Kui lugemis- ja kirjutamisraskustest r\u00e4\u00e4gitakse sageli juba algklassides, siis matemaatika \u00f5piraskus j\u00e4\u00e4b tihtipeale varju. Seejuures ei kao raskused laste vanemaks saades \u2013 nendele p\u00f6\u00f6ratakse lihtsalt v\u00e4hem t\u00e4helepanu, kirjutab eripedagoog ja Tallinna \u00dclikooli eripedagoogika lektor Liina Malva.<\/p>\n
Matemaatikas j\u00e4\u00e4vad \u00f5piraskused sageli m\u00e4rkamata, sest neid t\u00f5lgendatakse eksklikult. Spetsiifiliste raskustega \u00f5pilased liigituvad sageli lihtsalt n-\u00f6 n\u00f5rgemate hulka. Selline \u00fcldistus varjab aga tegelikke p\u00f5hjuseid ja j\u00e4tab \u00f5pilased vajaliku toeta.<\/p>\n
\u00d5piraskuste m\u00f5ju v\u00f5ib avalduda eriti teravalt kolmandas kooliastmes. Matemaatika muutub siis abstraktsemaks ja n\u00f5uab varasemate teadmiste kindlat vundamenti. Samas pole \u00f5petajad paljudel arvutamisega t\u00f5siselt kimpus olevatel \u00f5pilastel \u00f5piraskust m\u00e4rganudki. Seega j\u00e4\u00e4vad \u00f5pil\u00fcngad s\u00fcsteemselt t\u00e4itmata ning kanduvad edasi j\u00e4rgmistesse \u00f5piteemadesse.<\/p>\n
Hiljutistes uuringutes selgitasime v\u00e4lja<\/a>, millised on \u00f5piraskustega \u00f5pilaste sarnasused ja erinevused 8. klassi algebra \u00f5ppimisel. \u00dchtlasi uurisime, kuidas m\u00f5jub kaasavas hariduses \u00fche v\u00f5imaliku toetusmeetmena diferentseerimine<\/a>. Selleks v\u00f5rdlesime 8. klassi \u00fcksliikmete teema \u00f5ppimisel nelja r\u00fchma teadmisi ja motivatsiooni: matemaatika \u00f5piraskusega, lugemisraskusega, madala arvutamisoskusega ning \u00f5piraskusteta \u00f5pilasi.<\/p>\n Uuringu tulemused n\u00e4itasid, et k\u00f5igi eelnimetatud \u00f5piraskustega \u00f5pilaste teadmiste tase oli \u00f5piraskusteta \u00f5pilastest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt madalam. Kokku 773 \u00f5pilast kaasanud uuringus m\u00e4rkasid Eesti matemaatika\u00f5petajad matemaatika \u00f5piraskusi kuuel protsendil 8. klassi \u00f5pilastest. Teadlikkus v\u00f5imalikust lugemisraskusest oli aga matemaatika\u00f5petajate seas veelgi madalam \u2013 k\u00f5igest kolm protsenti.<\/p>\n Teadmised ja motivatsioon<\/p>\n Samas selgus, et \u00fcheksa protsendi \u00f5pilaste arvutamisoskus j\u00e4\u00e4b eakaaslaste keskmisele oluliselt alla. Ometi ei arvanud \u00f5petajad neid \u00f5pilasi \u00f5piraskustega \u00f5ppijate hulka ega pakkunud neile tugimeetmeid. Uuringust ilmnes seegi, et madala arvutamisoskusega ehk ilmselt m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4nud \u00f5piraskusega \u00f5pilaste teadmised on oluliselt n\u00f5rgemad kui neil, kellel olid \u00f5petajad matemaatika \u00f5piraskust m\u00e4rganud.<\/p>\n Motivatsioonilt olid matemaatika \u00f5piraskusega ja madala arvutamisoskusega \u00f5pilased pigem sarnased. M\u00f5lemasse r\u00fchma kuuluvad \u00f5pilased tajusid, et nad kulutavad \u00f5ppimisele liiga palju energiat ja aega, erinedes selles osas \u00f5piraskusteta \u00f5pilastest. Suurem vaev v\u00f5ib aga v\u00e4hendada \u00f5ppimise v\u00e4\u00e4rtustamist, mille tagaj\u00e4rjel langevad \u00f5pitulemused.<\/p>\n Uuringu tulemus n\u00e4itab selgelt, kui oluline \u00f5piraskusi m\u00e4rgata ja neid \u00f5pilasi toetada. \u00dchtlasi toob see esile valusa k\u00fcsimuse: miks j\u00e4\u00e4vad madala arvutamisoskusega \u00f5pilased t\u00e4helepanuta ja ilma vajaliku toeta?<\/p>\n \u00dcks p\u00f5hjus v\u00f5ib peituda \u00fcldistamises, kus teatud \u00f5pilased liigitatakse lihtsalt n-\u00f6 n\u00f5rgemate hulka. See t\u00e4hendab, et nende tulemused on l\u00e4bi aastate pigem kehvemad ning nad ei pruugi tunnis t\u00e4helepanu n\u00f5uda ega ise abi k\u00fcsida. Seet\u00f5ttu tuleks \u00f5petajal leida lahendusi, mis arvestavad nii \u00f5pilaste teadmiste ja oskuste taseme kui ka motivatsiooni m\u00f5jutavate teguritega.<\/p>\n Lugemisraskuse m\u00f5ju<\/p>\n Eraldi t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib seos lugemisraskuste ja matemaatika \u00f5ppimise vahel. Matemaatika ei h\u00f5lma endas pelgalt arvutamist \u2013 \u00f5pilasel tuleb m\u00f5ista ka tekst\u00fclesandeid, t\u00f5lgendada juhiseid ja selgitada oma m\u00f5ttek\u00e4iku, samuti pikkadest avaldistest aru saada ja neid lahendada.<\/p>\n Uuringu tulemused n\u00e4itasid aga, et madalamate teadmistega r\u00fchma kuulusid ka lugemisraskusega \u00f5pilased. Nende teadmiste tase sarnanes matemaatika \u00f5piraskusega \u00f5pilastele. Seega v\u00f5ivad lugemisraskusega \u00f5pilased vajada matemaatikas t\u00e4pselt sama palju tuge kui matemaatika \u00f5piraskusega \u00f5pilased.<\/p>\n Sageli ei pruugi aga matemaatika\u00f5petaja noorte lugemisraskusest teadagi. Lugemisraskusega \u00f5pilased on enamasti motiveeritud, pingutavad ja teevad tulemuse nimel t\u00f6\u00f6d \u2013 nende motivatsioon on sarnane \u00f5piraskusteta \u00f5pilaste omale. Seet\u00f5ttu ei pruugi nende raskused matemaatikatunnis tunduda piisavalt t\u00f5sised, et \u00f5petaja m\u00e4rkaks lisatoe vajadust.<\/p>\n Diferentseerimise eelised<\/p>\n Viimastel aastak\u00fcmnetel on \u00fchiskonnas kaasavast haridusest palju r\u00e4\u00e4gitud. See on avardanud teadmisi, kuidas \u00f5pierinevustega \u00f5pilasi toetada. \u00dcks selline v\u00f5imalus on diferentseerimine. K\u00f5ige laiemas t\u00e4henduses t\u00e4hendab see, et \u00f5petaja kohandab tunni sisu ja keskkonna igale \u00f5ppijale sobivaks.<\/p>\n Uurisime seet\u00f5ttu Tallinna \u00dclikoolis sedagi, kuidas m\u00f5jutavad diferentseeritud \u00f5ppematerjalid 8. klassi \u00f5pilaste teadmisi ja motivatsiooni. Seejuures v\u00f5rdlesime erinevaid formaate \u2013 paberkandjat ja digikeskkonda. \u00dcle kahe kuu kestnud sekkumisuuring n\u00e4itas, et just madalamate eelteadmistega \u00f5pilased saavad \u00f5pitulemuste m\u00f5ttes kasu digitaalsetest diferentseeritud \u00f5ppematerjalidest. Digikeskkond lihtsustab teatud m\u00e4\u00e4ral harjutamist, sest \u00f5pilane saab oma vastust kiiresti muuta ning n\u00e4eb kohe, kas see on \u00f5ige.<\/p>\n Paberil esitatud materjalid t\u00f5stsid aga k\u00f5igi \u00f5pilaste \u00f5pimotivatsiooni, s\u00f5ltumata nende varasematest teadmistest. Uuringu tulemustest v\u00f5ib seega j\u00e4reldada, et diferentseerimisest v\u00f5idab kogu klass, mitte ainult \u00f5piraskustega \u00f5pilased.<\/p>\n Koost\u00f6\u00f6 p\u00e4\u00e4stab<\/p>\n Selleks, et matemaatika\u00f5petaja saaks \u00f5piraskustega paremini arvestada, peab koolisisene infovahetus olema sujuv. Tugimeeskond saab \u00f5petajat toetada, kaasates koost\u00f6\u00f6sse ka lapsevanemad. On \u00e4\u00e4rmiselt oluline, et \u00f5petajad ja tugimeeskond saaksid koolikeskkonnas omavahel olulist teavet takistusteta jagada.<\/p>\n Samuti tuleb valida sobivad \u00f5ppematerjalid ja neid vajadusel kohandada, et tagada \u00f5ppimist soodustav keskkond k\u00f5ikidele \u00f5ppijatele. T\u00e4nap\u00e4eval saavad koolides t\u00f6\u00f6tavad eripedagoogid \u00fclikoolis lisaks eesti keele \u00f5petamisele ka esmase ettevalmistuse matemaatika osas.<\/p>\n Seega tasub matemaatika\u00f5petajatel meeles pidada, et v\u00f5imalusel saab p\u00f6\u00f6rduda oma kooli eripedagoogi poole. N\u00f5u k\u00fcsides ja keerulisematele olukordadele \u00fchiselt lahendusi otsides j\u00f5uab alati kauemale kui raskustega \u00fcksinda j\u00e4\u00e4des.<\/p>\n Uuringus kasutatud diferentseeritud \u00f5ppematerjalid on tasuta k\u00e4ttesaadavad nii prinditavas kui ka digiversioonis Opiq keskkonnas (“Hulkliikmed. 8. klassi lisamaterjal”). \u00d5piraskustega ja \u00f5piraskusteta \u00f5pilaste teadmisi ja motivatsiooni v\u00f5rrelnud uuring ilmus ajakirjas European Journal of Special Needs Education<\/a>. Diferentseerimise kvaasi-eksperimentaaluuring ajakirjas The Journal of Educational Research<\/a>. M\u00f5lema uuringu kaasautorid olid Eve Kikas ja Danial Hooshyar, uuringud viidi l\u00e4bi Eesti Teadusagentuuri toe<\/a>l.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui lugemis- ja kirjutamisraskustest r\u00e4\u00e4gitakse sageli juba algklassides, siis matemaatika \u00f5piraskus j\u00e4\u00e4b tihtipeale varju. Seejuures ei kao raskused…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":155425,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,73327,37,33,35,73326,34,36,31,32,21,28,29,73329,73328,8255,19,30490,25,407,23,24,22,20,30],"class_list":["post-155424","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-diferentseerimine","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eripedagoogika","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liina-malva","tag-lugemisraskus","tag-matemaatika","tag-news","tag-opiraskused","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinna-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116416753419441946","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155424","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=155424"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155424\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/155425"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=155424"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=155424"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=155424"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}