{"id":155497,"date":"2026-04-17T03:40:07","date_gmt":"2026-04-17T03:40:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/155497\/"},"modified":"2026-04-17T03:40:07","modified_gmt":"2026-04-17T03:40:07","slug":"eksperdid-hiina-voib-kuule-jouda-enne-nasa-t-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/155497\/","title":{"rendered":"Eksperdid: Hiina v\u00f5ib Kuule j\u00f5uda enne NASA-t | Tehnika"},"content":{"rendered":"<p>&#8220;Praeguse Artemise ja endise Apollo programmi suurima erinevusena minnakse seekord Kuule selleks, et sinna j\u00e4\u00e4da. L\u00f5ppeesm\u00e4rk on rajada sinna p\u00fcsiv baas,&#8221; \u00fctles ettev\u00f5tte Vaal Airships asutaja ja kosmoseekespert Rauno Gordon. Erinevalt 60 aasta tagusest ajast on n\u00fc\u00fcd m\u00e4ngus ettev\u00f5tete \u00e4rihuvid.<\/p>\n<p>Ehkki Gordoni s\u00f5nul on see aidanud arendustegevust kiirendada, kahtlevad nii tema kui ka Tartu \u00dclikooli kosmosetehnoloogia kaasprofessor Mihkel Pajusalu, et NASA inimese 2028. aastaks t\u00f5esti Kuule viib.<\/p>\n<p>&#8220;Praeguse Artemise ja endise Apollo programmi suurima erinevusena minnakse seekord Kuule selleks, et sinna j\u00e4\u00e4da.&#8221;<br \/>&#8211; Rauno Gordon<\/p>\n<p>&#8220;T\u00e4htaeg 2028. aasta alguses ei tundu realistlik, sest selleks peavad Kuule maandumise moodulid valmis olema,&#8221; osutab Pajusalu.<\/p>\n<p>Kuule maandumise s\u00fcsteemi kallal k\u00e4iv arendust\u00f6\u00f6 ongi NASA ajakavas peamine pidur. Algselt l\u00f5i NASA maandumismooduli ehitamiseks k\u00e4ed Elon Muski ettev\u00f5ttega SpaceX. Gordoni s\u00f5nul oli aga n\u00e4ha, et SpaceX-il l\u00e4heb aega oodatust kauem. &#8220;NASA leidis, et vaja on ka teist varianti. Nii on lisaks m\u00e4ngus Jeff Bezos oma ettev\u00f5ttega Blue Origin, kes arendavad samas suurusj\u00e4rgus raketti ja maandumiss\u00fcsteemi,&#8221; kirjeldas ta.<\/p>\n<p>Kuuv\u00e4ravat ilmselt ei tule<\/p>\n<p>Kui esialgu plaanis NASA saata inimesed Kuule juba Artemis III missiooni k\u00e4igus 2026. v\u00f5i 2027. aastal, siis t\u00e4navu nihutas agentuur selle 2028. aasta alguses toimuva Artemis IV missiooni alla. Mihkel Pajusalu s\u00f5nul oli tingitud see muutustest terve kuuprogrammi \u00fclesehituses. &#8220;Programmis oli n\u00e4iteks Kuu orbiidile saadetav kosmosejaam Gateway ehk V\u00e4rav. Selle jaama arendust pole k\u00fcll ametlikult l\u00f5petatud, aga praktikas on karta, et seda ei tulegi,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p>Gateway valmides oleks tiirelnud Kuu \u00fcmber baas, kus astronaudid viibivad pikemat aega ja laskuvad sealt siis Kuu pinnale. Uues n\u00e4gemuses jaama vahel pole ja inimene peab j\u00f5udma orbiidilt otse Kuule. Selleks tarvilikke maandumismooduleid arendavadki praegu teineteise v\u00f5idu tehnohiiud SpaceX ja Blue Origin.<\/p>\n<p>&#8220;Kuidas aga orbiidilt pinnale saada, ei ole meil praegu \u00fchtegi l\u00e4bit\u00f6\u00f6tatud lahendust.&#8221;<br \/>&#8211; Mihkel Pajusalu<\/p>\n<p>Plaanitavasti peaksid m\u00f5lemad tehnohiiud katsetama oma maandumiss\u00fcsteeme juba j\u00e4rgmisel aastal. &#8220;See k\u00f5lab v\u00e4ga optimistlikult, kuna suured programmimuudatused tulid alles v\u00e4ga hiljuti. Kosmosejaama \u00e4ra j\u00e4tmine oli alles paar n\u00e4dalat tagasi, nii et need ajaraamid on praegu v\u00e4ga v\u00e4he usutavad,&#8221; hindas Pajusalu.\u00a0<\/p>\n<p>Liiati peavad m\u00f5lemad ettev\u00f5tted oma mooduleid katsetama esmalt Maa orbiidil. Kaasprofessori s\u00f5nul venitab just see NASA eeldatavat ajakava, sest enne edukat katsetust on kahtlane, et Kuule laskuda proovitakse. &#8220;Inimeste Kuu orbiidile saatmise osa on p\u00f5him\u00f5tteliselt Artemis II programmiga \u00e4ra t\u00f5estatud. Kuidas aga orbiidilt pinnale saada, seal ei ole meil praegu \u00fchtegi l\u00e4bit\u00f6\u00f6tatud lahendust,&#8221; s\u00f5nas ta.<\/p>\n<p>Suurte v\u00f5idujooks<\/p>\n<p>Blue Origin asus oma s\u00fcsteemi arendama, sest SpaceX-il l\u00e4ks enda omaga oodatust kauem aega. Rauno Gordoni s\u00f5nul lubas SpaceX alguses viia oma Starshipi raketiga orbiidile 100 tonni lasti ja raketi enesegi Kuu pinnale maandada. &#8220;Rakett osutus aga nii suureks ja keeruliseks, et selle arendus on v\u00f5tnud loodetust rohkem aega. See ongi viivituse peamine p\u00f5hjus,&#8221; m\u00e4rkis ta.<\/p>\n<p>Eelmise aasta l\u00f5pus teatas SpaceX, et arendab uuemat ja kergemat raketti. Kuhugi ei kao Gordoni s\u00f5nul aga tankimisprobleem: rakett j\u00f5uab \u00fche k\u00fctuselastiga orbiidile, ent sealt edasi minekuks tuleb seda orbiidil uuesti tankida. Sestap on praegu arenduses protsess, kuidas k\u00fctust orbiidil \u00fchest Starshipist teise tankida. &#8220;Alguses arvati, et nii suure raketiga Kuule j\u00f5udmiseks tuleb seda teise sama suure raketiga tankida 20 v\u00f5i 30 korda. N\u00fc\u00fcd loodetakse t\u00e4nu v\u00e4iksemale massile hakkama saada v\u00e4hem kui k\u00fcmne korraga,&#8221; t\u00e4psustas Gordon.<\/p>\n<p>&#8220;[Hiinlaste] tehnoloogiaarendus on paremini k\u00e4ima l\u00e4inud, nad ei ole teinud suuri muudatusi ja t\u00e4htaeg ei nihku pidevalt edasi.&#8221;<br \/>&#8211; Mihkel Pajusalu<\/p>\n<p>Samas pole ka Blue Origini arendatav s\u00fcsteem just v\u00e4ikeste killast. Aastal 1969 Kuule maandunud Apollo kuumoodulist on see Gordoni s\u00f5nul m\u00e4rksa suurem ja v\u00e4hemalt kaks-kolm korda raskem, j\u00e4\u00e4des SpaceX-i omale siiski alla. &#8220;SpaceX-i variant on veidi suurem ja Blue Origini oma v\u00e4iksem. Ometi on m\u00f5lemad ambitsioonikad ja teoreetiliselt v\u00f5iks nendega tulevikus Kuule viia juba k\u00fcmneid inimesi,&#8221; arutles ekspert.<\/p>\n<p>Mihkel Pajusalu s\u00f5nul on aga v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et Hiina taikonaudid j\u00f5uavad Kuule enne Artemise missiooni osapooli.<\/p>\n<p>Hiina kava n\u00e4eb ette maandumist 2030. aastal ja praeguse seisuga on hiinlased k\u00f5igi oma programmi osadega graafikus. &#8220;Nende tehnoloogiaarendus on paremini k\u00e4ima l\u00e4inud, nad ei ole teinud suuri muudatusi ja t\u00e4htaeg ei nihku pidevalt edasi,&#8221; v\u00f5rdles kaasprofessor.<\/p>\n<p>Eesti on ka m\u00e4ngus<\/p>\n<p>Artemise programmi ei tee NASA \u00fcksi, vaid kasutab lisaks eelmainitud tehnohiidudele ka Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) abi. Projekti juhitakse Artemi Accordsi rahvusvaheliste lepetega: nende j\u00e4rgi andis ESA ameeriklastele kasutamiseks oma teenindusmooduli ja peaks vastu saama oma astronautidele kohti kuulendudele.<\/p>\n<p>&#8220;ESA-l on ka oma programmid, n\u00e4iteks Argonaut, mis viib robotplatvormiga kaupa Kuule. Selle arendamine k\u00e4ib praegu,&#8221; lisabsMihkel Pajusalu.<\/p>\n<p>Rauno Gordoni s\u00f5nul tingivad NASA koost\u00f6\u00f6d teiste osapooltega eesk\u00e4tt rahastus ja poliitilised tegurid. \u00dchest k\u00fcljest poleks NASA enese rahastusest Artemise programmi k\u00f5igi kulude katmiseks piisanud. Teisest k\u00fcljest on ettev\u00f5tetel ja Euroopa riikidel oma \u00e4rihuvid ning valmidus panustada. &#8220;V\u00f5rreldes kunagise Apollo programmiga ongi suur muutus selles, et eraettev\u00f5tetel on tekkinud reaalne huvi,&#8221; t\u00f5des ekspert.<\/p>\n<p>&#8220;V\u00f5rreldes kunagise Apollo programmiga ongi suur muutus selles, et eraettev\u00f5tetel on tekkinud reaalne huvi.&#8221;<br \/>&#8211; Rauno Gordon<\/p>\n<p>Firmad n\u00e4evad Kuul v\u00f5imalusi kaevata maavarasid, aga seal ka nendest midagi toota. &#8220;Eestiski uuritakse, kuidas Kuu pinnasest p\u00e4ikesepaneele valmistada. Tulevikus v\u00f5ib see olla p\u00e4ris suur t\u00f6\u00f6stus,&#8221; arutles Gordon.<\/p>\n<p>Veel kaugemas tulevikus plaanitakse Kuul toota ka Maa orbiidile saadetavaid satelliite \u2013 kuna Maa gravitatsioon on nii tugev, on Kuult asjade kaugematele orbiitidele viimine soodsam.<\/p>\n<p>Kui Artemis IV k\u00e4igus on plaanis vaid inimeste paarip\u00e4evased visiidid Kuule, siis edaspidi hakatakse Kuule viima elumooduleid. Praeguste plaanide j\u00e4rgi peaks kuubaasi ehitus algama umbes 2030. aastal ja seda esialgu robotmissioonidega. Idee poolest peaks Pajusalu s\u00f5nul olema selleks ajaks k\u00f5ik moodulid ja tarkvara valmis. &#8220;Baasi kohta ei ole aga veel \u00fchtegi kindlat arhitektuuri ega kavandit. See t\u00e4hendab, et kosmosearenduste kiirust arvestades see kindlasti 2030. aastaks ei juhtu,&#8221; hindas kaasprofessor.<\/p>\n<p>Oma seos on siin ka praeguste Ameerika \u00dchendriikide administratsiooni heitlike aegadega, kus plaane muudetakse v\u00e4ga kiiresti. &#8220;Euroopa l\u00e4henemine on praegu v\u00f5imalikult palju USA-st eralduda just selle ebastabiilsuse t\u00f5ttu,&#8221; selgitas Pajusalu.<\/p>\n<p>Nii arendabki ESA oma Argonauti kuundurit, mille arendust\u00f6\u00f6s osalevad ka Eesti insenerid.<\/p>\n<p>Teisalt on Eesti mitut pidi seotud ka ameeriklaste Artemise projektiga. &#8220;N\u00e4iteks on valmis ja ootavad maandumist Eesti osalusel valminud kuukaamerad,&#8221; osutas Pajusalu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#8220;Praeguse Artemise ja endise Apollo programmi suurima erinevusena minnakse seekord Kuule selleks, et sinna j\u00e4\u00e4da. L\u00f5ppeesm\u00e4rk on rajada&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":155498,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[73351,70442,73353,47308,26,27,37,33,35,3056,34,36,31,32,21,1027,73352,73354,28,29,95,73350,303,19,25,20000,28922,46280,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-155497","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-artemis-1","tag-artemis-ii-missioon","tag-artemis-iii","tag-blue-origin","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-esa","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kuu","tag-kuumissioon","tag-kuumissioonid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-mihkel-pajusalu","tag-nasa","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rauno-gordon","tag-spacex","tag-starship","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116417975047347510","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155497","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=155497"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155497\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/155498"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=155497"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=155497"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=155497"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}