{"id":155469,"date":"2026-04-17T02:02:07","date_gmt":"2026-04-17T02:02:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/155469\/"},"modified":"2026-04-17T02:02:07","modified_gmt":"2026-04-17T02:02:07","slug":"astrid-asi-poliitikute-kriitika-pole-prokuratuuri-ettevaatlikumaks-muutnud-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/155469\/","title":{"rendered":"Astrid Asi: poliitikute kriitika pole prokuratuuri ettevaatlikumaks muutnud | Eesti"},"content":{"rendered":"

R\u00e4\u00e4gime esialgu prokur\u00f6ride eetikakoodeksist, mida ootavad muutused. Kas teie sooviga seda uuendada on seotud ka need viimatised juhtumid, mis on olnud k\u00f5rgendatud avalikkuse t\u00e4helepanu all ja kus prokuratuur on saanud kriitikat, nagu n\u00e4iteks Tallinna Sadam, Eerik Heldna ning Humala ja Pruunsilla juhtumid?<\/p>\n

M\u00f5te ja vajadus eetikakoodeksit uuendada ei ole t\u00f5usetunud \u00fchestki konkreetsest kriminaalasjast. See ei ole t\u00f5usetunud ka prokuratuuri juhtkonnast, vaid organisatsioonist seest. Prokur\u00f6ridelt\u00a0 on tulnud ettepanek, et me v\u00f5iksime kehtiva eetikakoodeksi \u00fcle vaadata ja kaasajastada.<\/p>\n

Viimati muudeti seda 2013. aastal ning peale seda on sotsiaalmeedia ja \u00fchiskond teinud l\u00e4bi suured muudatused. Soovime, et meie eetikakoodeks neid muudatusi arvestaks.<\/p>\n

Teine pool on see, et kuna aastate jooksul on organisatsiooni tulnud p\u00e4ris palju uusi inimesi, siis saaks ka nendega eetikakoodeksi\u00a0 uuesti l\u00e4bi arutada. Nii saaksime\u00a0 \u00fchtemoodi aru, millised on ootused prokur\u00f6rile ja mida me ise endalt ootame. See aitab tagada, et organisatsioonikultuur oleks \u00fchtne ja k\u00f5igile arusaadav.<\/p>\n

Millised on k\u00f5ige olulisemad muudatused, mida eetikakoodeksisse planeerite?<\/p>\n

Ma praeguses faasis ei tooks konkreetseid muudatusi v\u00e4lja, sest aruteluprotsess on alles pooleli. Oleme majas erinevates formaatides arutanud ja toonud v\u00e4lja k\u00fcsimusi, mis vajaksid l\u00e4bim\u00f5tlemist. Kuna see k\u00f5ik on praegu alles nii toores, siis ma midagi konkreetset v\u00e4lja ei tooks.<\/p>\n

\u00dcks teema on aga kindlasti sotsiaalmeedia ja see, kuidas prokuratuur v\u00f5i prokur\u00f6rid sotsiaalmeedias peaksid toimima. See on \u00fcks valdkond, mis vajab p\u00f5hjalikumat k\u00e4sitlemist ja inimesed ootavad, et see oleks l\u00e4bim\u00f5testatud.<\/p>\n

Lisaks eetikakoodeksile on prokuratuuril ka eetikan\u00f5ukogu. Millised k\u00fcsimused on prokur\u00f6ride eetikan\u00f5ukogusse j\u00f5udnud, just viimasel ajal?<\/p>\n

K\u00fcsimusi sinna liiga tihti ei j\u00f5ua, kuid need on olnud erineva iseloomuga. Kui prokur\u00f6r kahtleb mingis situatsioonis, kas taoline k\u00e4itumine on m\u00f5istlik, lubatav v\u00f5i aktsepteeritav, siis on tema jaoks olemas kolleegid, kelle poole p\u00f6\u00f6rduda. Nad aitavad kaasa m\u00f5elda ja annavad tagasisidet, kuidas mingis olukorras k\u00e4ituda.<\/p>\n

P\u00e4rast kaotusi kohtus v\u00f5i avalikku kriitikat on prokuratuur, ja ka teie suu l\u00e4bi kinnitanud, et teete anal\u00fc\u00fcsi ja vajadusel muudate midagi. Mida konkreetselt olete viimasel ajal muutnud, v\u00f5tame kasv\u00f5i Tallinna Sadama juhtumi? Mida olete anal\u00fc\u00fcsides n\u00e4inud, et peaksite teistmoodi tegema, ja mida teetegi teistmoodi?<\/p>\n

Ma ei r\u00e4\u00e4giks siinkohal \u00fchestki konkreetsest juhtumist, aga laiemalt oleme viimase aasta jooksul leppinud kokku strateegilised eesm\u00e4rgid ja fookusteemad, mis vajavad t\u00e4helepanu. Suur r\u00f5hk on sellel, et meie kohtueelsed uurimised oleksid t\u00f5husad \u2013 see sisaldab minu jaoks nii kvaliteeti kui ka kiirust.<\/p>\n

Oleme pannud paika ka ajalised m\u00f5\u00f5dikud, millise ajaraami jooksul uurimised \u00fcldiselt l\u00e4bi viiakse. See s\u00f5ltub konkreetsest kriminaalasjast, aga \u00fcldised ajaraamid peaksid olema paigas, et uurimised ei kestaks liiga kaua.<\/p>\n

Mis puudutab kvaliteeti, siis\u00a0 vaatame \u00fcle oma koolitusplaanid ja m\u00f5elnud sellele, kuidas\u00a0 uusi inimesi paremini juhendada ning et koolitused oleksid vajalikud ja asjakohased. Lisaks peab koost\u00f6\u00f6 uurimisasutustega olema t\u00f5hus. Prokuratuur ei tee \u00fcksinda midagi, suurema osa kohtueelsest uurimisest viib l\u00e4bi uurimisasutus, seega peab koost\u00f6\u00f6 olema toimiv.<\/p>\n

Eetikakoodeksil on samuti suur roll selles, kuidas me oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6d teeme ning tagame prokuratuuri s\u00f5ltumatuse ja erapooletuse.<\/p>\n

Oleme teinud ka seadusandjale ettepanekuid valdkondades, mis vajaksid seaduse muutmist. N\u00e4iteks on riigikogus kriminaalmenetluse seadustiku muudatus, kus on mitmeid ettepanekuid, mis v\u00f5imaldaksid meil kohtueelset uurimist teha t\u00f5husamalt kui t\u00e4na. Lisaks on prokuratuuriseaduse muudatusettepanekud, mis v\u00f5imaldaksid meil kvaliteediga paremini tegeleda. N\u00e4iteks v\u00f5iks prokur\u00f6ride katseaeg olla t\u00e4nasega v\u00f5rreldes pikem, et saaksime uute inimeste\u00a0 juhendamisega tegeleda sisulisemalt ja pikemalt.<\/p>\n

Ka teie eelk\u00e4ija, Andres Parmas \u00fctles p\u00e4rast Tallinna Sadama kohtuasja luhtumist, et prokuratuurile pole midagi ette heita, hoopis seadusandja peaks andma prokuratuurile vajalikud nn t\u00f6\u00f6riistad. Sellest on r\u00e4\u00e4kinud ka Lavly Perling. Miks neid teile vajalikke seadusemuudatusi pole seni tehtud?<\/p>\n

See on v\u00f5ib-olla rohkem k\u00fcsimus seadusandjale. Eeln\u00f5u, mis hetkel riigikogu menetluses on, on seal olnud juba p\u00e4ris pikka aega. Minu teada on see n\u00fc\u00fcd liikumas ja loodetavasti saab l\u00e4hiajal vastu v\u00f5etud.<\/p>\n

Mainisite, et teie fookuses on koost\u00f6\u00f6 uurimisasutustega. Kas Eerik Heldna ja teiste politseiametnike protsess kahjustas kuidagi teie koost\u00f6\u00f6d politseiga?<\/p>\n

Ma ei ole t\u00e4heldanud, et see oleks kahjustanud meie igap\u00e4evast koost\u00f6\u00f6d. Minu hinnangul on meil uurimisasutustega igap\u00e4evaselt v\u00e4ga hea koost\u00f6\u00f6.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4kides \u00fchest viimasest asjast, poliitik T\u00f5nis M\u00f6lderi kaasusest \u2013 siis riigiprokur\u00f6r Alar Lehesmets \u00fctles riigikogulaste kriitikat kommenteerides, et see \u00f5\u00f5nestab \u00f5iguskaitseasutuste<\/a> usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Kas see on prokuratuuri ametlik seisukoht?<\/p>\n

Kui r\u00e4\u00e4gime \u00fcldisest plaanist, siis kui \u00f5iguskaitseasutuse usaldusv\u00e4\u00e4rsust seatakse j\u00e4rjepidevalt kahtluse alla, siis loomulikult \u00f5\u00f5nestab see riigi kui terviku usaldusv\u00e4\u00e4rsust. P\u00f5hjendatud kriitika on teine lugu, aga kui kriitika on alusetu v\u00f5i utreeritud, siis see v\u00f5ib t\u00f5epoolest usaldusv\u00e4\u00e4rsust k\u00f5igutada.<\/p>\n

Kas poliitikute kriitika M\u00f6lderi kaasuses on olnud p\u00f5hjendatud?<\/p>\n

Avalik arutelu ja kriitika on demokraatliku \u00fchiskonna loomulik osa. Menetlusotsused saavad tugineda \u00fcksnes seadusele ja t\u00f5enditele.<\/p>\n

Antud kriminaalasjas l\u00e4htus prokuratuur samadest p\u00f5him\u00f5tetest nagu k\u00f5igis teistes menetlustes \u2013 hinnati kogutud t\u00f5endeid ning selle j\u00e4rgi tehti otsus esitada s\u00fc\u00fcdistus.<\/p>\n

Kas oht poliitilise kriitika alla sattuda on prokuratuuri kuidagi muutnud, kas olete muutunud ettevaatlikumaks?<\/p>\n

Ma ei \u00fctleks, et me oleme selle t\u00f5ttu kuidagi ettevaatlikumaks muutunud, see on osa meie t\u00f6\u00f6st. Me ei saa valida, kelle suhtes me peame uurimise l\u00e4bi viima. Kui on piisavalt p\u00f5hjust arvata, et on pandud toime kuritegu,\u00a0 tuleb menetlust alustada s\u00f5ltumata sellest,\u00a0kas tegemist on poliitikuga v\u00f5i mitte.<\/p>\n

V\u00f5imaliku kriitikaga\u00a0 peame arvestama, aga me ei saa selle t\u00f5ttu j\u00e4tta midagi tegemata. See on mingis m\u00f5ttes meie t\u00f6\u00f6sse sisse kirjutatud.<\/p>\n

Riigikogulaste hulgas on k\u00f5lanud h\u00e4\u00e4led, et \u00fche v\u00f5i teise luhtunud juhtumi puhul peaks parlament prokuratuuri t\u00f6\u00f6 \u00fcle vaatama. Kas see on halb idee?<\/p>\n

Prokuratuuri t\u00f6\u00f6 sisu \u00fcle teeb j\u00e4relevalvet kohus, nii on see seadusega paika pandud. Kui prokuratuur on saatnud kriminaalasja kohtusse ja kohus on teinud otsuse, siis kehtiva korra j\u00e4rgi ei saa \u00fckski teine institutsioon hakata kohtuotsust \u00fcmber otsustama.<\/p>\n

Kui kohus on leidnud, et keegi on s\u00fc\u00fcdi v\u00f5i keegi on \u00f5igeks m\u00f5istetud, ei ole \u00f5igusriigis v\u00f5imalik, et keegi teine hakkab seda kohtuotsust \u00fcle hindama.<\/p>\n

Ma saan aru, et riigikogulased m\u00f5tlesid siin pigem prokuratuuri menetlemist\u00f6\u00f6d \u2013 et kas seda on tehtud piisava kiiruse ja p\u00f5hjalikkusega?<\/p>\n

Ka need aspektid on kohtu p\u00e4devuses otsustada. Kohus saab prokuratuurile \u00f6elda, kui mingis konkreetses olukorras on n\u00e4iteks m\u00f5istlik menetlusaeg \u00fcletatud. Kohus saab seda hinnata l\u00e4htudes konkreetse kriminaalasja t\u00f5endite mahust, keerukusest ja muudest asjaoludest. Samamoodi on kohtu p\u00e4devuses hinnata, kas prokur\u00f6ri t\u00f6\u00f6 selles uurimises on olnud \u00f5igusp\u00e4rane ja kvaliteetne. See k\u00f5ik on kohtu p\u00e4devuses ja kohtud seda ka teevad.<\/p>\n

Kui on midagi prokur\u00f6ri tegevusele ette heita, siis on see tavaliselt kohtuotsuses ka kirjas.<\/p>\n

Kas prokuratuuri s\u00f5ltumatus on praegu ohus?<\/p>\n

Ma ei \u00fctleks, et see on ohus, aga samas on tegemist k\u00fcsimusega, mida peab kogu aeg t\u00e4helepanu all hoidma. See on j\u00e4rjepidev tegevus, et hoida fookust sellel, et prokuratuur ja prokur\u00f6rid saaksid olla s\u00f5ltumatud.<\/p>\n

Te astusite ametisse ajal, mil poliitiline surve eelmisele peaprokur\u00f6rile oli p\u00e4ris suur. Kas tunnete, et peate tegema poliitilisi kompromisse, et t\u00f6\u00f6rahu s\u00e4ilitada?<\/p>\n

Ma ei ole tundnud, et peaksin poliitilisi kompromisse tegema. Organisatsioonis t\u00f6\u00f6rahu tagamine on minu kui juhi igap\u00e4evane \u00fclesanne \u2013 tagada, et prokur\u00f6rid saaksid oma t\u00f6\u00f6d teha ja nad ei oleks ebakohase v\u00e4lise surve all.<\/p>\n

Kust see surve tuleb?<\/p>\n

Oleme avalikkuse t\u00e4helepanu all loomulikult kogu aeg ja sellega peame arvestama.<\/p>\n

\u00dcks juhtum, mis oli ja on v\u00e4ga suure avalikkuse t\u00e4helepanu all, on Pihlakodu asi, kus prokuratuur otsustas esialgu juriidilise isiku ehk hooldekodu suhtes menetlust mitte alustada. Avalikkusel on seda natuke raske m\u00f5ista \u2013 korruptsiooni puhul l\u00e4heb prokuratuur iga hinna eest l\u00f5puni, aga siin olid ohus abitute inimeste elu ja tervis hooldekodus. Kuidas te seda vastuolu lihtsate s\u00f5nadega p\u00f5hjendate?<\/p>\n

Minu hinnangul peab iga kriminaalmenetluse alustamine olema p\u00f5hjalikult l\u00e4bi m\u00f5eldud.\u00a0<\/p>\n

Uurimise alustamise l\u00e4vend peaks olema \u00fcpris k\u00f5rge, kui r\u00e4\u00e4gime majandus- ja korruptsiooniasjadest, et me ei tekitaks kellelegi p\u00f5hjendamatult kahju. Teisalt, t\u00f5epoolest, nagu riigikohus eilses lahendis \u00fctles, uurimistes, mis\u00a0 on seotud haavatavate gruppidega, peaks see l\u00e4vend olema madalamal, ja sellega tuleb n\u00f5ustuda.<\/p>\n

Kas see, et haavatavate gruppide puhul v\u00f5iks kohaldada madalamat l\u00e4vendit, tuli teil ka organisatsiooni sees v\u00e4hemalt arutlusele?<\/p>\n

Siin tuleb vahet teha sellel, et p\u00f5himenetlus f\u00fc\u00fcsilise isiku suhtes, kes v\u00e4idetavalt v\u00e4gistamised\u00a0 vahetult toime pani,\u00a0 on juba kohtus. Kolmap\u00e4evase ringkonnakohtu otsusega j\u00e4eti j\u00f5usse\u00a0 talle m\u00f5istetud 11-aastane vanglakaristus.<\/p>\n

Vaidluskoht on olnud selles, kas ka ettev\u00f5tet peaks karistama selle eest, mida tema t\u00f6\u00f6taja on teinud, ja kas ettev\u00f5tet saab selle eest karistada. Kus l\u00e4heb see piir, millal t\u00f6\u00f6andja vastutab ja millal mitte? Seda arutelu on meil majas p\u00e4ris suures ringis peetud. Siiamaani on olnud seisukoht, et ettev\u00f5tete vastutust oma t\u00f6\u00f6tajate tegevuse v\u00f5i tegevusetuse eest tuleks t\u00f5lgendada pigem kitsendavalt. Kohtupraktikat t\u00e4na aga v\u00e4ga palju ei ole, nii et siin on veel arutamist.<\/p>\n

Riigikohus \u00fctles, et kriminaalasja alustamata j\u00e4tmisega tegi prokuratuur olulisi vigu, n\u00e4iteks j\u00e4i\u00a0menetlusest loobumisega m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk esitatud t\u00f5endeid l\u00e4bi vaatamata. Kas korraldate sisejuurdluse, et selgitada, miks need vead tekkisid?<\/p>\n

Nii nagu on juba avalikkusest l\u00e4bi k\u00e4inud, otsustas prokuratuur kolmap\u00e4eval, et alustame uurimist vastavalt riigikohtu suunistele. Selle k\u00e4igus vaatame veel kord \u00fcle t\u00f5endid, mis\u00a0 on\u00a0 p\u00f5himenetluses juba kogutud. Paljud hooldekoduga seotud inimesed on selle uurimise raames \u00fcle kuulatud. Vaatame need \u00fctlused veelkord \u00fcle ja vajadusel kuulame \u00fcle isikud, keda me seni ei ole kuulanud.<\/p>\n

Kas riigikohtu otsus tuli teile \u00fcllatusena?<\/p>\n

Ei ole midagi ebatavalist, kui kohus asub teisele seisukohale kui prokuratuur. Ei ole midagi tavap\u00e4ratut, kui juristid t\u00f5lgendavad olukordi erinevalt.<\/p>\n

Kui m\u00f5ningaid prokuratuuri suunas tehtud s\u00fc\u00fcdistusi saab seostada teie eelk\u00e4ijaga, siis otsus Pihlakodu juriidilise isiku suhtes menetlust mitte alustada tehti teie ajal. Kas tunnete ka isiklikku vastutust tehtud vigade eest?\u00a0<\/p>\n

Veelkord,\u00a0arutelu ettev\u00f5tete vastutuse piiride osas on meil majas p\u00e4ris suures ringis peetud ning ma olen ka ise neil aruteludel osalenud. Siiamaani olime seisukohal, et ettev\u00f5tete vastutust oma t\u00f6\u00f6tajate tegevuse v\u00f5i tegevusetuse eest tuleks t\u00f5lgendada pigem kitsalt.<\/p>\n

Hiljuti avaldatud arenguseire keskuse k\u00fcsitlusest selgus<\/a>, et l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla puhul usaldavad inimesed politseid, kohut ja prokuratuuri v\u00e4hem kui tavaolukorras. Prokuratuuri usaldusv\u00e4\u00e4rsus oli k\u00f5ige v\u00e4iksem, 30 protsenti. Miks see nii on?<\/p>\n

Selles k\u00fcsitluses olid prokuratuur ja kohus koos, neid ei eristatud. Peab vaatama tausta, millised k\u00fcsitluse k\u00fcsimused t\u00e4pselt olid, ning arvestama kohtu, prokuratuuri, politsei ja ohvriabi rolle kannatanutega suhtlemisel. Arvestades uurimise ja kannatanute toetamise erip\u00e4ra, on prokuratuuri ja kohtu roll m\u00f5nev\u00f5rra teine kui n\u00e4iteks ohvriabil.<\/p>\n

Prokuratuur ja kohus ei saa pakkuda ps\u00fchholoogilist tuge, mida kannatanud kahtlemata vajavad kogu uurimise v\u00e4ltel. See \u00fclesanne\u00a0 on ohvriabil ja teistel institutsioonidel.<\/p>\n

Kohtuliku uurimise raames tuleb esitada ka kriitilisi k\u00fcsimusi, et tuvastada, kas kuritegu on toime pandud v\u00f5i mitte. See v\u00f5ib kannatanutele tunduda survestav v\u00f5i j\u00e4tta mulje, et neid ei usuta.Seet\u00f5ttu\u00a0 on m\u00f5istetav, et usaldus v\u00f5ib olla n\u00f5rgem. See ei t\u00e4henda aga, et me ei peaks t\u00f6\u00f6d tegema selle nimel, et kannatanud tunneksid end turvaliselt ka selles faasis. Prokuratuur on j\u00e4rjepidevalt liikunud selles suunas, et meil oleks selles valdkonnas spetsialiseerunud prokur\u00f6rid. Ka kohtunikke on juba spetsialiseerunud, kuigi mitte \u00fcle Eesti. See kindlasti vajab edasi arendamist, et paremini probleemistikuga tegeleda.<\/p>\n

Kas hiljuti vastu v\u00f5etud jah-mudeliga n\u00f5usolekuseadus, mis t\u00e4hendab, et v\u00e4gistamist defineeritakse n\u00f5usoleku puudumise kaudu, muudab prokuratuuri jaoks midagi? Kas menetlete n\u00fc\u00fcd teistmoodi?<\/p>\n

Meie vaatest on oluline suuta t\u00f5endada etteheiteid, mida me teeme, ning selles kontekstis ei muutu midagi. Kuriteo tunnuste esinemisel peavad prokur\u00f6r ja uurimisasutus suutma samav\u00e4\u00e4rselt \u00e4ra t\u00f5endada, t\u00f5endamisstandard ei muutu. Oluline on selle seaduse t\u00e4henduses just \u00fchiskonna suhtumise muutmine l\u00e4bi seadusemuudatuse.<\/p>\n

Mainisite prokuratuuriseaduse muudatusi. Milline muudatus on teie hinnangul k\u00f5ige positiivsem ja kas on m\u00f5ni, millele te olete vastu?<\/p>\n

Suurem osa muudatusettepanekuid selles eeln\u00f5us ongi tegelikult prokuratuuri enda poolt esitatud v\u00f5i meiega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitud. Seal on nii v\u00e4rbamisega seotud k\u00fcsimusi kui ka muud ning me ei ole otseselt millegi vastu. Muudatused annaks prokuratuurile rohkem t\u00f6\u00f6riistu, et me saaksime ise oma kvaliteedi hoidmise ja t\u00f5stmisega tegeleda ning lisab paindlikkust personalit\u00f6\u00f6sse. Selles m\u00f5ttes on see meile vajalik.<\/p>\n

Seaduse j\u00f5ustumisel tuleks ka teile \u00fcks suur muudatus ehk pikeneks teie ametiaeg.<\/p>\n

Eeln\u00f5u kohaselt on peaprokur\u00f6ri ametiaeg edaspidi seitse aastat ning piiratud \u00fche ametiajaga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"R\u00e4\u00e4gime esialgu prokur\u00f6ride eetikakoodeksist, mida ootavad muutused. Kas teie sooviga seda uuendada on seotud ka need viimatised juhtumid,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":155470,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[13481,26,27,37,38558,33,35,34,36,31,32,21,1752,28,29,19,29458,11463,60124,353,25,10094,44024,640,29709,16474,3088,23,24,22,20,30],"class_list":["post-155469","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-astrid-asi","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eerik-heldna","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kohus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-peaprokuror","tag-pihlakodu","tag-pohioigused-ja-vabadused","tag-politsei","tag-populaarseimad-lood","tag-prokuratuur","tag-prokuratuuri-seadus","tag-riigikogu","tag-saadikupuutumatus","tag-tallinna-sadam","tag-tonis-molder","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155469","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=155469"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155469\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/155470"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=155469"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=155469"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=155469"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}