j\u00f5udnud<\/a>.<\/p>\nKuidas see m\u00f5jutab maailmamajandust, Euroopat ja Eestit ning kas me saame midagi teha nende m\u00f5jude leevendamiseks?<\/p>\n
Ajalugu ei pruugi korduda<\/p>\n
Kui me vaatame tagasi 1970. aastate naftakriisidele, mis said tegelikult alguse samast piirkonnast, siis 1973. aasta naftakriisi tulemusena Euroopa inflatsioon kolmekordistus. N\u00fc\u00fcdsetest n\u00e4itajatest l\u00e4htudes v\u00f5iks see inflatsiooni sellel aastal viia Euroopas kuuele protsendile.<\/p>\n
Kas ajalugu kordub t\u00e4ies mahus, see on ebaselge, ja seda ei pruugi juhtuda. Samal ajal tuleb t\u00f5deda, et eesm\u00e4rgiks seatud kaheprotsendiline hinnat\u00f5us j\u00e4\u00e4b Euroopas v\u00e4ga suure t\u00f5en\u00e4osusega unistuseks. Miks?<\/p>\n
K\u00f5ige suurem probleem Euroopas on see, et me impordime energiat, mitte ei ekspordi, nagu n\u00e4iteks USA. Seega ei saa me maailmaturu hindasid m\u00f5jutada, me ei ole hinna kujundajad vaid hinnav\u00f5tjad, mis t\u00e4hendab, et me maksma seda, mida maailmaturul meie k\u00e4est k\u00fcsitakse.<\/p>\n
K\u00f5ige esimese efektina on meile juba kohale j\u00f5udnud k\u00fctuse hinnat\u00f5us. K\u00fctusehinna t\u00f5us kandub kiirelt transpordisektorisse ning k\u00f5ik kaubad ja teenused, milles transport m\u00e4ngib mingit rolli, kirjutavad selle kuludesse. See omakorda t\u00e4hendab, et tarbija peab l\u00f5puks kaupa ostes k\u00f5ik selle kinni maksma.<\/p>\n
Kunstlikult tekkinud defitsiit t\u00e4hendab seda, et lisaks hinnat\u00f5usule tekib ka f\u00fc\u00fcsiline puuduj\u00e4\u00e4k, ehk k\u00fctust lihtsalt ei ole. Mitmed lennufirmad on teatanud, et v\u00e4hendavad l\u00e4henevatel kuudel lendude arvu, kuna k\u00f5ikide lennukite \u00f5hus hoidmiseks ei j\u00e4tku k\u00fctust. Defitsiit t\u00f5stab omakorda hinda.<\/p>\n
Naftaga koos on l\u00f6\u00f6gi alla maagaasi tootmine ning vedelgaasi (LNG) transport. Euroopa s\u00f5ltub elektritootmisel 20 protsendi ulatuses maagaasist. Katari gaasiv\u00e4ljad said Iraani raketir\u00fcnnakute t\u00f5ttu k\u00f5vasti pihta ning gaasitootmise viimine endisele tasemele v\u00f5tab seega aega ja mitte v\u00e4he.<\/p>\n
Lisaks seisab suurtes kogustes LNG-d kinni Hormuzi ummikus. Katar toodab 20 protsenti maailma vedelgaasist ja hinnanguliselt on 20 protsenti selle tootmisest t\u00e4nu raketir\u00fcnnakutele rivist v\u00e4ljas. Vedelgaasi tootmise ja transportimise taristu on keeruline ja sellel taastamine v\u00f5tab kaks\u2013kolm aastat.<\/p>\n
Saamaks aru, mida need suhtarvud n\u00e4itavad, siis miinus 20 protsenti t\u00e4hendab umbes 16 miljonit tonni vedelgaasi. Euroopa Liidu aastasest tarbimisest moodustab see s\u00f5ltuvalt aastast umbes 14 protsenti. Sellise koguse kadumine tekitab turul hinna\u0161oki. Euroopas on gaasihinnad juba tulevikutehingutes kasvanud pea 80 protsenti. Aasia on juba pihta saanud, gaasitarned Hiina on v\u00e4henenud 40 protsenti. Aasia s\u00f5ltubki L\u00e4his Ida naftast ja gaasist palju rohkem kui Euroopa.<\/p>\n
Midagi l\u00fchiajalist ja kiiresti m\u00f6\u00f6duvat niisiis ei ole, nafta- ja gaasihindade t\u00f5usu m\u00f5ju Euroopas on juba kohale j\u00f5udmas, meile j\u00f5uab see eelk\u00f5ige l\u00e4bi kallinenud importteenuste ning importkaupade. Otsene m\u00f5ju j\u00f5uab kohale s\u00fcgisel, kui algab ka k\u00fctteperiood. Eestis on hinnanguliselt k\u00fcmme protsenti elektrist maagaasist toodetud ja umbes 15 protsenti k\u00fcttest s\u00f5ltub gaasist. Lohutuseks niipalju, et naabritel l\u00e4tlastel on gaasis\u00f5ltuvus oluliselt suurem, elektri puhul umbes 30 ning k\u00fctte puhul ligi 50 protsenti.<\/p>\n
Majanduslikud ja ps\u00fchholoogilised tegurid<\/p>\n
Nagu traditsioonilistes turundus- ja telem\u00e4ngudes \u00f6eldakse: see ei ole veel k\u00f5ik. Lisaks energiale ja transpordile j\u00f5uab naftakriisi m\u00f5ju meie majandusse l\u00e4bi toiduainete kallinemise.<\/p>\n
Toiduained muutuvad kallimaks, sest me veame valmistoitu ja toidu toorainet mujalt sisse. Transport on l\u00e4inud kallimaks, aga veelgi rohkem m\u00f5jutab nii kodumaist kui ka v\u00e4lismaist toiduainete t\u00f6\u00f6stust v\u00e4etiste kallinemine. P\u00f5llumajanduse toodang muutub kallimaks, sest ilma v\u00e4etisteta enam midagi ei toodeta. Olulisi v\u00e4etisi tehakse maagaasist, mida on n\u00fc\u00fcd v\u00e4hem ja mis on n\u00fc\u00fcd kallim kui varem.<\/p>\n
Need on m\u00f5jud mis tulenevad otseselt meie impordis\u00f5ltuvusest, ehk me peame eespool nimetatud kaupu sisse ostma.<\/p>\n
On ka muud majanduslikud ja ps\u00fchholoogilised tegurid. K\u00f5igepealt kogu see meediak\u00e4ra, mis r\u00e4\u00e4gib L\u00e4his-Ida kriisist, r\u00e4\u00e4gib ka majanduslikest m\u00f5judest. Inimestel tekivad inflatsiooniootused (eeldatakse, et hinnad nagunii kasvavad), aga teisalt muutuvad tarbijate ootused negatiivsemaks. Muutumist on juba m\u00e4rtsikuu andmetes n\u00e4ha.<\/p>\n
Me v\u00f5ime arvamusartiklites pea peal seista ja r\u00e4\u00e4kida, kui tore k\u00f5ik on, aga kui inimene vaatab tanklas k\u00fctuse hinda, siis vahet ei ole, mida ajalehed kirjutavad. Kasvanud inflatsiooniootused teevad igasuguse hindade t\u00f5stmise kergemaks argumendiga “k\u00f5ik on ju kallimaks l\u00e4inud”. Mis ei ole iseenesest ka vale. Seega t\u00f5stavad hinda ka need, kellel seda otsekohe pole veel vaja teha.<\/p>\n
Rahandusministeeriumi prognoosijad toovad v\u00e4lja, et t\u00e4nu maksuk\u00fc\u00fcru kaotamisele on meie inimeste reaalne ostuv\u00f5ime kasvanud k\u00fcmme protsenti, see t\u00e4hendab, et ka hinnad hakkavad kasvama, kui n\u00f5udlust on.<\/p>\n
Kasvanud hinnad omakorda panevad t\u00f6\u00f6tajad k\u00f5rgemat palka k\u00fcsima ja kui see ei juhtu kohe, siis juhtub see j\u00e4rgmisel aasta alguses ehk inflatsiooni impulss kandub edasi ka j\u00e4rgmisse aastasse. Palgarallis n\u00e4itab eeskuju avalik sektor, kus t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud kasvavad sellel aastal \u00fcle \u00fcheksa protsendi. Erasektor on sunnitud palgaralliga kaasa minema.<\/p>\n
“Kui hinnad kasvavad kiiremini kui soovitud kaks protsenti, siis hakkab Euroopa Keskpank intresse t\u00f5stma.”<\/p>\n
Pikemas vaates m\u00f5jutab naftahinna t\u00f5us ka keskpanga rahapoliitikat. Euroopa Keskpank t\u00f5stis euroala hinnat\u00f5usu prognoosi selleks aastaks 2,8-le protsendile varasema 1,9 protsendi asemel. See prognoosi \u00fclespoole korrigeerimine ei j\u00e4\u00e4 suure t\u00f5en\u00e4osusega viimaseks. Kui hinnad kasvavad kiiremini kui soovitud kaks protsenti, siis hakkab Euroopa Keskpank intresse t\u00f5stma.<\/p>\n
Praegu ei arutata enam selle \u00fcle, kas keskpanga intressid hakkavad kasvama, vaid pigem selle \u00fcle, et millal nad hakkavad kasvama. Suure t\u00f5en\u00e4osusega n\u00e4eme j\u00e4rgmist intressit\u00f5usu juba selle kuu l\u00f5pus, kui 30 aprillil on j\u00e4rjekordne Euroopa Keskpanga n\u00f5ukogu koosolek Frankfurdis. Edasi on natuke usu k\u00fcsimus, kas t\u00f5stetakse veel kaks korda ja kuue kuu euribor j\u00f5uab aasta l\u00f5puks 2,85 protsendini v\u00f5i t\u00f5stetakse rohkem ja n\u00e4eme aasta l\u00f5pus euribori 3,1 protsendi peal.<\/p>\n
K\u00f5rgemad intressid hakkavad pidurdama ehitustegevust, kinnisvara arendust. Laenumaksed kasvavad, j\u00e4relikult v\u00e4heneb tarbimine. Kokkuv\u00f5ttes hakkab majandus kokku t\u00f5mbuma.<\/p>\n
Kas valitsus saab midagi teha? Kindlasti saab. Valitsus ei saa m\u00f5jutada intresse, sest neid otsuseid tehakse Frankfurdis. Hinnat\u00f5usu saab leevendada.<\/p>\n
Kui rahandusminister J\u00fcrgen Ligi<\/a> \u00fctleb, et me leevendame hinnat\u00f5usu madalama tuluga inimestel maksuk\u00fc\u00fcru kaotamisega, siis see ei vasta t\u00f5ele, sest maksuk\u00fc\u00fcru kaotamisest v\u00f5itsid j\u00f5ukamad, mitte vaesemad. Sisuliselt kompenseerime me hinnat\u00f5usu j\u00f5ukamatele, mitte vaesematele.<\/p>\nMadalama sissetulekuga inimestel moodustab toidukorv oluliselt suurema osa nende tarbimisest ja toidukaupade hinna hinnat\u00f5us l\u00f6\u00f6b neid k\u00f5ige valusamalt. \u00dcmberkaudsed riigid alandavad nii toiduainete k\u00e4ibemaksu kui ka k\u00fctuseaktsiise, et inimestel oleks lihtsam. Meie seisame nagu vankumatu tinas\u00f5dur turumajanduse p\u00f5hit\u00f5dede kaitsel.<\/p>\n
Rahandusministri esinemistest ja kirjutistest kumab l\u00e4bi m\u00f5te, et me ei tohi turu toimimisel vahele segada, turg reguleerib ennast ise. V\u00e4ga huvitav, kui me r\u00e4\u00e4gime tuuleparkidest, siis siin on v\u00e4ga okei maksta tootjatele kompensatsiooni, kui hind liiga madalale kukub. Vaatasin oma elektriarveid. M\u00e4rtsi elektriarvest moodustab tarbitava elektri hind 40 protsenti, \u00fclej\u00e4\u00e4nud 60 protsenti olid maksud. Miks me siin vabast turust ei r\u00e4\u00e4gi? Kuidagi valikuline on meil see turumajandus.<\/p>\n
Kas valitsus on huvitatud inflatsiooni pidurdamisest? Paradoksaalsel kombel ei ole. Kui inflatsioon on k\u00f5rge \u2013 isiklikult arvan, et Euroopa Keskpanga kriisistsenaariumi kuus protsenti on veel realistlik \u2013, siis tulevad ka igasugused maksulaekumised suuremad ja sellega v\u00e4hendame eelarve defitsiiti. Kulud kasvavad ka, aga varasem praktika on n\u00e4idanud, et maksutulud kasvavad kiiremini. \u00dcks mure valitsusel kohe v\u00e4hem.<\/p>\n
Kui me isegi n\u00e4eme Hormuzi v\u00e4ina tupiku l\u00f5ppemist l\u00e4hin\u00e4dalatel v\u00f5i kuudel, siis miks me arvame, et naftatootjad ja eksportijad (nende hulgas ka USA) on kohe valmis nafta defitsiiti v\u00e4hendama ja hinda alla laskma. See on ju nende jaoks puhas r\u00f5\u00f5m, kui nafta hind veel n\u00e4iteks aasta oleks 110\u2013120 dollari juures. Raha lihtsalt voolaks nende kaukasse. K\u00f5ike saab ju l\u00f5puks Iraani s\u00f5ja kaela ajada.<\/p>\n
Ainus argument, miks USA on huvitatud naftahinna langusest, on kasvavad kodumaised k\u00fctusehinnad ning selle taamal terendavad kongressi vahevalimised. Ameerika inimesed ei r\u00f5\u00f5musta, kui k\u00fctus kallimaks l\u00e4heb. Teisalt pelgan, et hambapastat, mis seoses L\u00e4his-Ida kriisiga on tuubist v\u00e4lja pigistatud, sinna tagasi enam ei topi.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes on neid p\u00f5hjusi, miks kiiret nafta defitsiidi l\u00f5ppemist pole l\u00e4hiaegadel oodata, p\u00e4ris mitu. Hakkame parem harjuma k\u00f5rgemate hindadega meie tanklapostidel ja mitte ainult seal.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Naftakriis L\u00e4his-Idas kestab ja kui vahepeal tekkis optimistidel juba lootus, et koos vaherahuga l\u00e4heb Hormuzi v\u00e4in j\u00e4lle lahti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":155877,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,848,34,36,3721,6953,2412,43,3722,1283,4376,4257,1013,1194],"class_list":["post-155876","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elekter","tag-estonia","tag-estonian","tag-euribor","tag-euroala","tag-euroopa-keskpank","tag-hinnatous","tag-inflatsioon","tag-kaibemaks","tag-lahis-ida","tag-nafta","tag-rahandusministeerium","tag-raul-eamets"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116419929484036523","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155876","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=155876"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155876\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/155877"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=155876"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=155876"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=155876"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}