtleme neid, kes viivad meie \u00fchiskonda edasi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimaste n\u00e4dalate noortega seotud v\u00e4givallajuhtumid on toonud taas esile k\u00fcsimuse, kuidas selliseid olukordi ennetada. P\u00e4rast rasket juhtumit otsitakse&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":155032,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,15863,34,36,31,32,21,1200,28,29,73139,19,1218,39327,50376,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-155031","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ennetus","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kuritegevus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-marten-penu","tag-news","tag-noored","tag-noorsootoo","tag-noorte-kuritegevus","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116414337957813477","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155031","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=155031"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155031\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/155032"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=155031"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=155031"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=155031"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}