![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3303952he276t24.jpg\"\/)
Jaap Ora saates “Otse uudistemajast” Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nKuidas teid praegu k\u00f5ige \u00f5igem tituleerida on, sest teame, et veel m\u00f5nda aega tagasi ei olnud president Alar Karis allkirjastanud teie suursaadiku kohalt tagasikutsumise otsust.<\/p>\n
Minu andmetel ei ole president siiamaani seda otsust allkirjastanud, aga see on juba tema otsus, kuidas v\u00f5i millal ta seda teeb v\u00f5i kuidas ta selle k\u00fcsimuse lahendab. Olen igal juhul endiselt diplomaat, aga teine kutsumus on mul haridus ja selles valdkonnas ma hetkel ka tegutsen.<\/p>\n
Mida see t\u00e4hendab, et te selles valdkonnas hetkel tegutsete? See on meie jaoks uudis, et olete leidnud endale uue ameti.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tan alates m\u00e4rtsist ajaloo- ja \u00fchiskonna\u00f5petuse \u00f5petajana Narva t\u00e4iskasvanute koolis.<\/p>\n
Kuidas teile see uus amet on sobinud v\u00f5i tundunud?<\/p>\n
See amet on v\u00e4ga huvitav ja ka tore. Ikkagi hariduse valdkond on tore, seal on toredad noored ja mind v\u00f5eti v\u00e4ga h\u00e4sti vastu. Kolleegid on toredad ja muidugi tegeleme seal Eesti jaoks olulise teemaga: kuidas integreerida venekeelseid noori Eesti \u00fchiskonda.<\/p>\n
Aga te olete de iure ju ikkagi justkui suursaadiku ametis, kuidas te seda olukorda ise praegu selgitaksite, et uut suursaadikut seal ametis ei ole?<\/p>\n
Arvan, et on t\u00e4htis, et Eesti saaks t\u00f5husalt tegutseda sellises regioonis nagu Kesk-Aasia, kus on meil katta kokku viis riiki. Hetkel tegutseb seal asjur, kellest ma tean, et ta on t\u00f5sine professionaalne diplomaat ja hea kolleeg. Soovin neile muidugi j\u00f5udu ja samas ka j\u00e4lgin, mis seal toimub. Vaatan ka, mis minu ajal alustatud projektidest on saanud.<\/p>\n
Kuidas te praeguses olukorras suhet Kasahstani ja Venemaa vahel kirjeldaksite? Kindlasti on Ukrainas toimuv agressioonis\u00f5da pannud Kasahstani ebamugavasse olukorda.<\/p>\n
See ongi \u00fcks oluline koht, et Kasahstan tajub Venemaad ka ohuna, mida meil siin v\u00f5ib-olla v\u00e4ga h\u00e4sti ei m\u00f5isteta. Kasahstan ei toeta seda s\u00f5da ja nende \u00fchiskonnas on Ukrainale tegelikult v\u00e4ga tugev toetus. Valitsus on muidugi vaoshoitud ja neil on omad pragmaatilised huvid Venemaa suunal, samuti omad riskid ja haavatavused. Aga \u00fchiskond on ikkagi Ukraina suhtes v\u00e4ga poolehoidva suhtumisega.<\/p>\n
Kuidas te selle suhte ja d\u00fcnaamika edasist arengut n\u00e4ete, v\u00f5ib-olla ka Kasahstani ja l\u00e4\u00e4nemaailma suhete kontekstis?<\/p>\n
Arvan, et l\u00e4\u00e4nemaailma jaoks on peamine valik tugevdada sidemeid selle regiooniga ja pakkuda alternatiivi. Kasahstan ja teised Kesk-Aasia riigid on sellest huvitatud. \u00dcks rohkem, teine v\u00e4hem, aga n\u00e4iteks Kasahstan on v\u00e4ga huvitatud l\u00e4\u00e4ne investeeringutest. Seal on kohal ka tugevad Euroopa ettev\u00f5tted ja muidugi tegutsevad seal ka Eesti ettev\u00f5tted. Mis saab Kasahstani v\u00e4lispoliitika tulevikust, see s\u00f5ltub muidugi ka sellest, kuidas laheneb Ukraina s\u00f5da ja mis toimub Venemaal edaspidi.<\/p>\n
Jaap Ora saates “Otse uudistemajast” Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kas Venemaa on pisut kaotamas oma m\u00f5juv\u00f5imu sealses regioonis? Me teame, et n\u00e4iteks Ameerika \u00dchendriigid on viimasel ajal v\u00e4ga j\u00f5uliselt tegutsenud Aserbaid\u017eaanis. Armeenias on samuti viimasel ajal tugevad suhted Euroopaga. Kuidas te seda liikumist n\u00e4ete?<\/p>\n
Paratamatult iseseisvunud Kesk-Aasia riigid vaatavad erinevates suundades. Neil on ajalooliselt olnud tugev side Venemaaga ja see j\u00e4\u00e4b alles, kuid uus olukord ja avanemine t\u00e4hendab, et nad vaatavad v\u00e4ga palju Aasia ja L\u00e4\u00e4ne suunas. Tegelikult on seal k\u00f5igil v\u00f5imalus siseneda ja luua oma partnerlus. Eesti seisukohalt olen siiski veendunud, et meie pikk plaan peaks olema nendega koos t\u00f6\u00f6tamine, et aja jooksul proovida n\u00f5rgendada Vene m\u00f5ju ja tuua neid n\u00e4iteks Euroopale l\u00e4hemale.<\/p>\n
P\u00f5hjus, miks ma teid siia saatesse kutsusin, oli tegelikult see, et te r\u00e4\u00e4giksite natukene ka v\u00e4lisministeeriumi t\u00f6\u00f6st, Eesti v\u00e4lispoliitikast ja v\u00e4lisministeeriumi suhetest presidendiga. V\u00f5ib vist \u00f6elda, et president Alar Karise ja v\u00e4lisministeeriumi h\u00f5\u00f5rumise \u00fcheks alguspunktiks v\u00f5is olla seesama Kasahstani riigivisiit. Siis heideti teile ette, et soovitasite presidendil j\u00e4tta v\u00e4lja \u00fctlemata valitsusele olulised seisukohad Ukraina s\u00f5ja kontekstis.<\/p>\n
Arvan, et kui r\u00e4\u00e4gime arusaamatustest v\u00f5i vastuoludest nende kahe asutuse \u2013 v\u00e4lisministeeriumi ja presidendi \u2013 vahel, siis need ulatuvad kaugemale ajalukku. V\u00e4hemalt seda mulle ka indikeeriti, kui kogu see asi seal Kasahstanis juhtus. See, mis seal Kasahstanis juhtus, on omaette teema ja tuleksin tagasi selle juurde, mida ma hetk tagasi \u00fctlesin. Meie pikk plaan oli minna sinna suhteid \u00fcles ehitama ja ilmutada teatud tundlikkust hetkeolukorra suhtes, toetades samas ikkagi Ukrainat, mida me ka tegime. L\u00fchike plaan on see, et minna Kasahstani, \u00f6elda valjuh\u00e4\u00e4lselt v\u00e4lja oma s\u00f5numid, lahkuda ja edasine ei ole oluline. Minu l\u00e4henemine oli pika plaani l\u00e4henemine, aga see tol hetkel kahjuks ei t\u00f6\u00f6tanud.<\/p>\n
Mis puudutab suhteid, tahaksin r\u00f5hutada, et president on riigi hierarhias k\u00f5ige k\u00f5rgem tipp. Suhtluses presidendiga peaks igal juhul ilmutama viisakust ja lugupidamist, \u00fcksk\u00f5ik millised need vastuolud v\u00f5i lahkhelid on \u2013 see on kindlasti \u00fcks teema selles vaidluses. Teine on see, et avalik lahkheli ei ole Eestile kasulik ja seda tuleks v\u00e4ltida. Selleks on ka v\u00f5imalusi, kuid ma ei tea, kas need on t\u00e4ielikult kasutatud. \u00dches teises raadiosaates mainiti, et presidendil on ju v\u00e4lisn\u00f5unik, kes peaks tagama ladusa suhtluse kahe maja vahel. Tahaks ka \u00f6elda, et n\u00e4iteks v\u00e4lisministeeriumi kantsleril v\u00f5iks olla roll tagada sujuv l\u00e4bik\u00e4imine kahe asutuse vahel. Samuti on k\u00fcsimus pressiosakondade t\u00f6\u00f6s: kas me v\u00f5imendame tekkivaid probleeme v\u00f5i p\u00fc\u00fcame neid maandada?<\/p>\n
Kas me saadame v\u00e4lja pressiteate v\u00f5i valime privaatse k\u00f5ne presidendi v\u00e4lisn\u00f5unikule?<\/p>\n
Tegemist on ju diplomaatidega. V\u00e4lisministeerium on kutsumuselt diplomaatiline asutus ja ka president on ju ikkagi diplomaat. Me k\u00f5ik tahaksime, et see asi kulgeks sujuvamalt. Aga arvan, et seal taga on k\u00fcsimus selles, milline on Eesti v\u00e4lispoliitiline debatt. Kas me saame vahetada ideid ja pakkuda v\u00e4lja teistsuguseid l\u00e4henemisi? \u00dcks asi on p\u00f5him\u00f5ttelised k\u00fcsimused, mida me iga kord uuesti ei ava, n\u00e4iteks see, et toetame Ukrainat v\u00f5i et meil on Euroopa ja NATO suund. Teine k\u00fcsimus on see, kuidas me seda teeme. Minu meelest v\u00f5iks olla rohkem v\u00f5imalust arutleda, ilma et iga v\u00e4lja k\u00e4idud idee kohe \u00e4ra tapetakse.<\/p>\n
Te mainisite kantsler Vseviovi. V\u00e4lisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov \u00fctles umbes kaks kuud tagasi siinsamas stuudios, viidates Eesti v\u00e4lispoliitilistele s\u00f5numitele, et ei saa olla nii, et \u00fcks pool m\u00e4ngib orkestris Bachi ja teine Mozartit. Kas see ebak\u00f5la on siis t\u00f5esti niiv\u00f5rd suur? R\u00e4\u00e4kisite, et soovisite edendada pikaajalist vaadet. Kas n\u00e4ete, et v\u00e4lisministeeriumis on \u00fcldiselt domineerimas kitsam ja l\u00fchiajalisema perspektiiviga v\u00e4lispoliitikavaade?<\/p>\n
Arvan, et teie k\u00fcsimus on \u00f5ige. Selles k\u00fcsimus ongi, et mina ei ole sellist suurt lahkheli n\u00e4inud. Ma ei ole kuulnud orkestrit, kus pool m\u00e4ngiks Mozartit ja pool Bachi. V\u00f5ib-olla on tempo erinev, kui muusikaliste metafooridega j\u00e4tkata, v\u00f5i see, kui valjusti m\u00e4ngitakse. Kuid minu jaoks on Eesti v\u00e4lispoliitika hetkel v\u00f5ib-olla liiga sirgjooneline v\u00f5i lihtsakoeline. Maailm on jagatud mustvalgeks: kes on meiega ja kes on meie vastu. V\u00f5ib-olla on segi aetud eesm\u00e4rk ja vahend. S\u00f5num ei ole tingimata eesm\u00e4rk, vaid s\u00f5num on ka vahend eesm\u00e4rkide saavutamiseks. Alati millegi valjuh\u00e4\u00e4lselt v\u00e4lja\u00fctlemine ei ole igas olukorras parim tee tulemuseni. Selles m\u00f5ttes v\u00f5iks sellist n\u00fcansseeritust ja m\u00f5tlemist minu meelest rohkem olla.<\/p>\n
Kas te tundsite juba m\u00f5nda aega v\u00e4lisministeeriumis t\u00f6\u00f6tades, et olete oma n\u00e4gemusega seal justkui opositsioonis?<\/p>\n
Ei tundnud. Esiteks tahaksin r\u00f5hutada, et meil on v\u00e4ga tublid diplomaadid ja v\u00e4ga professionaalsed kolleegid. Meie v\u00e4listeenistus on t\u00f5esti v\u00e4ga palju saavutanud, eriti neis peamistes suundades, mis meil varem on olnud, nagu NATO ja Euroopa Liidu integratsioon. Kesk-Aasias t\u00f6\u00f6tades tunnetasin v\u00f5ib-olla teatud kompetentsipuudust. Mina tunnen seda regiooni, kuna t\u00f6\u00f6tasin varem kolm aastat Euroopa Liidu esinduses K\u00f5rg\u00f5zstanis. Aga peamajas ei ole meil v\u00e4ga palju inimesi, kes tunneksid seda nii-\u00f6elda kolmandat maailma ehk v\u00e4ljaspool euroatlantilist v\u00f5i demokraatlikku ruumi olevaid riike. Seet\u00f5ttu oli teatud m\u00f5ttes v\u00e4ike dialoogipuudus, aga kindlasti ei tundnud ma mingit opositsiooni v\u00f5i isoleeritust kuni tolle hetkeni, kui juhtus see, mis juhtus.<\/p>\n
Kas see, mis teie suhtes juhtus, oli eba\u00f5iglane?<\/p>\n
Kui me r\u00e4\u00e4gime valikutest, siis minul oli ikkagi plaan t\u00f6\u00f6tada, t\u00f6\u00f6 oli pooleli. See ei olnud kindlasti minu valik ja minu kompetentsid on endiselt olemas. T\u00e4na on \u00fcks olukord, eks n\u00e4is, mis juhtub tulevikus.<\/p>\n
Te \u00fctlesite m\u00f5ni aeg tagasi “Esimesele stuudiole” antud esimeses intervjuus p\u00e4rast Kasahstanis juhtunut, et te sildu ei p\u00f5leta. Kas sild on alles ja ei ole v\u00e4listatud, et \u00fcletate selle kunagi tagasi v\u00e4lisministeeriumisse?<\/p>\n
Olen omalt poolt alati k\u00f5ik teinud selleks, et mitte p\u00f5letada sildu eelmise t\u00f6\u00f6andjaga v\u00f5i ka muudes kontekstides, et j\u00e4tta alles need v\u00f5imalused ja suhted. Nagu \u00f6eldud, mul on v\u00e4lisministeeriumis v\u00e4ga palju h\u00e4id kolleege.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3303970hea6bt24.jpg\"\/)
Jaap Ora saates “Otse uudistemajast” Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides n\u00fc\u00fcd erinevatest visioonidest, kas n\u00f5ustute president Alar Karise viimati v\u00e4lja \u00f6eldud s\u00f5nadega intervjuus ajalehele L\u00e4\u00e4ne Elu, kus ta \u00fctles, et v\u00e4lisministeeriumil puudub v\u00f5ime vaadata kaugemale? Osaliselt tsiteerides \u00fctles ta, et pole inimesi, oskusi ega kohati ka teadmisi. Hiljem on Karis seda silunud ja \u00f6elnud, et ta m\u00f5tles ikkagi konkreetselt ressursipuudust, et v\u00e4lisministeeriumil j\u00e4\u00e4b ressursist vajaka. Olete pikalt olnud selles diplomaatide peres \u2013 kuidas te neid s\u00f5nu tajusite ja kas n\u00f5ustusite?<\/p>\n
Ressursipuudust tajume v\u00e4listeenistuses ikka, alati v\u00f5iks olla rohkem ressursse. Samas peab Eesti riik olema realistlik, kuhu ta paigutab oma saatkonnad maailmas. Arvan, et r\u00f5huasetus v\u00f5iks olla natuke rohkem sellel, et vaatame v\u00e4ljapoole oma mugavustsooni \u2013 demokraatlike riikide s\u00f5bralikku peret \u2013 ja loome p\u00fcsivaid sidemeid ka seal. See n\u00f5uab diplomaatilist l\u00e4henemist.<\/p>\n
Siin on oht avalikus diskursuses saada k\u00fclge kerget laadi reetmise tempel?<\/p>\n
Mida te m\u00f5tlete?<\/p>\n
See on v\u00f5ib-olla karm s\u00f5na, aga justkui liinist k\u00f5rvale kaldumine ja oma p\u00f5him\u00f5tetest ning v\u00e4\u00e4rtustest taganemine.<\/p>\n
Diplomaatia eesm\u00e4rk on ikkagi kindlustada riigi huve ja \u00fcks v\u00f5imalus seda teha on vahetada infot ning suhelda ka nende riikidega, kellega meie vaated alati t\u00e4ielikult ei kattu. Selles m\u00f5ttes ei ole suhtluses ka probleemsete riikidega midagi halba. Iseasi on muidugi see, et oleme t\u00e4na v\u00f5tnud hoiaku hoida Venemaad isolatsioonis ja tegutseme selle nimel, et see p\u00fcsiks. See on omaette teema. Aga on palju riike, kes on kahevahel \u2013 nad ei ole tingimata alati meiega, aga ei ole ka Venemaaga. Just need on riigid, kellele peaks p\u00f6\u00f6rama suuremat t\u00e4helepanu.<\/p>\n
Olete t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4lisministeeriumis 25 aastat. Selle aja jooksul olete ilmselt n\u00e4inud v\u00e4ga erinevaid d\u00fcnaamikaid v\u00e4lisministrite ja presidentide vahel. Kuidas te seda ajalooliselt kirjeldaksite? Kas on olnud ka paremaid aegu, kus teineteisest arusaamine ja \u00fchtse s\u00f5numi koostamine on olnud parem?<\/p>\n
On olnud erinevaid aegu ning ka presidentide profiilid ja huvid on erinevad. Tegelikult on k\u00f5ik presidendid andnud v\u00e4lispoliitikasse v\u00e4ga olulise panuse. Arvan, et v\u00e4ltida tuleks v\u00e4lis- ja sisepoliitika segamist. V\u00f5ib-olla on j\u00e4rjest rohkem tendentsi teha v\u00e4lispoliitikat sisepoliitilistel eesm\u00e4rkidel, eelk\u00f5ige oma valijaskonnale. See suund ei ole v\u00f5ib-olla v\u00e4ga hea. Mul oli diplomaadina t\u00f6\u00f6tades n\u00e4iteks selline k\u00fcsimus: meie sotsiaalmeedia, Facebook ja Instagram, on eesti keeles, aga see v\u00f5iks olla suunatud pigem maailma poole, kui r\u00e4\u00e4gime v\u00e4lisametkonna avalikust diplomaatiast. Tulles aga tagasi nende kahe maja suhete juurde, siis see k\u00e4ib above my pay grade ( inglise k. minu palgatasemest k\u00f5rgemal), nagu \u00f6eldakse. Isiksused on erinevad, aga professionaalne l\u00e4henemine on alati koost\u00f6\u00f6 tegemine.<\/p>\n
Kas me ei n\u00e4eks sellist tulist s\u00f5nas\u00f5da, kui meil ei oleks ees tulemas presidendivalimisi?<\/p>\n
V\u00e4lispoliitika ei peaks kindlasti olema sel moel presidendivalimiste teema. Inimesed oletavad, et selles konfliktis on valimiste element, aga arvan, et t\u00e4htis on paika panna, kuidas meie v\u00e4lispoliitika toimib. Kuidas saab president t\u00f5husalt tegutseda ja millised on presidendi ja v\u00e4lisministeeriumi suhted? On v\u00f5ib-olla liiga lihtsustatud l\u00e4henemine, et anname v\u00e4lisministeeriumi peamajast mingid k\u00e4sukirjad v\u00e4lja ja president peab need n\u00fc\u00fcd ette lugema. Oluline on just paindlikkuse andmine ja p\u00f5him\u00f5tetes kokkuleppimine. Mis puudutab valimiste teemat, siis nagu n\u00e4ete, presidendi populaarsus p\u00fcsib endiselt k\u00f5rge. Isegi kui see on valimiste teema, ei n\u00e4e ma, et see oleks midagi v\u00e4ga palju muutnud.<\/p>\n
Kas ka president v\u00f5iks olla oma s\u00f5numite edastamisel intervjuudes selgem, et ei peaks hiljem tulema uuesti ajakirjanike ette siluma ja selgitama: ma tegelikult m\u00f5tlesin hoopis nii ja mitte naa, ning ma ei tahtnud solvata Eesti diplomaate? Muide, kas nad v\u00f5isid teie hinnangul solvuda?<\/p>\n
Kui me kaamerate ette astume, on meil k\u00f5igil suur \u00fclesanne olla selge. V\u00f5ib-olla \u00fctleb keegi ka p\u00e4rast seda saadet, et ma \u00fctlesin midagi valesti ja eksisin milleski. Siis ongi ju hea v\u00f5imalus, kui sa saad seda hiljem selgitada.<\/p>\n
Aga k\u00f5ik ei pea kogu aeg niimoodi uuesti kaamerate ette tulema ja selgitama.<\/p>\n
Aga see on ka v\u00f5ib-olla enda valik, kas sa tahad tulla v\u00f5i mitte.<\/p>\n
Nii et te n\u00e4ete ikkagi, et Eesti v\u00e4lispoliitika v\u00f5iks olla s\u00fcgavam ja pikema visiooniga ning suhelda v\u00f5iks ka nende riigijuhtidega, kellega ei ole nii-\u00f6elda moodne suhelda.<\/p>\n
Eks prioriteedid tuleb \u00e4ra jagada, kuhu suunas ja kui palju energiat panustada. Kui aga natuke m\u00f5elda ja t\u00f6\u00f6tada, on just nii-\u00f6elda globaalse l\u00f5una suunal v\u00f5imalusi, mida me pole v\u00f5ib-olla \u00e4ra kasutanud. Tulles tagasi v\u00e4lispoliitilise debati juurde, siis peaks olema kellelgi v\u00f5imalus tulla ja panna h\u00fc\u00fcum\u00e4rk \u00fcles \u2013 \u00f6elda, et mingi suund vajaks tugevdamist v\u00f5i milleski peaksime tegutsema teisiti. Eestis on k\u00fcsimus ka selles, kas meil saab olla s\u00f5ltumatuid eksperte, kes v\u00e4lispoliitikasse panustavad. Mis roll on n\u00e4iteks v\u00e4lisministeeriumi peamaja poliitika planeerimise osakonnal v\u00f5i Kaitseuuringute Keskusel? Kas nad vaatavad meie v\u00e4lispoliitikat kriitiliselt ja toetavad ainult pealiini, v\u00f5i on neil vajadusel v\u00f5imalik ka midagi \u00f6elda, kui on vaja midagi muuta?<\/p>\n
Selgitage, kas ja kuidas saab n\u00e4iteks halva v\u00e4lispoliitikaga Eesti huvidele kahju teha.<\/p>\n
Arvan, et \u00fche v\u00f5i teise \u00fcksiku \u00fctluse, arvamuse v\u00f5i s\u00fcndmusega tavaliselt mingit suurt kahju ei s\u00fcnni. Kui p\u00f5hiliin on paika pandud ja seda hoitakse, peaks olema suhteliselt turvaline edasi tegutseda. Kahju v\u00f5ib tekkida siis, kui tekib tunneln\u00e4gemine \u2013 l\u00e4hme mingis suunas ja ei pane \u00fcldse t\u00e4hele, mis \u00fcmberringi toimub. Sellega on kindlasti teatud ohud seotud.<\/p>\n
Kas me oleme praegu seal tunnelis?<\/p>\n
Ma loodan, et mitte, kuigi aeg-ajalt on tunne, et see vaade v\u00f5iks olla natuke laiem.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime natuke ka maailma asjadest. Kuidas teile tundub, kui t\u00f5siselt peaks v\u00f5tma Donald Trumpi \u00e4hvardusi NATO-st lahkuda? Millises olukorras Eesti siin on? Kas me oleme t\u00e4iesti \u00fcksi j\u00e4\u00e4nud ja saame loota vaid oma Euroopa liitlastele v\u00f5i on Ameerika \u00dchendriigid endiselt meie k\u00f5rval?<\/p>\n
Meie v\u00e4lispoliitikas on kaks tugisammast: julgeoleku, majanduse ja v\u00e4lispoliitika teemadel on nendeks NATO ja Euroopa Liit. USA-ga on suhted hetkel teadup\u00e4rast huvitavad ja me kuuleme USA presidendilt erinevaid avaldusi. Samas on ka seal olemas mingi pikk plaan ja n\u00e4iteks suvel on tulemas NATO tippkohtumine. Meil tasub v\u00e4ltida igale avaldusele reageerimist. Hetkel on Iraani suunal olukord v\u00e4ga kuum. Iga kord, kui USA president midagi \u00fctleb, ei pea tormama tingimata reageerima. Siin on muidugi oma v\u00e4ljakutse: \u00fchelt poolt peame toetama oma liitlast ja hoidma koos NATO-t, teiselt poolt peame vaatama, kuidas regioon sellesse suhtub ja kuidas see k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tab n\u00e4iteks rahvusvahelise \u00f5iguse seisukohalt. See on p\u00e4ris keeruline tasakaalu hoidmine. Kindlasti on v\u00e4ga oluline tugevdada ka teist \u2013 Euroopa suunda. Sellel suunal tuleb j\u00e4tkata, et saavutada rohkem Euroopa \u00fcksmeelt ja koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
V\u00f5tame n\u00e4iteks praegu selle Iraani olukorra, kus Donald Trump on heitnud Euroopa liitlastele ette, et nad ei ole ameeriklastele Hormuzi v\u00e4inas appi tulnud. Samas me kuuleme \u2013 n\u00e4iteks on meie kaitseminister Hanno Pevkur korduvalt \u00f6elnud \u2013, et ametlike kanalite kaudu ei ole lihtsalt mingisugust palvet v\u00f5i soovi tulnud. Millest selline avalduste loopimine tegelikult r\u00e4\u00e4gib? Kui tegelikult ei ole palvet edastatud, siis miks USA president nii teeb \u2013 kas eesm\u00e4rk ongi ainult kaost k\u00fclvata?<\/p>\n
Mina n\u00e4en, et Trumpil on suures plaanis mingi oma l\u00e4henemine. Laias plaanis proovib ta nii meelitamist ja \u00e4hvardusi kui ka nii-\u00f6elda l\u00e4velt tagasi t\u00f5mbumist, kui oleme konfliktitsooni j\u00f5udnud. Aga L\u00e4his-Ida? Siin tekib esialgu hoopis k\u00fcsimus, kuidas see operatsioon oli ette valmistatud ja l\u00e4bi m\u00f5eldud. Kuidas Trumpi administratsioon oli ise selleks valmis, kui palju olid liitlased informeeritud sellest, mis seal toimuma hakkab? Sealt edasi j\u00f5uame juba t\u00e4nasesse p\u00e4eva: kuidas me k\u00f5ik saame reageerida. Nagu n\u00e4eme, on riikidel v\u00e4ga erinevad reaktsioonid. Eurooplastel ja ameeriklastel on muidugi sellest regioonist v\u00e4ga valus kogemus \u2013 seal on korduvalt oma n\u00e4ppe k\u00f5rvetatud ja lihtsaid lahendusi ei ole. Ka Eesti ei ole kindlasti eesliinil. See, mida ameeriklased seal ootavad, on s\u00f5jaline toetus oma suurematelt liitlastelt. Kindlasti tuleks v\u00e4ltida suure pildi \u00e4ra kadumist \u2013 oleme ikkagi koos oma liitlasega. Antud olukorras on see igal Euroopa riigil p\u00e4ris keeruline poliitiline valik, mida edasi teha.<\/p>\n
Teravam olukord kujunes v\u00e4lja Hispaaniaga, kes sulges oma \u00f5huruumi USA s\u00f5jalennukitele. N\u00fc\u00fcd n\u00e4eme v\u00e4rsketest uudistest, et Hispaania peaminister on visiidil Hiinas, s\u00f5lmib seal k\u00f5rgel tasemel suhteid ja kutsub Hiinat ja Hiina liidrit \u00fcles maailmaareenil j\u00f5ulisemalt kohal olema.<\/p>\n
Meie k\u00e4ime ka Hiinas, k\u00f5ik k\u00e4ivad Hiinas. Kindlasti ongi oluline, et Hiina oleks selles diplomaatias osaline.<\/p>\n
See ei ole Hispaania poolt k\u00e4ttemaks USA-le?<\/p>\n
Vaatame lihtsalt reaalseid probleeme, mis meil tuleb lahendada. N\u00e4iteks Hiina ja Iraani vahel on p\u00e4ris tihe suhtlus ja koost\u00f6\u00f6 \u2013 v\u00f5ib-olla oleks vaja seda murda, aga kuidas seda teha? See on \u00fcks n\u00e4ide sellest, miks me peaksime Hiinas k\u00e4ima. Arvan, et me ei peaks m\u00f5tlema ainult meile v\u00f5i globaalsetele tegijatele, vaid ka sellele regioonile, n\u00e4iteks Laheriikidele ja sealsele stabiilsusele. Need riigid on L\u00e4his-Idas pikka aega olnud k\u00f5ige stabiilsem piirkond, nad tulid suhteliselt h\u00e4sti v\u00e4lja Araabia kevade olukorrast, neil on pooleli reformiprogrammid ja p\u00e4ris suured muudatused. See s\u00f5da on muutnud olukorra v\u00e4ga hapraks ja ka seda peaksime Iraani teemaga tegeledes arvestama.<\/p>\n
Kas Araabia \u00dchendemiraadid ja Dubai saavad varsti tagasi selle stabiilse olukorra v\u00f5i on hirm ja s\u00f5da seal oma t\u00f6\u00f6 teinud ning k\u00f5igele v\u00e4ga karmi pitseri pannud?<\/p>\n
Dubai on tulnud v\u00e4lja p\u00e4ris keerulistest olukordadest, nagu 2008. aasta finantskriis v\u00f5i Covid. Usun, et nende valmisolek keeruliste olukordadega tegeleda on kindlasti p\u00e4ris tugev, kuigi see ei s\u00f5ltu muidugi ainult neist. Usun, et ei tasu hakata tegema v\u00e4ga \u00e4\u00e4rmuslikke prognoose, justkui kogu r\u00f5hk ja maailma kapitali huvi liiguks sealt t\u00e4ielikult kuhugi mujale. Eeldatavasti saabub mingisugune uus stabiilsus.<\/p>\n
\u00dcks oluline teema, mida tuleks teilt k\u00fcsida, on valimised Ungaris. N\u00e4gime n\u00fc\u00fcd P\u00e9ter Magyari v\u00e4ga v\u00f5imsat v\u00f5imule tulekut \u2013 kaks kolmandikku kohtadest. Kuidas te seda iseloomustate? Mis Ungarit n\u00fc\u00fcd ees ootab ja kas sellisel v\u00f5imsal enamusel on ka teatud riskid?<\/p>\n
Me k\u00f5ik muidugi j\u00e4lgisime huviga ja tervitame seda muudatust, sest Ungari tekitas Euroopa Liidu koost\u00f6\u00f6s v\u00e4ga palju probleeme. P\u00e9ter Magyar on lubanud v\u00f5tta n\u00fc\u00fcd Euroopa suuna ja see on kindlasti v\u00e4ga teretulnud. Valvsad peavad olema nemad ise ja muidugi ka meie. Valitsemine on hoopis teistsugune ja palju keerulisem tegevus kui valimiste v\u00f5itmine, seal on uued v\u00e4ljakutsed. Tuleb j\u00e4lgida, et p\u00fcsiks valijate toetus ja pikk eesm\u00e4rk j\u00e4\u00e4ks silme ette. Me n\u00e4gime ka Eestis p\u00e4rast viimaseid valimisi, et koalitsioonil oli k\u00fcll laialdane mandaat, aga aja jooksul on see kuidagi \u00e4ra kadunud. Ajalukku vaadates n\u00e4eme, et sellise tugeva h\u00e4\u00e4ltesaagi pinnalt valitseda ei ole niisama lihtne. Teine asi on muidugi Euroopa teema: loodetavasti tuleb Ungari Euroopa koost\u00f6\u00f6s n\u00fc\u00fcd laua taha tagasi ja me saame j\u00e4lle hakata \u00fchiseid Euroopa Liidu avaldusi v\u00e4lja andma. Samas pole v\u00e4listatud, et tekib m\u00f5ni teine selline riik. Mis me siis teeme? P\u00f5him\u00f5tteliselt on ikkagi \u00fcleval k\u00fcsimus, kuidas tagada Euroopa Liidu teov\u00f5ime, kui \u00fcks liikmesriik…<\/p>\n
Slovakkia v\u00f5ib v\u00f5tta sellise karmima hoiaku v\u00f5i tal juba on selline, aga ta v\u00f5ib seda veel karmistada.<\/p>\n
T\u00e4na on see Slovakkia, aga kuskil v\u00f5ib tulla veel m\u00f5ni selline \u00fcllatus. Demokraatias v\u00f5ib see 50 protsendi piir , see, kes v\u00f5idab v\u00f5i kes kaotab, t\u00e4hendada meie jaoks Euroopa Liidu kontekstis olulist muudatust. Arvan, et peame m\u00f5tlema, mis need lahendused on. H\u00e4id lahendusi ei ole: liikumisel nii-\u00f6elda h\u00e4\u00e4lteenamuse suunas on omad tugevad riskid.<\/p>\n
Kas usute, et Ungari l\u00e4heb n\u00fc\u00fcd ikkagi rajale, mis on demokraatlikum, kaasab \u00fchiskonda ja opositsiooni ning riik oleks ikkagi ka \u00f5igusriik?<\/p>\n
Ma ei ole v\u00e4ga suur Ungari tundja, aga kui vaadata seda, mida on lubatud, ja milline see v\u00f5it v\u00e4lja paistab, ning kui vaadata ka t\u00e4nast olukorda, kus n\u00e4eme, et Orbani valitsus kasutas oma v\u00f5imuaparaati ja v\u00f5imuhoobasid v\u00e4ga palju enda huvides, siis saab see olukord kindlasti olema parem v\u00f5i teistsugune.<\/p>\n
L\u00f5petuseks k\u00fcsin k\u00fcsimuse, mida on asjakohane k\u00fcsida nendelt saatek\u00fclalistelt, kes k\u00e4ivad siin riigikogu valimiste eel: ega te ei ole m\u00f5elnud poliitikasse minemise peale ega v\u00e4lista seda kunagi?<\/p>\n
Olen palju lugenud n\u00e4iteks Briti poliitikute memuaare ja see tundub v\u00e4ga p\u00f5nev. On v\u00e4ga huvitav panna k\u00f5ik oma oskused m\u00e4ngu ja osaleda poliitilises v\u00f5itluses. Samas \u00fctlevad poliitikas olnud inimesed, et selles \u00fcsna halastamatus v\u00f5itluses v\u00f5id ennast v\u00e4ga hullusti \u00e4ra k\u00f5rvetada. Kui sekkud poliitikasse, siis olukord muidugi muutub: diplomaadina v\u00f5i v\u00e4lispoliitika eksperdina on sul \u00fcks roll, poliitikas on teine roll. Samas on ka teema, nagu s\u00fcdametunnistus v\u00f5i soov panustada Eesti arengusse. \u00dcks olulisem tegur on ikkagi see, et olgu, l\u00e4hen valimistele, aga mis on mul valijatele pakkuda? Kui suudan otsustada, et olen valijate jaoks huvitav, v\u00f5iks see poliitikas osalemist julgustada. Mina aga ei ole selles osas hetkel mingit l\u00f5plikku valikut v\u00f5i otsust teinud.<\/p>\n
Nii et praegu j\u00e4\u00e4b k\u00fcsimus \u00f5hku?<\/p>\n
Jah.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/3303967h63f7t24.jpg\"\/)
Jaap Ora saates “Otse uudistemajast” Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuidas teid praegu k\u00f5ige \u00f5igem tituleerida on, sest teame, et veel m\u00f5nda aega tagasi ei olnud president Alar…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":155281,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[1687,26,27,73291,324,37,33,35,34,36,31,32,21,30746,5946,28,29,19,25,23,24,22,57863,20,2486,30],"class_list":["post-155280","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-alar-karis","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-diplomaatiline-korpus","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaap-ora","tag-kasahstan","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ungari-valimised","tag-uudised","tag-valisministeerium","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116415577241379975","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155280","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=155280"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155280\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/155281"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=155280"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=155280"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=155280"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}