{"id":155808,"date":"2026-04-17T10:40:10","date_gmt":"2026-04-17T10:40:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/155808\/"},"modified":"2026-04-17T10:40:10","modified_gmt":"2026-04-17T10:40:10","slug":"rontgenkiired-paljastasid-esimesed-toendid-imetajate-eellaste-munemisest-novaator","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/155808\/","title":{"rendered":"R\u00f6ntgenkiired paljastasid esimesed t\u00f5endid imetajate eellaste munemisest | novaator"},"content":{"rendered":"

Teadlased leidsid esimesed otsesed t\u00f5endid selle kohta, et Lystrosauruse-nimelised imetajate eellased munesid mune. Rohkem kui 180 aastat \u00f5hus olnud h\u00fcpotees sai kinnitust t\u00e4nu L\u00f5una-Aafrikast leitud Lystrosauruse fossiilile, mille seest tuvastati muna sees hukkunud loode.<\/p>\n

Paleontoloogid on juba pikka aega oletanud, et t\u00e4nap\u00e4eva imetajate kauged sugulased ei s\u00fcnnitanud elusaid j\u00e4rglasi. Seni polnud aga leitud \u00fchtegi fossiili, mis seda kahtlust piisavalt veenvalt t\u00f5estaks, sest pehmed munakoored s\u00e4ilivad setetes v\u00e4ga harva.<\/p>\n

Umbes 250 miljonit aastat tagasi valitses Maal s\u00fcndmus, mida tuntakse nn suure v\u00e4ljasuremislainena. Selle k\u00e4igus h\u00e4vis ligi 90 protsenti liikidest, kuna planeeti laastasid happevihmad, m\u00fcrgised mered ja ulatuslik vulkaaniline tegevus.<\/p>\n

Selles vaenulikus ja muutuvas keskkonnas t\u00f5usis domineerivaks liigiks sea suurune kihvadega rohus\u00f6\u00f6ja Lystrosaurus. Tegemist oli imetajate eellasega, kes kuulus s\u00fcnapsiidide r\u00fchma ning suutis kohaneda \u00e4\u00e4rmuslike oludega.<\/p>\n

Uue anal\u00fc\u00fcsi kohaselt v\u00f5is just munemine olla \u00fcks peamisi strateegiaid, mis aitas sellel loomal r\u00e4nga kriisi \u00fcle elada. Ajakirjas PLOS One<\/a> avaldatud uuringus anal\u00fc\u00fcsisid paleontoloogid kolme fossiili, kelle seas oli ka muna sees hukkunud isend.<\/p>\n

Tehnoloogia j\u00f5udis kivistisele j\u00e4rele<\/p>\n

Paleontoloog John Nyaphuli leidis k\u00f5nealuse fossiili L\u00f5una-Aafrikast Karoo piirkonnast juba 2008. aastal. Toona puudus aga piisavalt t\u00e4pne tehnoloogia, et kivistise seest \u00f5rnu luufragmente eristada ilma leidu p\u00f6\u00f6rdumatult kahjustamata.<\/p>\n

Olukord muutus alles hiljuti, kui uurimisr\u00fchm sai kasutada Prantsusmaal asuva Euroopa s\u00fcnkrotronkiirguse rajatise abi. S\u00fcnkrotron-tomograafia rakendab kiirendatud osakeste tekitatud r\u00f6ntgenkiirgust, et luua fossiilidest \u00fclit\u00e4psed kolmem\u00f5\u00f5tmelised kujutised.<\/p>\n

Kuigi fossiilist pole s\u00e4ilinud algset munakoort, viitab kivistunud m\u00fcgariku suurus ja kuju selgelt munale. Skaneeringud n\u00e4itasid lisaks, et v\u00e4ikese Lystrosauruse alal\u00f5ug polnud veel kokku kasvanud.<\/p>\n

Selline luude seisund on omane ka t\u00e4nap\u00e4eva lindudele ja kilpkonnadele vahetult enne nende koorumist. See asjaolu andis teadlastele kindla viite, et loom hukkus muna sees olles.<\/p>\n

Peale selle tuvastas uurimisr\u00fchm, et loote luud ja k\u00f5hred olid liiga n\u00f5rgad looma raskuse toetamiseks v\u00e4ljaspool muna. V\u00f5rdlus teiste uuringus kasutatud vasts\u00fcndinud isenditega kinnitas, et see konkreetne loom hukkus t\u00f5epoolest munas.<\/p>\n

\u00dclalt alla: fossiilse isendi foto, selle skeletielementide 3D-rekonstruktsioon ning kunstiline rekonstruktsioon. Autor\/allikas: Sophie Vrard<\/p>\n

Pehmed munad ja kiire kasv<\/p>\n

Teadlaste hinnangul olid imetajate eellaste munad t\u00f5en\u00e4oliselt pehmed ja nahkjad. See selgitab ka p\u00f5hjust, miks teadlased ei leia neid nii sageli kui dinosauruste k\u00f5va koorega mune.<\/p>\n

Uuringu andmetel munes Lystrosaurus oma kehasuuruse kohta m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suuri mune. Suuremad munad olid vastupidavamad kuivamisele, mis andis liigile eelise p\u00f5uases ja karmis keskkonnas.<\/p>\n

Suurest munast koorunud j\u00e4rglased olid t\u00f5en\u00e4oliselt arenenud ja v\u00f5imelised kohe ise toitu otsima. Selline elustrateegia v\u00f5imaldas liigil kiiresti paljuneda ja t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud elupaiku uuesti asustada.<\/p>\n

Lisaks pakub leid uut teavet imetajatele omase piima tekkimise kohta. Teadlased oletavad uuringu p\u00f5hjal, et piiman\u00e4\u00e4rmete eritised ei tekkinud algselt poegade toitmiseks. V\u00f5imalik, et n\u00e4\u00e4rmete sekreeti kasutati esmalt hoopis munade niisutamiseks ja kaitsmiseks bakterite eest. Alles hiljem evolutsiooni k\u00e4igus kujunes sellest v\u00e4lja poegade toitmise viis.<\/p>\n

K\u00f5ik m\u00e4rgid viitavad sellele, et Lystrosaurus kasvas kiiresti ja hakkas varakult j\u00e4rglasi saama. See andis neile olulise eelise p\u00e4rast planeedi ajaloo r\u00e4ngimat v\u00e4ljasuremislainet.<\/p>\n

Uurimisr\u00fchm m\u00e4rkis kokkuv\u00f5ttes, et see loom t\u00e4idab olulise l\u00fcnga imetajate evolutsiooni m\u00f5istmises. Leid n\u00e4itab, kuidas teatud paljunemisviisid aitasid liikidel suuri \u00f6koloogilisi kriise \u00fcletada.<\/p>\n

Tulevased uuringud teistes piirkondades v\u00f5ivad paljastada veelgi enam sarnaseid fossiile. Selleks on teadlaste s\u00f5nul vaja rakendada kaasaegset tomograafia tehnoloogiat juba leitud kivististele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teadlased leidsid esimesed otsesed t\u00f5endid selle kohta, et Lystrosauruse-nimelised imetajate eellased munesid mune. Rohkem kui 180 aastat \u00f5hus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":155809,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,21097,2380,73477,36205],"class_list":["post-155808","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-fossiil","tag-louna-aafrika","tag-lystrosaurus","tag-paleontoloogia"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116419626733493164","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155808","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=155808"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155808\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/155809"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=155808"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=155808"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=155808"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}