T\u00f6\u00f6andjate keskliidu p\u00f6\u00f6rdumises valitsuse poole seisab, et Hormuzi v\u00e4ina sulgemine on toonud kaasa lisaks ulatuslikule nafta ja naftatoodete pakkumise v\u00e4henemisele veel ka suure hulga muu maailmaturu toorme pakkumise languse. Muu hulgas v\u00e4etiste, kiibit\u00f6\u00f6stuses kasutatava heeliumi ja alumiiniumi.<\/p>\n
Keskliidu juht Hando Sutter r\u00e4\u00e4kis ERR-ile, et liit kogus liikmetelt tagasisidet, milline praegune olukord on ja tagasiside on v\u00e4ga murelik.<\/p>\n
“Tulin Haapsalust just praegu sealse suure t\u00f6\u00f6andja juurest ja see pilt oli veel mustem, kui me siin kuulnud oleme. Lugesid \u00fcles k\u00f5ik materjalid. 25-100 protsenti on k\u00f5ik hinnad t\u00f5usnud. Pluss logistika ja tarneh\u00e4ired lisaks,” \u00fctles Sutter.<\/p>\n
Oma kirjas toovad t\u00f6\u00f6andjad esile, et energiakandjate hinnat\u00f5us suurendab oluliselt kulusid transpordis, taristuehituses ja ehitusmaterjalide tootmises ning j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluses ja m\u00f6\u00f6blitootmises.<\/p>\n
Plastit\u00f6\u00f6stuses on probleeme naftap\u00f5histe toormete j\u00e4rsu hinnat\u00f5usuga. Toiduainet\u00f6\u00f6stuses on raskusi pakendimaterjali, sealhulgas PET-pudelite, k\u00e4ttesaadavusega ja v\u00e4etiste h\u00fcppelise hinnakasvuga ning Aasia-suunaline eksport on transpordilahenduste k\u00e4ttesaadavuse halvenemise t\u00f5ttu takerdunud.<\/p>\n
Ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris on raskusi riistvaratarnetega ning hinnad on kasvanud.<\/p>\n
Sutter \u00fctles, et l\u00fchemas vaates on tarneahelates k\u00f5ik torud t\u00fchjaks t\u00f5mmatud ja \u00f5hk vahel, ehk siis ka kohe s\u00f5ja l\u00f5ppemisel, kestaks kriis veel kuid. Lisaks Iraani lahes purustatud infraobjektide taastamine v\u00f5iks v\u00f5tta mitu aastat. Millal ja kuidas asi l\u00f5ppeb, ei ole praegu selge.<\/p>\n
“\u00dcsna kindel on see, et ikkagi v\u00e4ga keeruline talv seisab ees,” \u00fctles Sutter.<\/p>\n
Omalt poolt soovitab esindusorganisatsioon moodustada valitsuse juurde regulaarne kriisikomisjon, kuhu on kaasatud ka ettev\u00f5tlusorganisatsioonide esindajad. Tegemist oleks infovahetuse formaadiga, kus esindusorganisatsioonid saaksid jooksvalt valitsusele oma muredest r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
Riigihanked pole kokkulepitud hindadega teostatavad<\/p>\n
Suurema murena toovad t\u00f6\u00f6andjad v\u00e4lja riigihanked. Paljud seni s\u00f5lmitud riigihanked ei ole Sutteri s\u00f5nul enam kokkulepitud hindadega teostatavad. Isegi nendes, kus on kokkulepitud hinnakorrektsiooni meetmed, ei kata need t\u00f6\u00f6andjate keskliidu hinnangul tegelikult kasvanud kulusid.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6andjate keskliit soovitab mitte sisse n\u00f5uda leppetrahve, v\u00f5imaldada sisendhindade t\u00f5usu v\u00f5rra lepingute hinna t\u00f5stmist v\u00f5i korraldada uued hanked.<\/p>\n
Sutter t\u00f5i suurima objektina v\u00e4lja Rail Balticu trassi ehitamise, kus tema s\u00f5nul hulk allhankijaid l\u00e4heks lihtsalt pankrotti, kui peaksid s\u00f5lmitud lepingute alusel t\u00f6\u00f6d teostama.<\/p>\n
“Piltlikult \u00f6eldes, kui riigihanke lepinguid \u00fcle ei vaataks, siis k\u00fcmned v\u00e4iksed transpordiettev\u00f5tted lihtsalt l\u00e4heksid pankrotti,” r\u00e4\u00e4kis Sutter.<\/p>\n
“Selge on see, et normaalolukorras need riskid olid ilmselt kaalutletud, aga kuna mingid sisendid on visanud kaks korda \u00fcles ja sa pead minema lepingut t\u00e4itma, siis kui teine pool vastu ei tule ja raiub oma \u00f5igus, siis tegelikult lihtsalt pannakse ettev\u00f5tted kinni,” lisas ta.<\/p>\n
J\u00e4rgnevate lepingute puhul soovitab Sutter indekseerida sisse k\u00fctuse hinna, kuni olukord stabiliseerub, sest uute lepingute puhul peavad hankijad riskid igal juhul pakkumistesse sisse kirjutama. Kui olukord peaks normaliseeruma, oleksid sellised pakkumised riigile indekseeritava komponendiga v\u00f5rreldes kallimad.<\/p>\n
Riigihanked l\u00e4hevad Sutteri s\u00f5nul igal juhul kallimaks.<\/p>\n
“Rail Balticu konkreetselt kehandi veolepingud, kus on k\u00fcmned ettev\u00f5tted seotud, siin tehti mulle n\u00e4idisarvutusi, kus \u00f6eldi, et seal polnud isegi teoreetilisi \u0161ansse, et need ettev\u00f5tted suudavad \u00e4ra teha. On kaks varianti, et kas midagi muutub v\u00f5i need ettev\u00f5tted l\u00e4hevad pankrotti,” m\u00e4rkis Sutter<\/p>\n
Sutteri s\u00f5nul on praegu juba turul n\u00e4ha, kuidas suuremad ettev\u00f5tted \u00fcritavad riske maandada.<\/p>\n
“N\u00e4iteks suured tarnijad meie tootjatele on hakanud v\u00e4hendama oma makset\u00e4htaegu,” r\u00e4\u00e4kis Sutter. “Nad juhivad oma riski. Nad eeldavad, et mingi osa nende just v\u00e4iksematest klientidest mingites valdkondades ei pruugi hakkama saada selle muutusega. N\u00e4iteks enne pakuti 60 p\u00e4eva makset\u00e4htaega, t\u00f5mmatakse 30, 20 p\u00e4eva peale. M\u00f5ne puhul isegi n\u00f5utakse ettemaksu,” lisas ta.<\/p>\n
Sutteri s\u00f5nul on ka t\u00f6\u00f6andjate s\u00f5num valitsusele m\u00f5nes m\u00f5ttes hoida kuiva p\u00fcssirohtu. “Tunnetus on natuke see, et mida aeg edasi, seda suurem on t\u00f5en\u00e4osus, et kedagi toetama sa pead niikuinii. Kulud suurenevad. Selles m\u00f5ttes ka nende positiivsete eelarvetega peab hoogu hoidma ja vaatama, kuna kriisi vajab leevendamist,” \u00fctles Sutter.<\/p>\n
Muud meetmed<\/p>\n
Lisaks hangete \u00fclevaatamisele soovib ettev\u00f5tjate esindusorganisatsioon veel valitsuselt maksuv\u00f5lgadelt k\u00fcsitavale intressile leevendust v\u00f5i intressi \u00fcldse mittek\u00fcsimist ning Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) kaudu k\u00e4enduste v\u00f5i garantiide pakkumist raskustes ettev\u00f5tetele.<\/p>\n
Samuti v\u00f5iks t\u00f6\u00f6andjate keskliidu hinnangul valitsus teha ettevalmistusi olukorraks, kus s\u00fcgiseks gaasi hind ei lange ja on vajadus suuremas mahus kasutada p\u00f5levkivi elektri tipukoormuse katmiseks.<\/p>\n
“Kui me meenutame 2021\/2022 talve, tegelikult Balti tipuelekter toodeti p\u00f5levkivist,” r\u00e4\u00e4kis Sutter, lisades, et valmis tuleks ka olla vajadusel kaugk\u00fcttejaamu p\u00f5levkivi\u00f5liga k\u00fctta.<\/p>\n
Viimaks tuleks ka Sutteri hinnangul j\u00e4lgida, mis toimub l\u00e4hiriikides, et kui m\u00f5ni riik otsustab olulisel m\u00e4\u00e4ral oma ettev\u00f5tteid toetada, siis tuleks sarnaselt reageerida, et Eesti eksportivad ettev\u00f5tted ei satuks liialt ebasoodsasse konkurentsiolukorda.<\/p>\n
N\u00e4itena toob ta, et kuigi Poola, Leedu ja L\u00e4ti on mootorik\u00fctuste aktsiise langetanud, ei ole vahed veel kuigi suured, samas kui need peaksid v\u00e4ga suureks k\u00e4risema, peaks ka Eesti midagi ette v\u00f5tma.<\/p>\n
“Kui l\u00e4tlased ja leedukad otsustavad Euroopa miinimumile alandada ja meie siin \u00fctleme, meie seda ei tee, siis on v\u00e4ga keeruline. Me oleme nii seotud nendega ja selge on see, et pool Eestimaad hakkab L\u00e4timaal tankima ja t\u00f6\u00f6stus ka ilmselt,” r\u00e4\u00e4kis Sutter.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00f6\u00f6andjate keskliidu p\u00f6\u00f6rdumises valitsuse poole seisab, et Hormuzi v\u00e4ina sulgemine on toonud kaasa lisaks ulatuslikule nafta ja naftatoodete…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":155489,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,1198,33,35,1644,1850,3976,4527,34,36,31,32,21,3722,1925,9886,2641,28,29,672,2198,1023,4257,19,73349,12463,25,2268,69,1049,16910,7897,392,23,24,398,22,325,20,1012,30],"class_list":["post-155488","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eelarve","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ehitus","tag-eksport","tag-elukallidus","tag-energia","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-inflatsioon","tag-iraan","tag-kaubandus","tag-kriis","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-majandus","tag-majanduskasv","tag-majanduslangus","tag-nafta","tag-news","tag-paknrot","tag-polevkivi","tag-populaarseimad-lood","tag-rail-baltic","tag-skp","tag-soda","tag-thi","tag-tooandjate-keskliit","tag-toostus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-transport","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-valitsus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155488","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=155488"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155488\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/155489"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=155488"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=155488"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=155488"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}