\u00dcha \u00e4\u00e4rmuslikumad kliimaolud sunnivad muudatustele ning lisaks medalitele ja saavutustele t\u00f5usevad ol\u00fcmpiam\u00e4ngude aegu p\u00e4evakorda ka k\u00fcsimused ilmastiku ja j\u00e4tkusuutlikkuse osas. Kuidas leida tasakaal kvaliteetse \u00fcritusekorralduse ja keskkonda s\u00e4\u00e4stva kokkuhoiu vahel? Kuidas tagada sportlastele ohutud ja soodsad lumetingimused? Ning kuidas \u00fcldse valida taliol\u00fcmpia toimumispaika, kui t\u00f5usvad temperatuurid sobivate piirkondade arvu j\u00e4rjest kahandavad, k\u00fcsivad Eesti Spordi- ja Ol\u00fcmpiamuuseumi teadur-koguhoidja Liina Laugesaar ja arendusspetsialist Maris M\u00e4gi arvamusloos.<\/p>\n
Prognooside j\u00e4rgi v\u00f5ib l\u00e4hitulevikus olla v\u00f5imalik v\u00f5istlusi korraldada vaid \u00fcksikutes kohtades, kus kliima p\u00fcsib veel sobivana \u2013 eesk\u00e4tt k\u00f5rgematel laiuskraadidel ja m\u00e4gisematel aladel. Alates esimestest talvistest m\u00e4ngudest 1924. aastal on v\u00f5isteldud 21 erinevas paigas. Arvatakse, et 2050. aastaks on lumealadeks sobivad tingimused neist vaid k\u00fcmnes. Ol\u00fcmpiam\u00e4ngude tulevik s\u00f5ltub \u00fcha enam sellest, kui h\u00e4sti suudetakse kohaneda globaalse kliimakriisi ja keskkonnamuutustega.<\/p>\n
\u00dche lahendusena kaalub Rahvusvaheline Ol\u00fcmpiakomitee (ROK) m\u00e4ngude roteerimist kindlate paikade vahel. Samuti on r\u00e4\u00e4gitud taliol\u00fcmpia- ja paral\u00fcmpiam\u00e4ngude toimumisaja varasemaks toomisest. Eriti keeruline on olukord just taliparal\u00fcmpiam\u00e4ngude puhul, mis algavad tavaliselt m\u00e4rtsis, kaks n\u00e4dalat p\u00e4rast taliol\u00fcmpiam\u00e4ngude l\u00f5ppu, kui ilm juba soojem ja lumeolud kehvemad. Seega v\u00f5iks olla abi ka \u00fcrituste samaaegsest l\u00e4biviimisest veebruaris, mil temperatuurid jahedamad.<\/p>\n
Ol\u00fcmpiam\u00e4ngude korraldajail tuleb lisaks kohanemisele m\u00f5elda ka sellele, kuidas n\u00f5nda mastaapse \u00fcrituse keskkonnam\u00f5ju v\u00e4hendada, et mitte olla ise kliimamuutuste kiirendaja rollis. Oluline on olemasoleva infrastruktuuri prioritiseerimine ning uute ehitiste l\u00e4bim\u00f5eldud ja tulevikku silmas pidav planeerimine. Nagu on olnud n\u00e4ha mitmete varasemate m\u00e4ngude (n\u00e4iteks Sarajevo 1984 ja Sot\u0161i 2014) puhul, on v\u00f5istluste tarbeks rajatud ehitised j\u00e4etud hiljem tondilossidena lagunema, mis kuidagi ei \u00f5igusta tegevuse k\u00e4igus tekkinud keskkonnakahjusid ning looduskoosluste h\u00e4vitamist.<\/p>\n
T\u00e4navused Milano Cortina m\u00e4ngud laienesid regiooni eri paikadesse ning seegi v\u00f5iks olla taliol\u00fcmpiam\u00e4ngude tulevikusuund. Ka sama piirkonna riigid, nt USA-Kanada v\u00f5i Itaalia-Austria saaksid omavahel koost\u00f6\u00f6d teha, mis avardaks olemasoleva infrastruktuuri rakendamise v\u00f5imalusi. Seejuures oleks v\u00f5istluspaikade vahel liikumiseks tarvilik ka toimiv \u00fchistranspordis\u00fcsteem, mis v\u00e4hendaks autoliiklust ning leevendaks reisimisest tingitud jalaj\u00e4lge.<\/p>\n
Milano Cortina puhul oli eesm\u00e4rgiks v\u00e4hendada autotranspordi kasutamist v\u00f5rreldes Torino 2006 taliol\u00fcmpiaga 20 protsendi v\u00f5rra. Lisaks r\u00e4\u00e4giti m\u00e4ngude eel Milano Cortinast kui j\u00e4tkusuutlike suurv\u00f5istluste heast n\u00e4itest ka muude sammude kaudu, nagu olemasolevate rajatiste rakendamine, korduskasutus ning j\u00e4\u00e4tmete v\u00e4hendamine. Korraldajate eesm\u00e4rgid ja p\u00fc\u00fcdlused on olnud kiiduv\u00e4\u00e4rt, kuid arenguruumi siiski jagub. Mitte k\u00f5ik ettev\u00f5tmised ei kulgenud keskkonnas\u00f5bralikult. N\u00e4iteks raiuti bobikelguraja ehitamiseks maha sadu vanu puid ja lumetootmise jaoks m\u00e4gedesse rajatud hoidlatesse pumbati vett kohalikest veevaestest j\u00f5gedest.<\/p>\n
Kunstlume tootmine on taliol\u00fcmpiam\u00e4ngude korraldamise juures t\u00e4htis, kuid vastuoluline tahk. Kliimasoojenemise t\u00f5ttu pole tulevikus paljudes piirkondades piisavalt looduslikku lund, mist\u00f5ttu limiteeriks kunstlumest loobumine potentsiaalsete toimumispaikade arvu veelgi. Samas n\u00f5uab lumetootmine tohutult vett ja energiat, olles koormaks keskkonnale.<\/p>\n
Spordimuuseumi n\u00e4ituse “Kuumenev fini\u0161ijoon. Sport muutuvas keskkonnas” raames lasime lastel joonistada, millisena kujutavad nemad sporditegemist ette 50 aasta p\u00e4rast. Talisporti n\u00e4hti liikuvat sisetingimustesse, plastradadele ja -v\u00e4ljakuile. Selleks, et lumi vaid muinasjutuks ei saaks, on tarvis muutusi ning aktiivset tegutsemist keskkonna hoidmisel. On r\u00f5\u00f5m, et sport ja ol\u00fcmpiam\u00e4ngud saavad siin olla suurep\u00e4raseks eeskujuks.<\/p>\n
* * *<\/p>\n
K\u00e4esolev artikkel on valminud Eesti Spordi- ja Ol\u00fcmpiamuuseumi ajutise n\u00e4ituse “Kuumenev fini\u0161ijoon. Sport muutuvas keskkonnas” raames, mis k\u00e4sitleb spordi ja keskkonna seoseid ning otsib v\u00f5imalusi spordi j\u00e4tkusuutlikumaks muutmiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dcha \u00e4\u00e4rmuslikumad kliimaolud sunnivad muudatustele ning lisaks medalitele ja saavutustele t\u00f5usevad ol\u00fcmpiam\u00e4ngude aegu p\u00e4evakorda ka k\u00fcsimused ilmastiku ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":155936,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[37,33,35,4933,34,36,15928,73502,159,158,14412],"class_list":["post-155935","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-spordi-ja-olumpiamuuseum","tag-estonia","tag-estonian","tag-kliimamuutus","tag-lumekahur","tag-sport","tag-sports","tag-taliolumpia"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116420184874259551","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155935","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=155935"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/155935\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/155936"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=155935"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=155935"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=155935"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}