J\u00e4\u00e4tmereformi m\u00f5te on teha sorteerimise inimestele lihtsaks ja rahaliselt kasulikuks, kirjutab Kuldar Leis.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4tmetest r\u00e4\u00e4kides m\u00f5tleme konteineritele, veograafikutele ja sellele, kuhu panna munakoor. See on arusaadav. Inimese jaoks algab ja l\u00f5peb j\u00e4\u00e4tmemajandus koduuksel, aga riigi jaoks on j\u00e4\u00e4tmed ka majandusk\u00fcsimus. Miks? Sest 21. sajandi edukad riigid kerkivad esile ka sellega, kui nad suudavad olemasolevat ressurssi kasutada rohkem, targemalt ja puhtamalt.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4tmetest saab tooraine, toorainest toode ja tootest tulu<\/p>\n
Suur osa j\u00e4\u00e4tmetes on v\u00e4\u00e4rt kraam, mida saab uuesti kasutada. N\u00e4iteks jogurtitopsist tehakse plastgraanulit ja sellest omakorda uus pakend. Ja seda ilma, et loodusest peaks uut toorainet kaevandama. Aga selleks peab see tops j\u00f5udma \u00f5igesse konteinerisse. Segaolmes m\u00e4\u00e4rdub see m\u00e4hkmete ja kassiliiva keskel \u00e4ra, selle t\u00f6\u00f6tlemine kallineb ja v\u00e4\u00e4rtus kukub kordades.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu ongi j\u00e4\u00e4tmereformi m\u00f5te teha sorteerimise inimestele lihtsaks ja rahaliselt kasulikuks. Reformi tulemusel j\u00f5uab aastaks 2035 Eesti majandusse igal aastal kuni 150 000 tonni uut j\u00e4\u00e4tmematerjali. See t\u00e4hendab, et iga eestlase j\u00e4\u00e4tmetest j\u00f5uab aastas ligi sada kilo uuesti kasutusse. Seega t\u00e4hendab j\u00e4\u00e4tmereform uue toorainebaasi loomist Eesti ettev\u00f5tetele.<\/p>\n
Kui riik koos omavalitsuste ja inimestega suudab suunata j\u00e4\u00e4tmed p\u00f5letusahju v\u00f5i pr\u00fcgila asemel \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemisse, tekib ettev\u00f5tetele p\u00fcsiv toorainevoog. See omakorda toob investeeringuid sorteerimisse, t\u00f6\u00f6tlemisse, tootmisse, logistikasse ja uute lahenduste arendamisse. J\u00e4\u00e4tmetest saab tooraine, toorainest toode ja tootest tulu.<\/p>\n
Maardus toodetakse bioj\u00e4\u00e4tmetest juba praegu biometaani, millega s\u00f5idavad Tallinna bussid. Kui veel m\u00f5ne aasta eest pumbati seda k\u00fctust maa seest, siis n\u00fc\u00fcd tuleb see meie konteineritest.<\/p>\n
J\u00e4rvakandis tehakse klaasij\u00e4\u00e4tmetest uut ehitusmaterjali, mida eksporditakse ka v\u00e4lismaale. Narva rajatakse plastij\u00e4\u00e4tmete \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemise tehast, J\u00f5el\u00e4htmele puidualuste v\u00e4\u00e4rindamise tehast ja Tallinnasse esimest tehisintellektil p\u00f5hinevat pakendite sorteerimisliini. See ei ole ilus jutt, vaid Eestis juba toimiv ja kasvav t\u00f6\u00f6stus. Riik on toetanud 25 j\u00e4\u00e4tmete ringlussev\u00f5tu projekti kokku ligi 20 miljoni euroga.<\/p>\n
Ka Euroopa Komisjon r\u00f5hutab, et ringmajandus ei ole enam pelgalt v\u00e4ike roheni\u0161\u0161, vaid Euroopa konkurentsiv\u00f5ime oluline osa. Nagu taastuvenergia toetab energias\u00f5ltumatust ja aitab kriise pehmendada, nii aitab ka ringmajandus muuta majandust vastupidavamaks. N\u00e4iteks saab v\u00e4etisehindade t\u00f5usu leevendada bioringmajandusega, sest biogaasi tootmisel tekkiv k\u00e4\u00e4ritusj\u00e4\u00e4k sobib v\u00e4etiseks ka p\u00f5llumeestele.<\/p>\n
“Kuigi 0,5 protsenti k\u00f5lab v\u00e4ikselt, t\u00e4hendab see Euroopa majanduses umbes 90 miljardit eurot.”<\/p>\n
Euroopa Komisjoni andmetel t\u00f6\u00f6tas 2023. aastal ringmajandusega seotud valdkondades 4,4 miljonit inimest, erasektori investeeringud ulatusid 131 miljardi euroni ning valdkond t\u00f5i Euroopa majandusse 316 miljardit eurot lisandv\u00e4\u00e4rtust. Komisjoni hinnangul v\u00f5ib ringmajanduse arendamine kasvatada Euroopa majandust 2030. aastaks 0,5 protsenti ja luua veel ligi 700 000 uut t\u00f6\u00f6kohta. Kuigi 0,5 protsenti k\u00f5lab v\u00e4ikselt, t\u00e4hendab see Euroopa majanduses umbes 90 miljardit eurot. Rohkem kui Eesti kahe aasta majanduse kogumaht.<\/p>\n
Kui Euroopa liigub selles suunas, siis on Eesti valik lihtne: kas olla muutuste esirinnas v\u00f5i lohiseda teistel j\u00e4rel ja vaadata, kuidas \u00e4riline kasu mujale liigub.<\/p>\n
Praegu ei ole Eesti positsioon piisavalt hea. Meie olmej\u00e4\u00e4tmete ringlussev\u00f5tu m\u00e4\u00e4r oli 2024. aastal 36 protsenti. EL-i keskmine oli juba aasta varem 48 protsenti ning 2025. aastaks kokkulepitud siht oli 55 protsenti. Sellest oleme maha j\u00e4\u00e4nud. Iga ringlusse v\u00f5tmata protsent t\u00e4hendab materjali ja raha kaotamist. J\u00e4\u00e4tmereformi m\u00f5te on saada tempo \u00fcles, et Eesti j\u00f5uaks 2030. aastaks 60 protsendi eesm\u00e4rgini.<\/p>\n
Premeerida tuleb uut loogikat<\/p>\n
Iga kord, kui j\u00e4\u00e4tmed p\u00f5letatakse v\u00f5i ladestatakse, juhtub kaks halba asja korraga. Esiteks kaob materjal, mida oleks saanud uuesti kasutada. Teiseks tuleb asemele osta uus, sageli kallim tooraine. V\u00e4ikesele majandusele nagu Eesti on see halb harjumus. Seep\u00e4rast on oluline ka reformi teine majanduslik m\u00f5\u00f5de, \u00f5iged hinnasignaalid.<\/p>\n
K\u00fcmme aastat on saastetasud Eestis p\u00fcsinud samal tasemel. Kui tahame, et ettev\u00f5tjad investeeriksid v\u00e4\u00e4rindamisse, ei saa odavaim lahendus olla vana harjumus, et viska \u00e4ra ja p\u00f5leta. Premeerida tuleb uut loogikat: sorteeri v\u00e4\u00e4rt kraam v\u00e4lja ja tee sellest uus tooraine. Seep\u00e4rast t\u00f5usevadki j\u00e4\u00e4tmereformi tulemusel saastetasud ning ringlussev\u00f5tt saab hinnaeelise p\u00f5letamise ja ladestamise ees.<\/p>\n
See hakkab kajastuma ka inimeste j\u00e4\u00e4tmearvetel. Kes sorteerib, maksab v\u00e4hem. Loogika on lihtne: mida v\u00e4hem tekib segaolmej\u00e4\u00e4tmeid, mis l\u00e4hevad p\u00f5letusse v\u00f5i pr\u00fcgilasse, seda v\u00e4iksem on arve. Selleks, et pakendite sorteerimine j\u00e4\u00e4ks inimesele p\u00e4riselt odavamaks, seab reform pakendikonteineri t\u00fchjendusele 0,50-eurose hinnalae. Praegu on hinnad Eestis v\u00e4ga erinevad. N\u00e4iteks maksab 240-liitrise pakendikonteineri t\u00fchjendus Keilas 4,76 eurot, L\u00fcganuse vallas 0,74 eurot.<\/p>\n
Riik on toetanud omavalitsuste j\u00e4\u00e4tmetaristu arendamist 25 miljoni euroga. Mul on hea meel, et mitmed omavalitsused on sellest v\u00f5imalusest kinni haaranud ning ka pakendij\u00e4\u00e4tmete vedu on praeguseks v\u00f5imalik tellida juba 64 omavalitsuses. J\u00e4\u00e4nud on veel k\u00fcmmekond omavalitsust, kus seda teenust ei pakuta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"J\u00e4\u00e4tmereformi m\u00f5te on teha sorteerimise inimestele lihtsaks ja rahaliselt kasulikuks, kirjutab Kuldar Leis. J\u00e4\u00e4tmetest r\u00e4\u00e4kides m\u00f5tleme konteineritele, veograafikutele…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":155570,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,2337,9896,10996,29114,73385,4080,4039,4156,5596],"class_list":["post-155569","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-komisjon","tag-jaatmed","tag-jaatmereform","tag-jaatmeringlus","tag-jaatmete-sorteerimine","tag-kohalikud-omavalitsused","tag-kuldar-leis","tag-prugi","tag-ringmajandus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116418446965323191","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155569","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=155569"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155569\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/155570"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=155569"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=155569"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=155569"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}