teadust\u00f6\u00f6<\/a> l\u00fckkab \u00fcmber levinud arusaama, justkui oleks bioloogiline areng l\u00e4hiajaloolises plaanis peatunud. Akbari s\u00f5nul n\u00e4itab see, kuidas evolutsioon ei ole tegelikult aeglustunud, vaid teadlased ei osanud varem neid m\u00e4rke t\u00e4hele panna. Geneetikud pidasid seet\u00f5ttu suunavat valikut inimkonna l\u00e4himinevikus pigem haruldaseks.<\/p>\nUute andmete valguses joonistub v\u00e4lja pidev ja tugev valikusurve, mis voolis pikalt eurooplaste immuuns\u00fcsteemi. N\u00e4iteks leidsid teadlased, et minevikus levisid laialt ts\u00f6liaakia ja gluteenitalumatusega seotud geenialleelid. Autorite hinnangul pakkusid samad geenivariandid esivanematele ilmselt kaitset m\u00f5ne kurnava nakkuse eest. Haigustekitajate muutudes pidi keha aga leidma uue tasakaalu.<\/p>\n
Samamoodi n\u00e4itas geeniandmestik, et ajas on muutunud hulgiskleroosi- ja tuberkuloosiriskiga seotud mutatsioonide osakaal. Nii suureneski aastatuhandete v\u00e4ltel populatsioonis tuberkuloosile vastuv\u00f5tlikkust t\u00f5stvate geenivariantide osakaal, kuni umbes 3500 aastat tagasi hakkas nende arvukus taas langema. Hulgiskleroosi puhul juhtus sama umbes 2000 aastat tagasi.<\/p>\n
Teadlased nendivad, et sellised ajalised k\u00f5ikumised viitavad ilmselt elukeskkonna ja valikusurve teisenemisele, mille taga v\u00f5is olla uute haigustekitajate v\u00f5iduk\u00e4ik.<\/p>\n
Iidsed haiguspuhangud j\u00e4tsid lisaks j\u00e4lje ka muudele tervisen\u00e4itajatele. Looduslik valik soosis mutatsioone, mis kaitsevad t\u00e4nap\u00e4eva inimesi mitmete verehaiguste ja isegi HI-viiruse eest. Samal ajal v\u00e4henes L\u00e4\u00e4ne-Euraasia meeste seas geneetiline eelsoodumus meest\u00fc\u00fcpi kiilasp\u00e4isusele ja reumatoidartriidile. Muutused andsid t\u00f6\u00f6r\u00fchma hinnangul tolleaegsetele asukatele selge evolutsioonilise eelise.<\/p>\n
Uus mudel paljastab varjatud muutused<\/p>\n
Et ulatuslikke pikaajalisi trende m\u00e4rgata, pidi rahvusvaheline teadlaste r\u00fchm t\u00f6\u00f6tama l\u00e4bi tohutu andmehulga. Nad kaasasid uuringusse enam kui 15 000 L\u00e4\u00e4ne-Euraasia muistse asuka genoomi ja k\u00f5rvutasid ajaloolisi proove tuhandete t\u00e4nap\u00e4eva eurooplaste omadega.<\/p>\n
Andmete anal\u00fc\u00fcsiks ehitasid bioloogid statistilise mudeli. See v\u00f5imaldas looduslikku valikut teistest juhuslikest evolutsiooniprotsessidest paremini eristada. Varem otsisid uurijad genoomist peamiselt j\u00e4lgi sellest, kus \u00fcks kasulik mutatsioon levib l\u00fchikese ajaga v\u00e4ga laialdaselt. Klassikalisi kiireid kohastumusi esineb tegelikkuses aga harva.<\/p>\n
Uus algoritm aitas teadlastel m\u00e4rgata peenemaid, tuhandeid aastaid kestnud j\u00e4rjepidevaid nihkeid alleelide esinemissageduses. Enamasti ei loo looduslik valik kiirelt uusi geene, vaid elupaik muudab hoopis olemasolevate geenivariantide omavahelist tasakaalu. Nii j\u00e4lgisidki teadlased kuni 18 000 aasta pikkusel perioodil, kuidas kindlate omadustega seotud mutatsioonide osakaal rahvastikus aeglaselt kasvas v\u00f5i kahanes.<\/p>\n
Elukeskkond voolis v\u00e4limust ja vaimset tervist<\/p>\n
Haiguste k\u00f5rval kujundasid nihked geenivariantide sageduses ka iidsete eurooplaste v\u00e4limust. P\u00f5hja poole liikudes tuli t\u00e4nap\u00e4eva eurooplaste esivanematel kohaneda v\u00e4hesema p\u00e4ikesevalgusega. Nii leidsidki teadlased mutatsioone, mis soodustavad heledat nahka, sirgeid juukseid ja punap\u00e4isust. Hele pigment aitas kesisema p\u00e4ikesevalguse tingimustes s\u00fcnteesida kehal rohkem D-vitamiini.<\/p>\n
Lisaks haigusriskidele ja v\u00e4limusele j\u00e4ttis pikaajaline surve j\u00e4lje ka mitmele keerukamale tunnusele, mida juhivad tuhanded pisikesed variatsioonid \u00fcle terve genoomi. Viimase 10 000 aastaga kahanes n\u00e4iteks nende geenivariantide osakaal, mis aitavad kehal rasva varuda. Samuti t\u00e4heldasid geneetikud valikut mutatsioonide vastu, mida seostatakse t\u00e4nap\u00e4eval bipolaarse h\u00e4ire ja skisofreeniaga. Seevastu kasvas populatsioonis vaimset v\u00f5imekust toetavate geenikombinatsioonide osakaal.<\/p>\n
Omad kitsaskohad<\/p>\n
Uuringu autorid hoiatavad siiski, et t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonna kohta ei maksa kohe kaugeleulatuvaid j\u00e4reldusi teha. DNA anal\u00fc\u00fcs aitas kaardistada k\u00fcll geenivariantide levikut, kuid ei paljastanud alati t\u00e4pseid p\u00f5hjuseid, miks mingi tunnus kasulikuks osutus. N\u00e4iteks ei pruukinud punased juuksed ise evolutsioonilist eelist anda. Ilmselt levisid vastava tunnusega seotud geenid koos m\u00f5ne muu soodsa mutatsiooniga.<\/p>\n
Edasistes t\u00f6\u00f6des plaanib uurimisr\u00fchm vaadelda inimr\u00fchmi v\u00e4ljaspool L\u00e4\u00e4ne-Euraasiat. Kui kohandada uut algoritmi teistele maailmajagudele, aitab see paremini m\u00f5ista kogu inimkonna evolutsioonilist arengut.\u00a0<\/p>\n
Akbari juhtis t\u00e4helepanu asjaolule, et uurijad ei p\u00fc\u00fca enam t\u00f5estada lihtsalt loodusliku valiku olemaoslu. Selle asemel \u00fcritavad nad aru saada, kuidas elupaik ja kultuurimustrid seda suunasid. Autorite hinnangul voolisid esivanemate bioloogiat nii toit, kliima kui ka erinevad haigustekitajad. Uut mudelit laialdasemalt kasutades loodavad teadlased seega tulevikus t\u00e4psemini kaardistada, kuidas on meid muutnud erinevad kohalikud ajaloolised tegurid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00e4\u00e4ne-Euraasia asukate genoomist leitud sajad evolutsioonilised nihked paljastavad, et paiksemaks muutunud inimesi surmavate nakkuste eest kaitsnud mutatsioonid teevad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":155608,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[286,26,27,8855,37,33,35,34,36,31,32,1863,7513,558,21,22721,28,29,73393,95,17727,48573,19,25,73394,23,24,29329,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-155607","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-ajalugu","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dna","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-geenid","tag-genoom","tag-haigus","tag-headlines","tag-hulgiskleroos","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-leepra","tag-maailm","tag-mutatsioonid","tag-nakkused","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-punapaisus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tsoliaakia","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116418667359117276","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155607","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=155607"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155607\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/155608"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=155607"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=155607"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=155607"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}