Rootsi valitsus toob koolidesse tagasi paber\u00f5pikud ja k\u00e4sitsi kirjutamise, et turgutada noorte langevat lugemisoskust. Haridusteadlased ja tehnoloogiasektor hoiatavad seevastu, et samm seab ohtu Rootsi konkurentsiv\u00f5ime ja noorte v\u00f5imalused t\u00e4nap\u00e4eva t\u00f6\u00f6turul toime tulla.<\/p>\n
Stockholmi l\u00e4hedal asuva Nacka g\u00fcmnaasiumis l\u00f5puklassi \u00fche \u00f5pilase s\u00f5nul prindivad \u00f5petajad juba praegu tihti v\u00e4lja k\u00f5ik tunnis vajaminevad tekstid. Lisaks j\u00e4tsid paljud koolid k\u00f5rvale varasemad digiplatvormid ja asendasid need traditsiooniliste \u00f5pikutega, vahendab BBC<\/a>.<\/p>\n Muutus vastandub teravalt Rootsi mainele, sest riiki n\u00e4hakse \u00fche Euroopa k\u00f5ige tehnoloogiakesksema \u00fchiskonnana. S\u00fclearvutid j\u00f5udsid sealsetesse klassiruumidesse juba k\u00fcmmekond aastat tagasi. Aastaks 2015 oli ligikaudu 80 protsendil munitsipaalkoolide \u00f5pilastel tunnis kasutada isiklik nutiseade. Hoiak peegeldas riigi varasemat eesm\u00e4rki valmistada eelseisvaks digitaalseks t\u00f6\u00f6- ja eraeluks ette ka k\u00f5ige nooremad lapsed.<\/p>\n Praegune paremtsentristlik koalitsioon soovib aga ekraanikasutust koolides aga oluliselt v\u00e4hendada. Kannap\u00f6\u00f6re toimub loosungi all fr\u00e5n sk\u00e4rm till p\u00e4rm ehk ekraanilt kaante vahele. Uue strateegia toetajate kinnitusel suudavad \u00f5pilased ekraanivabades tundides paremini keskenduda ning arendavad nii oma oskust tekste m\u00f5ista.<\/p>\n Haridusministeeriumi esindaja Joar Forsell selgitas ajakirjanikele, et kui lapsed loevad p\u00e4ris raamatuid ja kirjutavad paberile, suudavad nad teadmisi m\u00e4rksa t\u00f5husamalt omandada. Rootsi valitsuse hinnangul t\u00f5estavad rahvusvahelised uuringud, et palju ekraaniaega kogenud \u00f5pilased j\u00e4\u00e4vad oma oskustelt eakaaslastest maha.<\/p>\n Ametniku s\u00f5nul p\u00fc\u00fcabki valitsus ekraanidest seet\u00f5ttu peaaegu t\u00e4ielikult vabaneda. Riik ei n\u00f5ua juba m\u00f6\u00f6dunud aastast, et digivahendeid kasutaksid ka koolieelsetes asutustes \u00f5ppivad lapsed. Samuti hakkab peagi koolides kehtima mobiiltelefonide keeld, mis laieneb isegi varem lubatud \u00f5ppetegevustele.<\/p>\n Plaanide teoks tegemiseks eraldas valitsus koolidele \u00fcle 2,1 miljardi Rootsi krooni ehk umbes 190 miljoni euro jagu toetusi, et haridusasutused saaksid osta uusi \u00f5pikuid ja luua \u00f5pijuhendeid. Riik ei n\u00f5ua<\/p>\n Karolinska instituudi neuroteadlane Sissela Nutley nentis samuti, et ekraanid viivad klassiruumis t\u00e4helepanu mujale ja takistavad info s\u00fcviti m\u00f5istmist. Tema s\u00f5nul m\u00e4rkavad pedagoogid j\u00e4rjest enam, kuidas tehnoloogia \u00f5ppet\u00f6\u00f6d h\u00e4irib. Nutley lisas, et sageli p\u00e4rsib laste v\u00f5imet s\u00fcveneda just see, kui nad n\u00e4evad ekraanidelt, mida nende kaaslased teevad.<\/p>\n Rootsi haridustehnoloogia liit ehk Swedish Edtech Industry n\u00e4eb aga toimuvat hoopis teises valguses. Liidu tegevjuht Jannie Jeppesen r\u00f5hutas hiljutises raportis<\/a>, et riigi konkurentsiv\u00f5ime s\u00f5ltub otseselt noorte digioskustest. Kui noored tahavad tulevikus t\u00f6\u00f6turule siseneda, peavad nad tingimata valdama elementaarseid digioskusi.<\/p>\n V\u00e4rsked andmed n\u00e4itavad samal ajal, et noorte digitaalne kompetents langeb Rootsis j\u00f5udsalt. Ligikaudu 39 protsenti Rootsi kaheksanda klassi \u00f5pilastest ei saavuta rahvusvahelistes testides isegi baasoskuste taset. Kuigi Euroopa Liit seadis eesm\u00e4rgiks hoida kehvemate oskustega \u00f5pilaste osakaalu alla 15 protsendi, j\u00e4\u00e4b Rootsi sellest n\u00e4itajast praegu kaugele.<\/p>\n Kui Rootsis ei leidu piisavalt IT-kompetentsiga inimesi, kolivad suured tehnoloogiaettev\u00f5tted riigist minema, hoiatas Jeppesen. Ta viitas Euroopa Liidu aruandele, mille j\u00e4rgi eeldab ligi 90 protsenti tuleviku t\u00f6\u00f6kohtadest tugevaid digioskusi. Seet\u00f5ttu nimetas Jeppesen valitsuse radikaalseid samme puhtalt populistlikeks.<\/p>\n