Euroopa Liidu pikaajalise eelarve osaks on Euroopa fond, millest Eesti saab riikliku partnerluskava jaoks aastateks 2028-2034 kokku 6,5 miljardit eurot. Kolmveerand sellest summast peab juba j\u00e4rgmise aasta l\u00f5puks olema konkreetsete projektidega seotud.<\/p>\n
Ministeeriumid on esitanud rahandusministeeriumile rahataotlused selgitustega, mida nad sooviksid sellega \u00e4ra teha. Taotluste kogusumma on 13,3 miljardit eurot ehk \u00fcletab tegelikult v\u00e4ljajagatavat summat \u00fcle kahe korra, mist\u00f5ttu r\u00f5hutab rahandusministeerium, et tegu on esialgsete taotlustega, mille \u00fcle alles hakatakse l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n
Taotlused on jaotatud eesm\u00e4rgi j\u00e4rgi ning esimene osa neist puudutab kestliku j\u00f5ukuse toetamist, haakudes majanduse ja konkurentsiv\u00f5imega.<\/p>\n
Justiits- ja digiministeerium taotleb digip\u00f6\u00f6rde elluviimiseks 260,4 miljonit eurot, tuues v\u00e4lja, et Eesti peaks aastaks 2035 saama maailma k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsemaks ja isetoimivamaks tehisarup\u00f5hiseks riigiks.<\/p>\n
“Reform k\u00e4sitleb andmekorraldust, andmep\u00f5hist juhtimist ja tehisaru \u00fchtse s\u00fcsteemina, mille tulemusel muutub riigi toimimine m\u00f5\u00f5detavalt kiiremaks, odavamaks ja l\u00e4bipaistvamaks,” sedastab taotlus.<\/p>\n
Reformi tulemusel peaks ligip\u00e4\u00e4s ristkasutatavatele andmetele olema automatiseeritud, halduskoormus v\u00e4henema, sest aruanded hakkavad liikuma masinloetavalt ja automaatselt, ka on plaanis v\u00f5tta tehisaru s\u00fcsteemselt kasutusele kogu riigivalitsemises. Lisaks plaanitakse luua Eestisse mastaapne arvutusv\u00f5imekus, n\u00e4iteks Eesti gigatehase haru, mis v\u00f5imaldab arendada k\u00f5rge m\u00f5juga tehisarumudeleid.<\/p>\n
\u00dclikiire side\u00fchenduse loomisele kuluks 360 miljonit<\/p>\n
Veel taotleb justiits- ja digiministeerium 387 miljonit eurot, et investeerida tegevustesse, mis v\u00e4hendavad riigis IKT-alaseid dubleerimisi, aitavad juurutada keskseid teenuseid ning v\u00e4ljuda riskantsemast tarkvarast.<\/p>\n
Avalikud teenused arendataks selle raha toel kesksetele platvormidele, mitte eraldiseisvate lahendustena ning sarnased funktsioonid oleksid \u00fcleriigiliselt \u00fchtlustatud ja automatiseeritud. Partnerina n\u00e4eb justiitsministeerium erasektorit. Muu hulgas aitab reform v\u00f5tta kasutusele tehisaru ning seab sihiks, et Eesti digiriigis oleksid turvalised, personaalsed ja terviklikud avalikud teenused.<\/p>\n
Kolmas taotlus, mille justiitsministeerium on esitanud, puudutab \u00fclikiire ja toimepideva side\u00fchenduse loomist kogu riigis, mis oleks aluseks digip\u00f6\u00f6rdele, nutikale t\u00f6\u00f6stusele ja riiklikule julgeolekule. Selleks taotleb ministeerium 360 miljonit eurot.<\/p>\n
“Eesm\u00e4rk on katta peamised transpordikoridorid ja valged alad (sh eelk\u00f5ige Eesti idapiir) 5G-ga, rajada juurdep\u00e4\u00e4suv\u00f5rgud l\u00f5pptarbijani ning tugevdada kriitilise sidetaristu f\u00fc\u00fcsilist kaitset ja autonoomsust,” kirjeldab ministeerium oma plaani.<\/p>\n
T\u00e4psemalt peaks reformi k\u00e4igus tagatama side toimepidevus, toetatama 5G transpordikoridore, rajatama mobiilside valgetele aladele sidemastid ning viimane miil aadressidele, kus pole valguskaabli\u00fchendust.<\/p>\n
Lisaks soovib justiitsministeerium 12 miljoni euro eest reformida digioskusi ja kompetentse. Selleks on plaanis kujundada digiriigi akadeemia keskkonnaks, mis pakuks eelk\u00f5ige avalikule sektorile digikoolitusi, ning t\u00f6\u00f6tada avalikus sektoris v\u00e4lja digioskuste arendamise koolituss\u00fcsteem.<\/p>\n
Osa rahast suunataks digiteenuste ja digiriigi kommunikatsiooni tarbeks ning digimentorluse meetmetele, et eakamad ja teised v\u00e4hem digip\u00e4devad inimesed digi\u00fchiskonnas osaleda oskaksid.<\/p>\n
Raha vajavad ka 2+2 maanteed ja Rail Baltic<\/p>\n
Kliimaministeerium taotleb kvaliteetse ja energiat\u00f5husa elamufondi arendamiseks 732,8 miljonit eurot. See summa h\u00f5lmaks rahaliste stiimulite loomist ja muid tugiteenuseid, mille abil omanikud saavad hooneid energiat\u00f5husamaks muuta.<\/p>\n
“Eesti kontekstis on see eriliselt oluline, arvestades et hoonefond tarbib \u00fcle poole kogu riigi energia l\u00f5pptarbimisest. Reformi elluviimine parandab eluasemete kvaliteeti kogu Eestis, t\u00e4hendab renoveerimisv\u00f5lga ning toetab inimeste p\u00fcsimist piirkondlikes linnades ja v\u00e4ikelinnades,” p\u00f5hjendab ministeerium.<\/p>\n
Perioodiks 2028-2036 n\u00e4eb plaan ette otsetoetusi, laene ja tagatisi korterelamutele ning laene, tagatisi ja kapitalitagastusi v\u00e4ikeelamutele.<\/p>\n
Kliimaministeerium tahab reformida ka liikuvust ja taristut ning selleks kuluks taotluse kohaselt 416,7 miljonit eurot. P\u00f5hjenduseks toob ministeerium, et Eesti TEN-T p\u00f5hiv\u00f5rgu mitmed teel\u00f5iged ei vasta n\u00f5uetele ning sildade ja viaduktide piiratud kandev\u00f5ime takistab raskete veoste ning liitlasv\u00e4gede liikumist.<\/p>\n
Selle investeeringuga ehitataks TEN-T p\u00f5hiv\u00f5rgu 1+1 teel\u00f5igud \u00fcmber 2+2 teedeks ja tugevdataks silde ning viadukte. \u00dchtlasi suunataks raha Rail Balticu rajamisse, et luua kiire \u00fchendus Euroopa transpordiv\u00f5rguga.<\/p>\n
“Kaudselt v\u00f5idab kogu Eesti elanikkond (1,3 miljonit inimest), kuna paraneb julgeolek ja riigi operatiivreageerimisv\u00f5ime,” t\u00f5deb kliimaministeerium taotluses.<\/p>\n
Samuti tahaks kliimaministeerium viia ellu looduskeskkonna vastupidavuse reformi kokku 326,1 miljoni euro eest. See reform h\u00f5lmab mulla- ja maakasutuse reformi, kus investeeringud suunatakse mulla v\u00e4\u00e4rtuste s\u00e4ilitamisse ja parandamisse, aga ka investeeringuid looduse kestliku kasutamise tagamiseks, vee- ja merekeskkonna kaitseks, j\u00e4\u00e4kreostusobjektide ohutuks muutmiseks, kaevandamisega rikutud alade kiiremaks taaskasutusse andmiseks ja radioaktiivsete j\u00e4\u00e4tmete ohutuse tagamiseks.<\/p>\n
Lisaks on plaanis Natura 2000 toetus elurikkuse toetamiseks, mis on suunatud erametsaomanikele, et kompenseerida piirangutest tingitud tulukaotus, ning p\u00e4randniitude hooldamise toetus, mille eesm\u00e4rk on tagada, et s\u00e4ilib niitmise ja karjatamise kaudu toimuv hooldus.<\/p>\n
Plaan n\u00e4eb ette uusi parvlaevu eri liinidele<\/p>\n
200,7 miljonit eurot taotleb kliimaministeerium puhtale energiale \u00fclemineku toetamiseks. Taotluses selgitab ministeerium, et reform lahendaks eelk\u00f5ige fossiilk\u00fctuste kasutusega kaasnevaid probleeme, aidates sellega tagada energiaj\u00e4tkusuutlikkust. Lisaks aitavad reformi tegevused mitmekesistada energiatootmise porfelli ja luua v\u00f5imalused kriitiliste maavarade kasutuselev\u00f5tuks.<\/p>\n
Investeeringu toel tahab kliimaministeerium asendada soojusvarustuses fossiilk\u00fctused puhta energiaga, suurendada taastuvgaaside tootmist ja osakaalu gaasiv\u00f5rgus, teha kriitiliste toormete ja maavarade uuringuid ja luua tuumaregulaatori p\u00e4devus, mis on eeldus tuumajaama rajamisele.<\/p>\n
Viimase puhul toob taotlus v\u00e4lja, et tuumaregulaatori v\u00f5imekuse t\u00f5stmiseks kulub aastatel 2027 kuni 2035 12,6 miljonit eurot, mis suunatakse personali v\u00e4lja\u00f5pesse ning IT-valdkonna investeeringutesse. Riikliku kiirgusohust varajase hoiatamise s\u00fcsteemi ajakohastamiseks kulub veidi ligi 1,1 miljonit eurot, mille varal uuendatakse m\u00f5\u00f5te- ja laboriseadmeid ja seotakse need infos\u00fcsteemidega.<\/p>\n
178 miljonit toetusraha tahaks kliimaministeerium kasutada merenduse konkurentsiv\u00f5ime kasvatamiseks. Selleks tuleks teha investeeringuid meretranspordi ja sadamataristu arendamisele ja keskkonnas\u00f5bralikumaks muutmisesse.<\/p>\n
“Plaanis on uuendada ja soetada uusi parvlaevu erinevatele liinidele, arendada sadamate taristut ja kaldaelektri v\u00f5imekust ning tugevdada v\u00e4ikesadamate v\u00f5rgustikku. Samuti keskendutakse riigilaevastiku ja t\u00f6\u00f6laevade keskkonnam\u00f5ju v\u00e4hendamisele ning olemasolevate laevade uuendamisele. Lisaks n\u00e4hakse ette digilahenduste arendamist ja laevade \u00fcmberehitamise toetamist, et t\u00f5sta merendussektori t\u00f5husust ja konkurentsiv\u00f5imet,” sedastas ministeerium.<\/p>\n
Samuti tahaks kliimaministeerium euroraha toel viia l\u00e4bi keskkonna- ja kliimateadlikkuse reformi, milleks kuluks 10,8 miljonit eurot. Reformi m\u00f5jul peaks elanikkonna kliimateadlikkus suurenema, ettev\u00f5tted ja omavalitsused kliimap\u00e4devamaks muutuma ning avaliku ja erasektori koost\u00f6\u00f6 keskkonnateadmiste alal suurenema.<\/p>\n
Kliimaministeerium tahab ulatuslikku elektrilaadimistaristut<\/p>\n
Veel on kliimaministeerium taotlenud 130,1 miljonit eurot puhta t\u00f6\u00f6stuse, ringsuse ja keskkonnahoidliku ettev\u00f5tluse reformiks. Selle fookuses on globaalsed kliimamuutused, liigirikkuse v\u00e4henemine ja keskkonna saastatus.<\/p>\n
Investeeringu eesm\u00e4rk on t\u00f5sta Eesti majanduse konkurentsiv\u00f5imet ringsuse p\u00f5him\u00f5tete ja keskkonda hoidvate lahenduste kaudu, arendades korduskasutust, teisese toorme kasutamist ja digilahendusi, mis v\u00f5imaldavad tootmisprotsesse optimeerida. V\u00e4\u00e4rtusahelad peaksid reformi m\u00f5jul muutuma lokaalsemateks ja vastupidavamateks.<\/p>\n
41,8 miljoni euro eest tahab kliimaministeerium reformida kliimamuutustega kohanemise valdkondade\u00fclest juhtimist. Reformiga peaks tagatama, et Eestis on kliimamuutustega kohanemiseks olemas ajakohased andmed, prognoosid ning riskihinnangud, et ennetada kahjusid ja suunata kohanemisinvesteeringuid sinna, kus m\u00f5ju on suurim.<\/p>\n
Selleks tahab kliimaministeerium arendada ilmaprognoosi v\u00f5imekust, tagada h\u00fcdrometeoroloogilise seirev\u00f5rgu toimepidevus, toetada \u00fchiskonna kohanemisv\u00f5imet ja suurendada kohaliku tasandi suutlikkust neid teadmisi plaanide tegemisel kasutada.<\/p>\n
Taotlus “\u00dchendatud ja kvaliteetse elukeskkonnaga Eesti” toob v\u00e4lja, et Eesti elektrilaadimistaristu ei kata kriitilisi s\u00f5lmpunkte, takistades s\u00e4\u00e4stlikemate s\u00f5idukite kasutuselev\u00f5ttu.<\/p>\n
284,2 miljonit eurot maksva reformi abil tahaks kliimaministeerium arendada piisavalt katva alternatiivk\u00fctuste taristu, eelk\u00f5ige elektrilaadimistaristu, mida saaksid kasutada nii s\u00f5idukid, kaubikud kui ka raskeveokid.<\/p>\n
Samuti j\u00e4tkataks jalgrattateede arendamist \u00fcle Eesti ning hoitakse ja parandatakse raudteetaristut ning investeeritakse piirkondlikesse lennuv\u00e4ljadesse, et tagada kiired alternatiivsed \u00fchendused saartega.<\/p>\n
154,2 miljonit eurot tahab kliimaministeerium panustada veeteenuse reformi, mis seisneks investeeringutes veereformi teekaarti. T\u00e4psemalt on taotluses v\u00e4lja toodud toetused vee-ettev\u00f5tetele \u00fchinemiste ettevalmistamiseks, veemajandustaristu korrastamiseks ja veevarustuse kriisikindluse suurendamiseks.<\/p>\n
Lisaks on kavas uuendada reoveek\u00e4itluss\u00fcsteeme ning tugevdada k\u00fcberturvalisust, juhtimis- ja automaatikas\u00fcsteeme, et elut\u00e4htsad vee- ja kanalisatsiooniteenused peaksid vastu ka elektrikatkestuste, rikete v\u00f5i \u00e4\u00e4rmuslike ilmastikuolude korral.<\/p>\n
Kultuuriministeerium soovib 706 miljoniga linnakeskusi arendada<\/p>\n
Kliimaministeerium taotleb raha ka andmep\u00f5hise keskkonnakorralduse ja IT-teenuste reformi tarbeks. 5,3 miljoni euro eest soovib ministeerium luua Eestis tervikliku keskkonnaandme-, seire- ja otsustustoe s\u00fcsteemi, mis v\u00f5imaldab kujundada ja ellu viia poliitikaid t\u00f5endusp\u00f5hiselt, tagada riigi rahvusvaheliste kohustuste t\u00e4itmise ning toetada teadlikke otsuseid keskkonnam\u00f5jude v\u00e4hendamiseks ja elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks.<\/p>\n
Kultuuriministeerium tahaks ellu viia kvaliteetse ruumiloome ja ajalooliste linnakeskuste arendamise reformi. 705,6 miljonit eurot maksvate tegevuste eesm\u00e4rk on tugevadada Eesti linnakeskusi, kus on koos head eluasemed, t\u00f6\u00f6kohad ja teenused.<\/p>\n
Selleks arendatakse keskuste linnas\u00fcdameid, et nende konkurentsiv\u00f5ime t\u00f5useks, toetatakse omavalitsusi linnaruumi arendamisel, parandatakse eluasemete k\u00e4ttesaadavust, renoveeritakse hooneid, luuakse erasektorile vajalikud rahastusmudelid renoveerimise ja ehitamise toetamiseks ja muudetakse ehitamis- ja planeerimisprotsessid digilahenduste abil lihtsamaks.<\/p>\n
Ka soovib kultuuriministeerium parandada loomemajanduse konkurentsiv\u00f5imet ja ekspordiv\u00f5imekust ja taotleb selleks 31,8 miljonit eurot.<\/p>\n
Reformi eesm\u00e4rk on nihutada loomemajanduse k\u00e4sitlus kitsast kultuuripoliitikast laiemasse majanduspoliitika konteksti. Selleks peaks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama mehhanismid, mis v\u00f5imaldavad arvestada loomemajandusettev\u00f5tete \u00e4rimudelite erip\u00e4radega, et olemasolevad meetmed ja rahastamisloogika neile paremini sobituks.<\/p>\n
Kultuuriministeeriumi hinnangul oleks vaja toetavaid teenuseid rahvusvahlistele turgudele sisenemiseks ning tugevdamist vajaks ka v\u00f5ime intellektuaalomandit arendada ja kommertsialiseerida.<\/p>\n
1,33 miljardit tehnoloogilise arenguh\u00fcppe jaoks<\/p>\n
Majandusministeerium taotleb fondilt 1,33 miljardit eurot, mille abil t\u00f5sta Eesti majanduse konkurentsiv\u00f5imet tehnoloogilise arenguh\u00fcppe kaudu, seda eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6tlevas t\u00f6\u00f6stuses. V\u00e4henema peaks Eesti t\u00f6\u00f6stuse s\u00f5ltuvus madala lisandv\u00e4\u00e4rtusega allhankest ja suurenema k\u00f5rgtehnoloogilise tootmise osakaal.<\/p>\n
Selleks tahaks MKM toetada investeeringuid p\u00f5hivarasse, ettev\u00f5tete digitaliseerimist ja automatiseerimist, aidata eksportijatel sihtturge mitmekesistada, suurendada kapitali k\u00e4ttesaadavust ja ettev\u00f5tete investeeringuid tehisarusse, t\u00f5sta t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse tootlikkust ning tugevdada majandusjulgeolekut ja kriisikindlust.<\/p>\n
Reformi tuum on juhtettev\u00f5tete programm, mille kaudu motiveeritakse rahvusvaheliselt konkurentsiv\u00f5imelisi ettev\u00f5tteid v\u00f5tma eestvedaja rolli strateegilistes sektorites ning looma nende \u00fcmber terviklikke koost\u00f6\u00f6-\u00f6kos\u00fcsteeme v\u00f5i t\u00f6\u00f6stusprogramme.<\/p>\n
Lisaks loob reform piirkondlikke erip\u00e4rasid arvestava t\u00f6\u00f6stusinvesteeringute instrumendi, mis toetab muu hulgas t\u00f6\u00f6stuse arengut ja kaitset\u00f6\u00f6stuse v\u00f5imekust.<\/p>\n
Regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeerium taotleb 603 miljonit eurot, et viia ellu mitmekeskuselise Eesti ruumilise arengu visioon.<\/p>\n
Investeeringu abil tahab ministeerium luua \u00fchtse raamistiku riigiplaani sekkumiste ruumiliseks suunamiseks. See t\u00e4hendaks, et pidurdatakse pealinnakeskset arengut, iga investeeringu puhul kirjeldatakse selgelt, kuidas see toetab mitmekeskuselist asustusmudelit ningl\u00e4htutakse tegevuste kujundamisel piirkondade erip\u00e4rast. Samuti h\u00f5lmab see plaan targa linna lahenduste juurutamist ja omavalitsuste digiarenguh\u00fcpet.<\/p>\n
Sotsiaalministeerium taotleb haiglatele 229 miljonit eurot<\/p>\n
Sotsiaalministeerium taotleb 229,2 miljonit eurot haiglav\u00f5rgu haiglate ning eri- ja \u00fcldhoolekande taristute rekonstrueerimiseks. Esimese investeeringupaketiga tehtaks korda haiglav\u00f5rgu arengukava (HVA) haiglad, v\u00e4lja arvatud ps\u00fchhiaatriliste teenustega seotud taristu.<\/p>\n
Nii peaksid haiglad saama energiat\u00f5husaks, nende ruumikasutus muutuma t\u00f5husamaks ning ehitataks ka uusi korpusi.<\/p>\n
Teise investeeringupaketiga rakendataks tervishoiusektori rohe\u00fclemineku tegevuskava, mis t\u00e4hendab investeeringuid tarvikute ringmajandusp\u00f5hisesse kasutuselev\u00f5ttu, taastuvenergiap\u00f5histesse s\u00f5idukitesse, droonilahendustesse ja telemeditsiinilahenduste v\u00f5imestamisse.<\/p>\n
Kolmas investeeringupakett h\u00f5lmaks \u00f6\u00f6p\u00e4evaringset hooldust pakkuvate eri- ja \u00fcldhoolekodude energiat\u00f5hususe t\u00f5stmist.<\/p>\n
Teine erieesm\u00e4rk, mille alla taotlused koonduvad, on kaitsev\u00f5ime ja julgeoleku toetamine. Selles valdkonnas taotleb justiitsministeerium 189 miljonit, et suurendada k\u00fcberjulgeolekut. Investeeringu toel tahab ministeerium luua RIA juurde k\u00fcber- ja digiteenuste juhtimiskeskuse ja k\u00fcberkriminalistika labori, t\u00f5hustada k\u00fcberkilpi, korraldada rahvusvahelisi k\u00fcber\u00f5ppusi ja palju muud.<\/p>\n
Samuti on plaanis v\u00f5tta \u00fcle uusi tehnoloogiaid – tagada tehisintellekti kasutamise turvalisus, rakendada kvanttehnoloogiaid ja kvantsidet ning kvantkindlaid lahendusi.<\/p>\n
168 miljonit taotleb justiitsministeerium riigiside moderniseerimiseks: sellest peaks saama terviklik ja kriisikindel teenus ning investeeringud suunataks mitme sidetehnoloogia paralleelse kasutuselev\u00f5tu arendamisele, t\u00f5stetaks ka kriitilise taristu vastupidavust ning loodaks raamistikud, kuidas kriisi korral kommertsv\u00f5rke kasutada.<\/p>\n
Lisaks luuakse eeldused pilveteenuste kasutuselev\u00f5tuks kriitiliste infos\u00fcsteemide jaoks ja ajakohastatakse riiklikku eID taristut.<\/p>\n
Kaitseministeerium tahab uusi t\u00f6\u00f6kindlaid laevu<\/p>\n
Kaitseministeerium soovib 76,8 miljoni euroga tugevdada Eesti merereostuse t\u00f5rje v\u00f5imekust, et t\u00e4ita Eesti rahvusvahelise reostust\u00f5rje kohustusi ja arendada v\u00e4lja v\u00f5ime reageerida keemia\u00f5nnetustele merel.<\/p>\n
Selleks hangitakse j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna laev v\u00f5i laevad nafta- ja keemiareostuse k\u00f5rvaldamiseks, veealuste operatsioonide l\u00e4biviimiseks, kaablite paigaldamiseks ja \u00fcldiseks kriisireageerimiseks. Laev ehitatakse klassifikatsiooni\u00fchingu standarditele ja peab vastama j\u00e4\u00e4klassile 1A Super, tagades aastaringse t\u00f6\u00f6kindluse ka rasketes j\u00e4\u00e4oludes ja j\u00e4\u00e4murdmise v\u00f5imekuse.\u00a0<\/p>\n
Ligi 1,79 miljonit eurot taotleb kaitseminister projektile “Kaitsekerksus”, millega alustatakse Kaitseliidus k\u00f5iki \u00fcksusi h\u00f5lmavate drooniv\u00e4lja\u00f5petega, et iga valdkond saaks vajaliku minimaalse drooniv\u00f5ime. Eesm\u00e4rk on tagada p\u00e4\u00e4steametile kriisiaegne massevakuatsiooni toetus ja t\u00f5hustada igap\u00e4evast valveteenust k\u00f5ikidel kaitsev\u00e4e ja Kaitseliidu objektidel.<\/p>\n
Samuti soovib kaitseministeerium investeerida 17 miljonit eurot tehisaru mudelitesse ja k\u00fcberkaitse testkeskkonda, et luua akrediteeritud testimis- ja valideerimiskeskkond kaitsev\u00e4ele ja kaitset\u00f6\u00f6stusele, mis tagab ligip\u00e4\u00e4su NATO innovatsiooniv\u00f5rgustikele. Samuti peaks reform tagama tehisintellekti treengingkeskkonna toimimise ja edasiarenduse, et kiirendada autonoomsete k\u00fcberv\u00f5imete arendamist.<\/p>\n
Kliimaministeerium plaanib t\u00f5sta energiataristu kriisikindlust ja taotleb selleks 129,4 miljonit eurot. Selle summa abil tahetakse arendatada elektri- ja gaasiv\u00f5rgu k\u00fcberturvalisust ja soetada varuseadmed, tugevdada v\u00f5tmealajaamade perimeetrit, luua droonikaitse ja f\u00fc\u00fcsilised varjendid.<\/p>\n
Siseministeerium tahab t\u00f5husamalt narkokuritegudega v\u00f5idelda<\/p>\n
Kaitseministeerium taotleb 178,8 miljonit eurot, et arendada kaitset\u00f6\u00f6stuse innovatsiooni ja t\u00f6\u00f6stusv\u00f5imekust.<\/p>\n
Reformil on neli alategevust: toetusmeede kaitset\u00f6\u00f6stuses tootmistegevuse k\u00e4ivitamise v\u00f5i olulise laiendamise kapitalikulude katmiseks, Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stusprogrammide riigipoolse kaasfinantseeringu meede, kaitset\u00f6\u00f6stuse testimise laborite ja testaladega keskuse loomine ning kaitset\u00f6\u00f6stusparkide baastaristu rajamine.<\/p>\n
Siseministeerium taotleb 220,2 miljonit eurot, mille abil rakendada sisejulgeoleku valdkonnas EL-i \u00f5igusaktidest tulenevaid kohustusi. Toetussumma abil tagatakse, et eksperdid on piisavalt koolitatud, PPA digikriminalistika v\u00f5imekus on t\u00f5stetud kvaliteetsele tasemele ning \u00fchtlasi luuakse politseile p\u00fcsiv v\u00f5imekus k\u00fcberkuritegude menetlemises teavet koguda ja anal\u00fc\u00fcsida.<\/p>\n
Lisaks tahab siseministeerium luua EL-i ootustele vastava narkokuritegevuse vastase v\u00f5imekuse, et tuvastada varakult ka uusi s\u00fcnteetilisi aineid, kehtestada tsiviik\u00e4ibes olevate relvade \u00fcle s\u00fcsteemne j\u00e4relevalvemudel, et v\u00e4hendada relvade v\u00e4\u00e4rkasutuse riske, ning luua terviklik s\u00fcsteem inimkaubanduse vastu.<\/p>\n
Siseministeerium on esitanud taotluse ka EL-i varjupaiga-, r\u00e4nde- ja integratsioonipoliitika rakendamiseks 198,7 miljoni euro saamiseks.<\/p>\n
Selle programmi fookuses on r\u00e4ndevaldkonna andmekogude arendamine, IT-s\u00fcsteemide \u00fclalpidamine, r\u00e4nde eel- ja j\u00e4relkontrolli menetluste v\u00f5imekuse t\u00f5stmine, n\u00f5ustamisteenused kolmandate riikide kodanikele ning ka ametnike koolitamine, et nad oskaksid seaduslikku r\u00e4nnet \u00f5igusp\u00e4raselt menetleda.<\/p>\n
Varjumiskoht peaks olema kolme minuti kaugusel<\/p>\n
Lisaks tahaks siseministeerium ligi 903 miljoni euroga t\u00f5sta siseturvalisuse asutuste kriisivalmidust. T\u00e4psemalt t\u00e4hendab see n\u00e4iteks lennu- ja merep\u00e4\u00e4stev\u00f5imekuse suurendamist, vabatahtlike kaasamist, sealhulgas kriisireservi loomist, vabatahtlike v\u00e4lja\u00f5ppe tugevdamist, elanike kriisivalmiduse t\u00f5stmist, varjendite ja varjumiskohtade rajamist, et \u00f5hur\u00fcnnaku korral oleks inimestel v\u00f5imalik kolme minuti jooksul l\u00e4himas varjendis kaitset leida.<\/p>\n
Ka tahab ministeerium luua kohalikele omavalitsustele evakuatsioonikohad ning ohuteavituse s\u00fcsteem peaks arendatama terviklikuks ja t\u00f6\u00f6kindlaks, et r\u00fcndeolukordades inimesi kiiresti teavitada.<\/p>\n
Lennuv\u00f5ime alalhoiuks ja arendamiseks taotleb siseministeerium 266,8 miljonit eurot. Selle summa eest saaks asendada vanad kopterid viie uue mitmeotstarbelise kopteriga, soetada t\u00e4iendava seirelennuki, millega saaks ka arstiabi vajavaid patsiente transportida, rajada Tallinnasse uus PPA \u00f5hus\u00f5idukite majutamise ja hooldamise p\u00f5hibaas ning t\u00e4iendav kopteribaas esialgse plaani j\u00e4rgi Tartusse.<\/p>\n
Samuti sisaldab see investeering kopteripersonali koolitamist, piirkondlike haiglate EMO-de juurde kopterimaandumisplatside rajamist ja PPA \u00f5hus\u00f5idukite k\u00fctusetankimise v\u00f5imaluste t\u00e4iendamist \u00fcle Eesti.<\/p>\n
282,6 miljonit eurot taotleb siseministeerium kohustuslikeks tegevusteks, et rakendada Euroopa integreeritud piirihaldust ja \u00fchist viisapoliitikat. Investeering peaks tagama, et Eesti piir kui EL-i v\u00e4lispiir on valvatud ja kaitstud, Schengeni viisadega seotud t\u00f6\u00f6 oleks t\u00f5husamini korraldatud, kasutusele v\u00f5etakse EL-i digitaalne reisirakendus ning tagatakse Schengeni teabevahetus.<\/p>\n
Lisaks kestliku j\u00f5ukuse toetamisele puudutavad ministeeriumide esitatud taotlused ka sotsiaalse \u00fchtekuuluvuse tugevdamise, elukvaliteedi s\u00e4ilitamise ning demokraatia ja \u00f5igusriigi tugevdamise valdkonda.<\/p>\n
Euroopa Komisjon esitas eelmisel suvel ettepaneku EL-i pikaajaliseks eelarveks aastateks 2028\u20132034. Uus Euroopa Fond, mis jaotatakse liikmesriikide vahel, moodustab selle esimese samba.<\/p>\n
Ministeeriumide taotluste alusel algavad n\u00fc\u00fcd arutelud ning valitsus arutab toetuste jaotust augustis ja septembris. Esimeses etapis l\u00e4heb planeerimisele 75 protsenti riigiplaani mahust ehk 4,97 miljardit eurot.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Liidu pikaajalise eelarve osaks on Euroopa fond, millest Eesti saab riikliku partnerluskava jaoks aastateks 2028-2034 kokku 6,5…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":155472,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[2487,26,27,37,1198,33,35,3239,69527,34,36,69526,31,32,21,7165,28,29,19,25,1016,69528,23,24,22,20,2185,1012,30],"class_list":["post-155471","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-ametnikud","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eelarve","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-el","tag-el-i-pikaajaline-eelarve","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-fond","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-investeeringud","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigieelarve","tag-riiklik-partnerluskava","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valitsemiskulud","tag-valitsus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116417593524067600","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155471","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=155471"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155471\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/155472"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=155471"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=155471"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=155471"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}