Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogused v\u00e4henesid aastatel 2023\u20132024 veel kolm protsenti, mille tulemusel on EL-i heitkogused kokku 40 protsenti v\u00e4iksemad kui aastal 1990, nagu selgub \u00dcRO kliimamuutuste raamkonventsioonile esitatud ametlikest Euroopa Liidu andmetest ja reedel avaldatud Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) anal\u00fc\u00fcsist.<\/p>\n
EEA kasvuhoonegaaside heitkoguste andmeid anal\u00fc\u00fcsiva \u00fclevaate kohaselt on EL-i siseriiklike heitkoguste netov\u00e4henemist viimase 34 aasta jooksul m\u00f5jutanud taastuvenergia osakaalu suurenemine, v\u00e4hem s\u00fcsinikdioksiidiheiteid tekitavate fossiilk\u00fctuste kasutamine, energiat\u00f5hususe paranemine ning majanduse struktuursed muutused. \u00a0Peaaegu k\u00f5ik liikmesriigid on andnud oma panuse heitkoguste v\u00e4henemisse, vahendab keskkonnaagentuur.\u00a0<\/p>\n
Suurem heitkoguste v\u00e4henemine on toimunud elektri- ja soojusenergia tootmises, t\u00f6\u00f6tlevas t\u00f6\u00f6stuses ja ehituses, elamute k\u00fctmises ning raua- ja teraset\u00f6\u00f6stuses.\u00a0<\/p>\n
Maanteetranspordi heitkogused suurenesid nii reisijate- kui ka kaubaveos, hoolimata elektriautode kasutuselev\u00f5tust, kuna transpordin\u00f5udluse kasv \u00fcletas nende arengute positiivset m\u00f5ju.<\/p>\n
K\u00fclmutus- ja kliimaseadmetest p\u00e4rit fluoritud s\u00fcsivesinike (HFC) heitkogused kasvasid j\u00e4rsult aastatel 1990\u20132014, kuid on viimase k\u00fcmne aasta jooksul v\u00e4henenud t\u00e4nu ELi F-gaaside j\u00e4rkj\u00e4rgulisele v\u00e4hendamisele ja hiljutistele kasutuspiirangutele.<\/p>\n
Metsade s\u00fcsiniku netosidumine on v\u00e4henenud peamiselt metsade vananemise, raiete suurenemise ja kliimam\u00f5jude t\u00f5ttu.<\/p>\n
Elektri- ja soojatootmine ning elamu- ja t\u00f6\u00f6stussektor olid kolm suurimat heitkoguste v\u00e4hendajat.\u00a0<\/p>\n
Elektri- ja soojatootmisest tulenevad heitkogused on alates 1990. aastast v\u00e4henenud 58 protsenti, \u00a0peegeldades nii \u00a0energiat\u00f5hususe paranemist kui ka \u00fcleminekut madalama s\u00fcsinikusisaldusega k\u00fctustele.\u00a0<\/p>\n
Aastatel 1990\u20132024 v\u00e4henes tahkete ja vedelate k\u00fctuste kasutamine soojuselektrijaamades vastavalt 68 ja 86 protsenti, samal ajal kui maagaasi kasutamine suurenes 44 protsenti. Samas gaasist tulenevad heitkogused on alates 2022. aastast v\u00e4henenud ligi 18 protsenti. 1990. aastal oli s\u00f6etarbimine \u00fcle kolme korra suurem kui 2024. aastal.<\/p>\n
Taastuvenergia osakaal elektri- ja soojusenergia tootmises on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kasvanud ning toodetud fossiilenergia \u00fchiku kohta eralduv CO2 kogus on v\u00e4henenud.<\/p>\n
Elamumajandussektori heitmete m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne v\u00e4henemine on tingitud hoonete paremast soojustamisest, energiat\u00f5hususe suurenemisest ja soojematest talvedest, mis on v\u00e4hendanud k\u00fcttevajadust.<\/p>\n
Heitkoguste v\u00e4henemist on suurel m\u00e4\u00e4ral suunanud EL-i ja liikmesriikide poliitika: 1990. aastatest p\u00e4rinevad p\u00f5llumajandus- ja keskkonnameetmed ning alates 2005. aastast rakendatud kliima- ja energiapoliitika. Olulist rolli on m\u00e4nginud muu hulgas EL-i heitkogustega kauplemise s\u00fcsteem (ETS) ja riiklikud meetmed sektorites, mis ei kuulu ETS-i alla, m\u00e4rkis EEA.<\/p>\n
Agentuur t\u00e4psustas, et kasvuhoonegaaside inventuuris kajastatud riigisisesed netoheited ei h\u00f5lma rahvusvahelise lennunduse ega meres\u00f5idu heiteid. Seet\u00f5ttu ei ole need otseselt v\u00f5rreldavad Euroopa kliimam\u00e4\u00e4ruse 2030. aasta heitkoguste v\u00e4hendamise eesm\u00e4rgiga, kuna viimane h\u00f5lmab ka osa rahvusvahelise lennunduse ja meres\u00f5idu heitkogustest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogused v\u00e4henesid aastatel 2023\u20132024 veel kolm protsenti, mille tulemusel on EL-i heitkogused kokku 40 protsenti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":155818,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,73479,33,35,34,36,73480,73481,30903,4326,134],"class_list":["post-155817","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eea","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-keskkonnaagentuur","tag-kasvuhoonegaaasid","tag-khg","tag-kliima","tag-rohepoore"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116419669959154656","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155817","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=155817"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155817\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/155818"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=155817"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=155817"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=155817"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}